Duke Ellington — Ameerika jazz-helilooja, pianist ja bigbändijuht

Duke Ellington — 60-aastase karjääriga Ameerika helilooja, pianist ja bigbändijuht, jazzilegend, kelle mitmekesine looming ja pärand muutis 20. sajandi muusikat igaveseks.

Autor: Leandro Alegsa

Edward Kennedy "Duke" Ellington (29. aprill 1899 – 24. mai 1974) oli Ameerika Ühendriikide helilooja, pianist ja bigbändi juht. Ta oli üks olulisemaid ja mõjukamaid muusikuid salvestatud muusika ajaloos ning teda peetakse üheks suurimaks jazzmuusika tegelaseks. Ellingtoni looming hõlmas lisaks džässile ka bluusi, gospeli, popi ja klassikalise muusika elemente. Tema karjäär kestis ligi 50–60 aastat ning pärast surma suurenes tema maine veelgi; ta sai 1999. aastal Pulitzeri auhinna nõukogu eriauhinna.

Karjäär ja tähtsamad etapid

Ellington hakkas orkestrit juhtima 1923. aastal ja juhtis seda katkestamatult kuni oma surmani 1974. aastal, mil ta kaotas võitluse kopsuvähiga. 1920. ja 1930. aastatel tõusis tema ansambel rahvusvahelisse tuntusse, eriti pärast pikaajalist residentsi Harlemi kuulsas Cotton Clubis (1927–1931). Tollest ajast pärinevad mitmed tema esimese tõelise kuulsuse laused ja salvestused, mis aitasid defineerida suurtuuri ehk swing-ajastu kõla.

Olulised teosed ja loominguline kätk

Ellington oli nii helilooja, arranžeerija kui ka orkestrijuht, kelle käe all arenes suur formatiivne repertuaar. Tema looming hõlmab nii lühemaid laule kui ka pikemaid sümfoonilisi sarju ja "suit'e" (nt Black, Brown and Beige, Such Sweet Thunder, Far East Suite). Mõned tema kõige tuntumad palad on Mood Indigo, It Don't Mean a Thing (If It Ain't Got That Swing), Sophisticated Lady, Solitude ja In a Sentimental Mood. Paljusid teoseid aitas kujundada tema pikaajaline koostöö Billy Strayhorniga, kelle kirjutatud ja arranžeeritud lood (nt Take the 'A' Train) on tihedalt seotud Ellingtoni orkestri heliga.

Ellington oli viljakas helilooja — talle omistatakse üle tuhande teose — ning ta katsetas julgelt orkestratsiooniga, pidades tähtsaks, et iga solist orkestris saaks oma hääle ja karakteri läbi särada.

Ansambli liikmed ja tähtsad solistid

Ellingtoni orkester oli paljude tugeva individuaalse kõlaga muusikute koduks. Mõned tuntud nimed, kes orkestris mängisid või tihti koostööd tegid, on Johnny Hodges, Cootie Williams, Paul Gonsalves, Ben Webster, Harry Carney, Barney Bigard, Jimmy Blanton, Ray Nance, Bubber Miley ja Billy Strayhorn (koostööpartner). Paljud neist aitasid kujundada ansambli eripärast kõla ja said ise jazziajaloo tähtedeks.

Esinemised, salvestused ja mõju

Ellington salvestas ulatuslikult ja tema orkester esines regulaarselt nii Ameerika Ühendriikides kui ka rahvusvaheliselt. Tema lähenemine orkestrile — elegantne, värvirohke ja solistikeskne — mõjutas tugevalt bigbändi kirjandust ja arranžeerimist järgmiste põlvkondade jazzmuusikutel. Tema rikkalik looming ja püsiv ansambli juhtimine lõid vundamendi modernse džässi suunistele.

Pärand, autasud ja tunnustus

Ellingtoni looming on jätnud sügava jälje maailma muusikasse: tema teosed on püsiv osa jazzirepertuaarist ja teda tunnustatakse laialdaselt nii heliloojana kui kultuurilise ikoonina. Tema suuremad autasud hõlmavad muu hulgas 1969. aasta Presidential Medal of Freedom'i. Aastakümneid pärast surma tunnustati teda veelgi, näiteks 1999. aastal Pulitzeri nõukogu eriauhinnaga, mis kinnitas tema püsivat tähtsust Ameerika muusikaajaloos.

Isiklik elu ja pärand

Ellingtoni isiklikus elus olid olulised ka muusikalised ja perekondlikud sidemed: tema poeg Mercer Ellington osales orkestri tegevuses ja võttis bändi juhtimise üle pärast Duke'i surma; Mercer suri 1996. aastal ja hiljem juhtis ansamblit Merceri noorem poeg Paul Ellington. Duke Ellington suri 24. mail 1974 kopsuvähki. Tema muusika, salvestused ja uuenduslikud orkestratsioonid elavad edasi ning mõjutavad ka tänapäeva muusikuid ja kuulajaid üle kogu maailma.

Life

Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899. aastal. Tema vanemad olid James Edward Ellington ja Daisy Kennedy Ellington. Nad elasid koos Daisy vanematega Washingtonis, D.C. James Edward Ellington (J.E.) sündis 15. aprillil 1879 Lincolntonis, Põhja-Carolinas, ja kolis 1886. aastal koos vanematega Washingtoni, D.C.. Daisy Kennedy sündis Washingtonis 4. jaanuaril 1879. aastal. Tema isa oli olnud Ameerika ori. J.E. töötas Ameerika Ühendriikide mereväes. Ta töötas ka valge arsti juures butlerina. Aeg-ajalt töötas ta Valges Majas toitlustajana... Daisy ja J.E. olid mõlemad klaverimängijad.

Seitsmeaastaselt hakkas Ellington õppima klaverimängu. Daisy aitas oma pojal õppida häid kombeid. Ellingtoni sõbrad märkasid, et ta käitus nagu härrasmees, ja andsid talle hüüdnime "Duke"." Alguses huvitas Ellingtoni rohkem pesapall kui klaverimäng. Hiljem mäletas ta, et president Theodore Roosevelt vaatas teda pesapalli mängimas. Ellington käis Washingtonis asuvas Armstrongi tehnilises keskkoolis. Tema esimene töö oli maapähkli müük Washington Senators'i pesapallimängudel. See töö aitas tal enesekindlamaks saada.

1914. aastal kirjutas Ellington oma esimese laulu. Tal oli töökoht kohvikus, kus ta serveeris soodasoodat, kasutades selleks soodaspurskkaevu. Tema laul kandis pealkirja "Soda Fountain Rag". Ta ei osanud veel lugeda ega kirjutada muusikat. Ellington jättis palju klaveritunde vahele ja arvas, et ta ei ole selles väga hea. Kui ta oli 14-aastane, kuulis ta piljardisaalis pianiste mängimas. See inspireeris teda, et ta peaks oma klaverimänguga rohkem pingutama.

Ta kuulis klaverimängu Washingtonis, Philadelphias ja Atlantic Citys. Ta püüdis kuuldud stiile kopeerida. Ta hakkas tundma harmooniat ning õppis lugema ja kirjutama muusikat. Ta hakkas mängima kontserte Washingtoni kohvikutes ja klubides. 1916. aastal sai ta stipendiumi kunstiõpinguteks Pratt Institute'is Brooklynis, kuid otsustas selle asemel keskenduda muusikale.

Aastatel 1917-1919 alustas Ellington oma professionaalset muusikukarjääri. Päeval töötas ta siltide värvimisega. Öösel mängis ta klaverit. Mõnikord sai ta tööd klaverimängu mängimiseks inimestelt, keda ta oma teisel töökohal kohtas. Ta asutas oma esimese ansambli "The Duke's Serenaders". Nad mängisid Washingtonis ja Virginias tantsudel ja pidudel. Tema bändi teised muusikud olid Otto Hardwick bassil ja seejärel saksofonil, Arthur Whetsol trompetil, Elmer Snowden banjol ja Sonny Greer trummidel. Nad mängisid nii valgetele kui ka mustanahalistele, mis oli tollal ebatavaline.



Küsimused ja vastused

K: Kes oli Duke Ellington?


V: Duke Ellington oli Ameerika helilooja, pianist ja bigbändi juht, kes oli üks tähtsamaid muusikuid salvestatud muusika ajaloos.

K: Millist muusikat mängis Duke Ellington?


V: Duke Ellington mängis mitmesugust muusikat, sealhulgas džässi, bluusi, gospelit, popmuusikat ja klassikalist muusikat.

K: Kui kaua töötas Duke Ellington muusikuna?


V: Duke Ellington töötas muusikuna 60 aastat.

K: Millal sai Duke Ellington Pulitzeri auhinnakomisjoni eriauhinna tsitaadi?


V: Duke Ellington sai Pulitzeri auhinnakomisjonilt eriauhinna 1999. aastal.

K: Kuidas nimetas Duke Ellington oma muusikat?


V: Duke Ellington nimetas oma muusikat "Ameerika muusikaks", mitte "jazziks".

K: Kes mängisid Duke Ellingtoni ansamblis?


V: Duke Ellingtoni bändis mängisid mõned kuulsad või tähtsad jazzmuusikud.

K: Kes võttis Duke Ellingtoni bändi pärast tema surma üle?


V: Pärast Duke Ellingtoni surma võttis tema poeg Mercer Ellington bändi üle, kuni ta suri 1996. aastal vähki. Seejärel võttis bändi üle Paul Ellington, Mercer'i noorim poeg.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3