Gran Valira — Andorra suurim jõgi, voolab läbi Andorra la Vella
Gran Valira — Andorra suurim jõgi, voolab läbi Andorra la Vella ja suubub Segre'isse. Loe jõe geograafiast, marsruutidest ja kultuurilisest ning looduskeskkonna tähtsusest.
Koordinaadid: 42°20′45″N 1°26′33″E / 42.34583°N 1.44250°E / 42.34583; 1.44250
Gran Valira on Andorra suurim jõgi. See voolab läbi pealinna Andorra la Vella ja väljub riigist lõunas Hispaania–Andorra maanteepiiripunkti lähedal.
Põhiteave ja tekkeallikad
Gran Valira on kose- ja mägiojadega moodustunud jõesüsteem, mis kogub vett Andorra mägisel territooriumil. Gran Valira moodustub mitme harujõe ühinemisel; olulisimad harud on tuntud kui Valira d'Orient ja Valira del Nord, mis kokku saavad Andorra keskosas. Jõgi voolab läbi sügavate orgude ja hõlmab suure osa riigi äravoolu.
Käik ja liitumised
Gran Valira on Segre lisajõgi ning omakorda osa Ebro suuremast vesikonnast. Jõgi jätkab kulgu Hispaanias ja suubub Segre jõkke La Seu d'Urgellis Hispaanias. Gran Valira voolab läbi mitme tihedalt asustatud oruosa ning on Andorra tähtsaim pinnavee magistraal.
Olulised linnad, infrastruktuur ja kasutus
- Andorra la Vella ja selle lähedal asuv Escaldes‑Engordany paiknevad Gran Valira kallastel; linnas on jõe ümber rajatud promenaadid, sillad ja vett reguleerivad rajatised.
- Jõge kasutatakse kohaliku veevajaduse rahuldamiseks, sealhulgas joogivee ja tööstusvee tarbeks, samuti on seal väikesed hüdroelektrijaamad ja hüdroenergia potentsiaal.
- Jõeoru läbivad teed ja maanteed ühendavad Andorra keskuse Hispaaniaga, mistõttu Gran Valira kanaliseerimine ja kaitserajatised on tähtsad liigse üleujutuse vältimiseks.
Keskkond ja elustik
Gran Valira ja selle lisajõed läbivad mitmeid kõrgmäestiku ja jõekallaste elupaiku. Jõgi toetab kohalikke kalaliike (sh mägine forellilaadsed liigid), põhjaranniku taimestikku ja linnalähedasi haljasalasid. Andorra territooriumil on jõekallastel säilinud ka looduslikke lõike, eriti kõrgemal asuvates lahtedes ja külgorgudes.
Rekreatsioon ja kultuuriline tähtsus
Gran Valira oru kujundusel on suur tähtsus Andorra asustusele ja kultuurile — paljud asulad on arenenud jõeäärsetes orudes. Jõgi pakub ka vaba aja veetmise võimalusi: matkarajad, rannaalad väiksemates kallaste lõikudes, kalapüük ja mõnikord ka koskesporti võimaldavad lõõgastust ja seiklust. Andorra la Vella kesklinnas on jõeäärsed alad korrastatud jalutuste ja avalike haljasalade tarbeks.
Ohud ja haldus
Kuigi Gran Valira ei ole suur jõgi rahvusvahelises mõttes, võivad kiire sulamise ja tugevate sademete perioodidel tekkida üleujutused, mis mõjutavad teid ja asulaid. Seetõttu tegeleb Andorra veevarustuse ja ohuohu vähendamisega koos veekogude korrashoiu, tammide ja kagu‑pooke reguleerimisega.
Gran Valira jääb Andorra olulisimaks veeressursiks ning on samaaegselt nii looduskeskkonna kui ka inimeste igapäevaelu ja majanduse jaoks tähtis.
Geograafia
Gran Valira jõe pikkus on 41,4 km (25,7 mi), ainult 9 km (5,6 mi) väljaspool Andorrat, ja kogu Valira süsteemi valgala pindala on 591,6 km 2(228 ruutmi), sealhulgas Valira d'Orient ja Valira del Nord jõed.
Selle keskmine aastane vooluhulk (veekogus, mis läbib jõelõigu ajaühiku kohta) on 33,70 m 3/s (1190 kuupmeetrit/s) La Seu d'Urgellis Kataloonias, Hispaanias.
Valira jõgi on Y-kujuline. Ülemised harud on Valira del Nord ja Valira d'Orient. Nad ühinevad Escaldes-Engordany's ja siit alates nimetatakse jõge Gran Valira'ks.
Valira del Nord
Le Valira del Nord'i jõge nimetatakse ka Valira de la Massana, Valira de Ordino või ribera de Ordino. See algab Estanys de Tristaina, 3 järve rühmast Loode-Andorras, Ordino kihelkonnas, mis asub 2 306 m kõrgusel merepinnast. Siit voolab jõgi riigi keskossa, voolates läbi El Serrati, Les Salinesi, Llortsi, Aransi, La Cortinada, Ansalonga, Ordino, La Massana, Anyósi ja Engordany (osa Escaldes-Engordany'st) külade. Selle peamised lisajõed on Sorteny ja Arinsali jõed.
Valira d'Orient
Valira d'Orienti jõge nimetatakse ka Valira de Encamp, Valira de Canillo või Valira de Soldeu. See algab Cirque des Pessons'i jõest Andorra kirdeosas, Encampi vallas. Sealt edasi voolab jõgi läbi Soldeu, El Tarter, L'Aldosa, El Vilar, Canillo, Molleres, Les Bons, Encamp ja Escaldes (osa Escaldes-Engordany'st). Selle peamine lisajõgi on Madriu jõgi.
Gran Valira
Gran Valira jõgi algab kahe eelmise jõe ühinemisel Escaldes-Engordany's. Valira voolab läbi Andorra la Vella, Santa Coloma, La Margineda, Aixovalli ja Sant Julià de Lòria linnade. Seejärel voolab see Hispaaniasse, kus sellega ühineb vasakul pool selle peamine lisajõgi Runer.
Lõpuks suubub see La Seu d'Urgellis Segre jõkke.
Galerii
· 
Sant Julià de Lòria't läbiv Gran Valira
· 
Valira d'Orient voolab läbi Encampi
· 
Valira Andorra la Vella linnas
· .jpg)
Valira sild Andorra la Vella linnas
· 
Valira sild La Marginedas
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gran Valira?
V: Gran Valira on Andorra suurim jõgi.
K: Kus voolab Gran Valira?
V: Gran Valira voolab läbi pealinna Andorra la Vella.
K: Kus väljub Gran Valira Andorrast?
V: Gran Valira väljub Andorrast lõunas Hispaania ja Andorra maanteepiiripunkti lähedal.
K: Mis on Segre?
V: Segre on Ebro lisajõgi.
K: Kas Gran Valira on Segre lisajõgi?
V: Jah, Gran Valira on Segre lisajõgi.
K: Kus suubub Gran Valira Segre'sse?
V: Gran Valira suubub Segre'sse Hispaanias La Seu d'Urgellis.
K: Millises riigis asub La Seu d'Urgell?
V: La Seu d'Urgell asub Hispaanias.
Otsige