Ableism ehk võimekusekesksus – määratlus ja mõju

Ableism ehk võimekusekesksus on eelarvamuste, eelis- või tõrjevormide kogum, mis suunatakse puuetega inimestele. Sõna kasutati teadaolevalt esimest korda 1981. aastal, mis teeb selle terminina suhteliselt uueks, kuid mõiste ise on olnud olemas palju kauem. Mõnikord kasutatakse sama nähtuse tähistamiseks ka terminit „disablism”. Ableism võib olla nii otsene ja teadlik kui ka peidetud ja tahtmatu: kuna ühiskond on sageli üles ehitatud eeldustele „tavalise” ja „võimeka” keha või vaimu kohta, siis paljud inimesed ei pruugi oma hoiakutes või käitumises ableismi üldse märgata. Inimest, kes omab selliseid eelarvamusi, nimetatakse võimekusekeskseks (ablecentrist).

Mida ableism tähendab praktikas?

Ableism väljendub paljudes vormides — alates isiklikest kommentaaridest kuni seadusandlike või infrastruktuuri lahendusteni, mis jätavad puuetega inimesed ligipääsmatuks. Mõned näited:

• keskkondade ja teenuste kujundamine ilma ligipääsetavust arvestamata (šahvliks trepid ilma kaldteedeta, kättesaamatu veebileht jne);
• tööintervjuudel või töökohal eeldused, et puude tõttu inimene ei sobi teatud tööle;
• keel ja väljendid, mis alandavad või dehumaniseerivad puuetega inimesi;
• meditsiinilised otsused, mis lähtuvad hinnangust, et puue muudab inimese elu „vääramatuks”;
• meedias ja kultuuris kujutatud stereotüübid ning marginaliseerimine.

Sisemine ehk internaliseeritud ableism

Puuetega inimeste seas võib esineda ka internaliseeritud ableism — olukord, kus inimene võtab üle ühiskonna negatiivsed hoiakud enda suhtes. See võib väljenduda näiteks häbenemises, enda alavääristamises või soovimises „parandada” oma puuet täiskasvanute, meditsiini või ühiskonna ootuste tõttu. Internaliseeritud ableism võib avalduda nii enesevähendamise kui ka teatud puuetega inimeste vastu suunatud eelistuste või diskrimineerivana käitumisena.

Kõik, kes räägivad ableismist, ei ole alati nõus selle piiri või näidetega — mis ühele inimesele tundub solvav või diskrimineeriv, võib teisele tunduda neutraalne. Samuti on inimesi, kes eitavad, et ableism üldse eksisteerib; selline eitamine ise võib olla osa probleemist, sest see takistab probleemi märkamist ja lahenduste otsimist.

Õiguslik kaitse ja rahvusvahelised raamid

Mõnes riigis on olemas seadused, mis kaitsevad puuetega inimesi diskrimineerimise eest ning tagavad mingil määral ligipääsu teenustele, tööle ja avalikele ruumidele. Rahvusvaheliselt on olulisel kohal puuetega inimeste õiguste konventsioon, mis tunnistab puuetega inimeste õigusi ja keelab diskrimineerimise. Need raamid aitavad selgitada riikide kohustusi, kuid täitmine ja rakendamine sõltub ka kohalikust poliitikast ja halduspraktikatest.

Ableismi mõju ja miks see on oluline

Ableism ei mõju ainult üksikisikutele emotsionaalselt; sellel on ka praktilised tagajärjed — ligipääsu piiramine haridusele, tööle, tervishoiule ja osalemisele ühiskondlikus elus. Struktuurne ableism võib süvendada vaesust, vähendada tervist ja piirata eneseteostust. Seetõttu on oluline ableismi tuvastamine ja sellega tegelemine nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.

Kuidas ableismi vähendada?

• Kuula ja võta tõsiselt puuetega inimeste hääli ja kogemusi; neid tuleb kaasata otsustusprotsessidesse, mis mõjutavad nende elu;
• Paranda ligipääsetavust — füüsilist, digitaalset ja kommunikatsioonilist; rakenda universaalse disaini põhimõtteid;
• Tõsta teadlikkust ja harida inimesi keelekasutuse, stereotüüpide ja diskrimineerivate praktikate osas;
• Toeta seadusandlust ja poliitikaid, mis tagavad võrdse kohtlemise ja mõistlikud kohandused töökohtadel, hariduses ja avalikus elus;
• Vastanda microagressioonidele ja stereotüüpidele ning loo inklusiivseid ruume, kus erinevust väärtustatakse.

Arvestades, et ableism võib olla nii ilmne kui ka peidetud, aitab selle vastu võitlemine luua võrdsemat ja kõigile kättesaadavamat ühiskonda. Väärtustades mitmekesisust ja tagades ligipääsu, saame vähendada tõrjutust ning edendada inimeste osalust ja heaolu.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ableism?

K: Millal kasutati sõna "ableism" teadaolevalt esimest korda?

K: Kas ableism võib olla tahtlik või tahtmatu?

K: Kellel on sellised eelarvamused?

K: Kas on olemas kokkulepe selle kohta, milliseid asju peetakse ableistiliseks?

K: Kas on olemas seadused, mis kaitsevad puudega inimesi diskrimineerimise eest?

Otsing