Harlemi renessanss: afroameerika kirjanduse ja kunsti taassünd 1920.–30.

Harlemi renessanss on 1920. ja 1930. aastatel afroameerika kultuuris toimunud liikumise nimetus, mis avaldas suurt mõju afroameerika kirjandusele, filosoofiale ja muusikale. Harlemi renessanssi nimetatakse ka "Musta kirjanduse renessansiks", "Uueks neegriliikumiseks" ja "neegrite kirjanduse õitsenguks".

Taust ja algus

Liikumine sai alguse Harlemis, New Yorgis pärast Esimest maailmasõda, kui Ameerika suurtes linnades kasvas oluliselt mustanahaliste elanike hulk tänu Great Migration ehk suurte rännete liikumisele lõunast põhja. 1925. aastal ilmus raamat The New Negro, mille toimetas Alain Locke. See raamat oli afroameeriklaste kirjutiste kogumik, milles vaadeldi nende inimeste elukogemusi pärast kodusõda. Alates 1925. aastast tekkis liikumine "Uus neegriliikumine", mis sai nime selle raamatu järgi. Raamat ja sellega seotud arutelud rõhutasid eneseteadlikkust, kultuurilist uhkust ja intellektuaalset vabameelsust.

Peamised teemad ja väljendusvahendid

Harlemi renessanss oli mitme kunstivormi ja ühiskondliku arutelu kokkupuuteala. Selle keskseks motiiviks oli identiteet ja enesemääratlus – muusikud, kirjanikud ja kunstnikud soovisid näidata, et afroameeriklaste kogemused ja loovus on eraldi väärtus, mitte lihtsalt valgete standardite koopia. Liikumine hõlmas:

  • kirjandust (luule, lühijutud, romaanid),
  • muusikat (jazz, blues, ragtime),
  • visuaalkunsti ja skulptuuri,
  • teatrit ja tantsu,
  • ajakirjandust ja esseistikat.

Esinevad teemad olid rassiline ebaõiglus, orjuse pärand, urbaniseerumine, armastus, sallimatus ja uhkus oma päritolu üle. Kunstnikud ja kirjanikud mängisid vormidega ja keelekasutusega, kombineerides Aafrika mustreid ameerikaliku modernismiga.

Tähtsad autorid ja kunstnikud

Harlemi renessanss andis hääle paljudele nüüd kuulsatele loojatele. Nende töö osutas nii isiklikule kui kollektiivsele kogemusele. Mõned tuntumad nimed ja nende panus:

  • Langston Hughes – luuletaja ja prosaist, kes tõi oma töödesse rahvakõne rütmi ja jazzilikku voolavust.
  • Zora Neale Hurston – kirjanik ja etnograaf, kuulsaks romaanidega nagu Their Eyes Were Watching God, uuris afroameeriklaste folkloori ja keelepruuki.
  • Claude McKay ja Countee Cullen – luuletajad, kelle looming käsitles nii poliitilist ärkvelolekut kui esteeetilist vormioskust.
  • Aaron Douglas – visuaalkunstnik, kelle graafiline stiil põimis Aafrika motiive ja modernistlikke kujundeid ning kes illustreeris ajakirju ja lavakujundusi.
  • W. E. B. Du Bois – intellektuaal ja aktivist, kelle kirjutised ning toimetamine ajakirjas The Crisis toetasid musta kultuuri arengut.

Ajakirjad, etendused ja muusika

Ajakirjad ja avaldamisplatvormid nagu Opportunity ja The Crisis olid olulised uute autorite tutvustamisel. Harlemi tänavakohad, villad ja klubid (näiteks kuulsaimad lavad ja klubid Manhattanil) kujutasid muusikalist ja sotsiaalset keskpunkti, kus jazz ja blues arenesid paralleelselt kirjanduse ning visuaalse loominguga. Teater ja esinemiskultuur tõid publikuni nii klassikalisi kui avantgardistlikke etendusi ning aitasid murda stereotüüpe.

Mõju ja pärand

Harlemi renessanss aitas muuta avalikku diskurssi mustanahaliste inimeste kohta Ameerikas. Liikumine:

  • suurendas afroameeriklaste kultuurilist enesekindlust ja uhkust;
  • mõjutas väga tugevalt hilisemat musta ajakirjanduse, hariduse ja poliitika arengut;
  • oli sillaks kaasaegse Aafrika-diaspora identiteedi ja hilisema kodanikuõiguste liikumise vahel.

Kuigi majanduskriis 1930. aastatel ja kultuurilised muutused vähendasid liikumise nähtavust, jäi selle mõju püsima — nii kirjanduslikud ja muusikalised vormid kui ka enesemääratluse ideed mõjutasid järgmistel põlvkondadel uuesti kõnelemist. Harlemi renessanssi peetakse tihti esimeseks laialdaseks afroameerika kultuuriliseks taassünniks, mis pani aluse hilisematele intellektuaalsetele ja kunstilistele liikumistele.

See liikumine hakkas mõjutama paljude afroameerika kirjanike ja kunstnike mõtlemist. Nad esitasid väljakutse paljude valgete ameeriklaste mõtlemisele mustanahaliste ameeriklaste suhtes. Nad keeldusid, et neid koheldaks nii, nagu ei oleks nad võrdsed. Nad keeldusid lihtsalt kopeerimast seda, mida valged ameeriklased kirjutasid, kunstis ja muusikas tegid. Nad tahtsid tähistada asjaolu, et nende Aafrika kultuur oli üle elanud orjuse kohutavad aastad ja oli "taassündimas". (Sõna "renessanss" tähendab "uuestisündi" ja seda kasutatakse Euroopas üldiselt ajavahemiku 1400-1600 kohta.)

Jessie Redmon Fauseti raamatu "Seal on segadus" kohta ilmub 1924. aasta ajalehtedes arvustus.Zoom
Jessie Redmon Fauseti raamatu "Seal on segadus" kohta ilmub 1924. aasta ajalehtedes arvustus.

Harlemi renessansi olulised kirjanikud ja muusikud

Romaanid

  • Jessie Redmon Fauset - "Seal on segadus" (1924), "Plum Bun" (1928), "The Chinaberry Tree" (1931), "Comedy, American Style" (1933)
  • Rudolph Fisher - Jerikoo müürid (1928), The Conjure Man Dies (1932)
  • Langston Hughes - Mitte ilma naeruta (1930)
  • Zora Neale Hurston - "Joona kurdiviinapuu" (1934), "Nende silmad vaatasid Jumalat" (1937)
  • Nella Larsen - Kikseline liiv (1928), Möödumine (1929)
  • Claude McKay - Kodu Harlemisse (1927), Banjo (1929), Gingertown (1931), Banana Bottom (1933)
  • George Schuyler - Black No More (1930), Slaves Today (1931)
  • Wallace Thurman - Mida mustem marja (1929), Kevadised lapsed (1932), Interne (1932)
  • Jean Toomer - Cane (1923)
  • Carl Van Vechten - neegrite taevas (1926)
  • Eric Walrond - Troopiline surm (1926)
  • Walter White - Tulekahju tulekahjus (1924), Põgenemine (1926)

Draama

  • Charles Gilpin, näitleja
  • Eugene O'Neill, näitekirjanik-keiser Jones, "Kõigil jumala tšillidel on tiivad".
  • Paul Robeson

Luule

  • Langston Hughes, luuletaja
  • Jessie Fauset, toimetaja, luuletaja, esseist ja romaanikirjanik
  • Countee Cullen, luuletaja - Must Kristus ja teisi luuletusi (1929)
  • Claude McKay, luuletaja
  • James Weldon Johnson, luuletaja
  • Arna Bontemps, luuletaja
  • Richard Bruce Nugent, luuletaja

Muusikud/heliloojad

Populaarne meelelahutus

  • Cotton Club
  • Apollo teater
  • Black Swan Records
  • Väike paradiis
  • Connie's Inn
  • Speakeasies
  • Rendipidu
Kirjanik Langston Hughes 1936. aastalZoom
Kirjanik Langston Hughes 1936. aastal

Duke Ellington Hurricane'i ballisaalisZoom
Duke Ellington Hurricane'i ballisaalis

Küsimused ja vastused

K: Mis on Harlemi renessanss?


V: Harlemi renessanss on 1920. ja 1930. aastatel toimunud liikumine afroameerika kultuuris. See avaldas suurt mõju afroameerika kirjandusele, filosoofiale ja muusikale.

K: Kust see liikumine algas?


V: Liikumine sai alguse Harlemis, New Yorgis pärast Esimest maailmasõda.

K: Kuidas nimetati 1925. aastal avaldatud raamatut?


V: 1925. aastal ilmunud raamatu nimi oli "The New Negro", mille toimetas Alain Locke.

K: Mis oli selle raamatu eesmärk?


V: See raamat oli afroameeriklaste kirjutiste kogumik, milles vaadeldi oma rahva elukogemusi pärast kodusõda.

K: Kuidas mõjutas see liikumine afroameerika kirjanike ja kunstnike mõtlemist?


V: See liikumine vaidlustas paljude valgete ameeriklaste mõtteviisi mustanahaliste ameeriklaste suhtes, nad keeldusid, et neid koheldaks nii, nagu ei oleks nad võrdsed, ja keeldusid lihtsalt kopeerimast selliseid kirjutisi, kunsti ja muusikat, mida tegid valged ameeriklased. Nad tahtsid tähistada oma aafrika kultuuri, mis oli säilinud läbi orjuse.

K: Mida tähendab "renessanss"?


V: Sõna "renessanss" tähendab "uuestisündi" ja seda kasutatakse Euroopas üldiselt ajavahemiku 1400-1600 kohta.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3