Ableism
Ableism ehk võimekusekesksus on eelarvamused puuetega inimeste suhtes. Esimest korda kasutati seda sõna teadaolevalt 1981. aastal, mis teeb selle suhteliselt uueks. Ableismi mõiste eksisteeris siiski juba enne seda. 'Disablism' võib tähendada sama asja. Ableism võib olla tahtlik või tahtmatu. Inimesed võivad olla ableistlikud (eelarvamused puuetega inimeste suhtes) tahtmatult, sest ableism on nii levinud, et inimesed ei pruugi selle olemasolu märgata. Inimest, kellel on selline eelarvamus, nimetatakse võimekusekeskseks (ablecentrist). Mõned inimesed ütlevad, et ableism on üks rõhumise vorme. Kõik, kes räägivad ableismist, ei ole nõus, millised asjad on ableistlikud. Puudega inimesed võivad olla ableistlikud, nii teiste puudega inimeste kui ka iseenda suhtes, mida nimetatakse internaliseeritud ableismiks. Mõned inimesed eitavad, et ableism on olemas.
Mõnes riigis on olemas seadused, mis kaitsevad puuetega inimesi diskrimineerimise eest ja ka puuetega inimeste õiguste konventsioon keelab sellise diskrimineerimise.
Ableismi vormid
Ableism võtab maailmas mitmeid vorme. Mõnikord tehakse seda viisil, mis peaks olema haavav. Teinekord on inimesed ableistlikud, kui nad üritavad olla toredad. Mõlemad ableismi liigid on kahjulikud.
Ühiskond ei ole loodud puuetega inimeste jaoks. Näiteks on palju poode, mis ei ole ratastooliga liikuvatele inimestele ligipääsetavad, sest inimene, kes kaupluse tegi, oli liikumisvõimeline, nii et ta ei arvestanud sellega, et ratastoolis inimesed ei saa seal mugavalt liikuda, või ta mõtles sellele, kuid ei hoolinud sellest.
Puuetega inimesed on sageli väärkohtlemise ohvrid. Inimesed, kes neid kuritarvitavad, on tavaliselt inimesed, kellel ei ole puuet. Neid võidakse kuritarvitada, sest nende puue muudab nad haavatavaks. Mõnikord kuritarvitatakse inimest lihtsalt sellepärast, et ta on puudega. Seda nimetatakse puuetega inimeste vihakuritegudeks. Puuetega seotud vihakuritegu võib olla ka mõrv. Paljud neist mõrvadest toimuvad hooldajate, näiteks puuetega inimeste emade poolt. Vihakuritegu ei pea olema otseselt inimese vastu suunatud. Näiteks võib inimene kirjutada puudega inimese autole halvustava laimusõna, et ta tunneks end halvasti, kuna ta on puudega. Ühendkuningriigis teatatakse igal aastal paljudest tuhandetest puuetega inimeste vihakuritegudest. Sageli ei teatata puuetega inimeste vihakuritegudest. See tähendab, et statistika muudab probleemi väiksemaks, kui see tegelikult on.
Üks levinud viis, kuidas puuetega inimesi kuritarvitatakse, on "puuetega inimeste kiusamine". Inimesed arvavad, et kiusamine on midagi, mis juhtub lihtsalt lastega koolis ja mis ei ole tõsine. See ei ole tõsi. Kiusamist juhtub igas vanuses inimestega. Kiusamine põhjustab pikaajalisi psühholoogilisi probleeme, näiteks madalat enesehinnangut. Mõned inimesed tapavad end, sest neid on kiusatud. Vaimupuudega inimesi abistav heategevusorganisatsioon Mencap küsitles uuringus üle 500 puudega lapse ja noore inimese kiusamise kohta. 8 last 10-st ütlesid, et neid kiusatakse ja nad kardavad välja minna, sest kardavad, et neid kiusatakse.
Rohkem kui 90% arengupuudega inimestest kuritarvitatakse elu jooksul seksuaalselt. 49% neist kuritarvitatakse seksuaalselt rohkem kui 10 korda. Üldpopulatsioonis on seksuaalse kuritarvitamise määr väiksem.
81% mittepuudega inimestest, kes on selles vanuses, kus inimesed töötavad, on tööl. 48% puuetega inimestest, kes on selles vanuses, kus inimesed töötavad, on tööl. 50% puudega inimestest, kellel ei ole tööd, soovivad saada tööd, kuid ei leia tööd. Mõnikord ei anta puuetega inimestele tööd, isegi kui nad on võimelised seda tööd tegema, sest tööd andvad inimesed (tööandjad) arvavad, et puuetega inimesed ei ole sama head kui mittepuudega inimesed.
Inglise keelt on kritiseeritud selle eest, et see on ableistlik. Näiteks ütlevad noored mõnikord, et midagi on "retarded", kui nad mõtlevad, et see on halb. See võib olla puuetega inimeste jaoks solvav.
Teises maailmasõjas mõrvasid natsid tuhandeid puuetega inimesi. Natsid tegid seda, sest nad uskusid vabatahtliku eutanaasia ja sunniviisilise eugeenika põhimõtet, mis on filosoofia, mis propageerib "soovitavate" omadustega inimeste paljunemist ja takistab "ebasoovitavate" omadustega inimeste paljunemist. Nad arvasid, et puue on halb ja puuetega inimesed on ühiskonnale koormaks. Paljud inimesed usuvad neid asju ikka veel. 2013. aastal ütles Ühendkuningriigi volikogu liige Colin Brewer, et puuetega lapsed "tuleks maha panna", et säästa raha. Ta tunnistati süüdi väärkäitumises, kuid volikogu ei saanud teda vallandada.
Puuetega inimesi steriliseeritakse mõnikord sunniviisiliselt. See on sageli ebaseaduslik, sest paljunemist peetakse inimõiguseks. The Telegraphi andmetel on Ühendkuningriigis seaduslik teha abort kuni 40. rasedusnädalani, kui loode on puudega. Mõned inimesed ütlevad, et seda seadust tuleks muuta.
2011. aastal ilmus raamat "Scapegoat: Miks me jätame puuetega inimesed hätta". Raamatu kirjutas Katharine Quarmby. See räägib puuetega inimeste vastu suunatud vihakuritegudest Ühendkuningriigis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ableism?
V: Ableism ehk võimetekohasus on eelarvamused puuetega inimeste suhtes.
K: Millal kasutati sõna "ableism" teadaolevalt esimest korda?
V: Sõna esimene teadaolev kasutamine oli 1981. aastal.
K: Kas ableism võib olla tahtlik või tahtmatu?
V: Jah, ableism võib olla nii tahtlik kui ka tahtmatu. Inimesed ei pruugi selle olemasolu märgata, sest see on nii levinud.
K: Kellel on sellised eelarvamused?
V: Isikut, kellel on sellised eelarvamused, nimetatakse võimekusekeskseiks.
K: Kas on olemas kokkulepe selle kohta, milliseid asju peetakse ableistiliseks?
V: Kõik, kes räägivad ableismist, ei ole ühel meelel selles, milliseid asju peetakse ableistiks.
K: Kas on olemas seadused, mis kaitsevad puudega inimesi diskrimineerimise eest?
V: Jah, mõnes riigis on olemas seadused, mis kaitsevad puuetega inimesi diskrimineerimise eest, ja ka puuetega inimeste õiguste konventsioon keelab sellise diskrimineerimise.
