Aosta — Valle d'Aosta pealinn: Rooma-ajalugu ja Alpide pärand

Aosta — Valle d'Aosta pealinn: avasta Rooma-aegsed varemed, Savoia pärand ja Alpide mägimaastikud. Ideaalne sihtkoht ajaloohuvilistele ja loodusesõpradele.

Autor: Leandro Alegsa

Aosta (itaalia keeles Aosta, prantsuse keeles Aoste) on linn Põhja-Itaalias. See on Valle d'Aosta (prantsuse keeles Vallée d'Aoste) piirkonna pealinn. See asub umbes piirkonna keskel, Dora Baltea (prantsuse keeles Doire baltée), orus voolava peamise jõe ääres. See asub 583 m kõrgusel merepinnast. Linna ümbruses on palju mägesid (Alpid).

Roomlased vallutasid selle piirkonna 25. aastal eKr. Hiljem vallutas linna pärast Lääne-Rooma impeeriumi langemist Frangi impeerium. Lõpuks läks see 11. sajandil Savoia suguvõsa kontrolli alla. Linnas on säilinud palju Rooma-aegseid ehitisi, näiteks ida- ja lõunaväravad. Linna põhiplaan, kus on ristkülikukujulised tänavaplokid, on rooma aegne.

Geograafia ja asukoht

Aosta asub alpide orus, mis muudab linna oluliseks transpordi- ja kaubanduspunktiks mäestikualadel. Linn paikneb Mont Blanc'i ja Matterhorni ligiduses, mistõttu on see hea baas nii suusa- kui ka mägimatkade külastamiseks. Aosta asukoht 583 m kõrgusel annab linnale suhteliselt soojad suved ja talvel külmema kliima kui madalamal tasandikul.

Ajalugu lühidalt

Aosta asutati roomlaste poolt kui koloonia nimega Augusta Praetoria Salassorum umbes 25 eKr — sellel ajastul rajati ka linnamüürid, väravad ja võrgustik tänavaid (cardo ja decumanus). Rooma pärand on linnas eriti nähtav: säilinud on arhailisi padjandeid, sambad ja teatrivundamentide jäänuseid. Pärast Lääne-Rooma kukkumist kuulus piirkond mitmele eri võimule (sealhulgas frankide võimu all olles) ja lõpuks leidis Aosta koha Savoia suguvõsa mõjusfääris.

Peamised vaatamisväärsused

  • Augustuse kaar (Arch of Augustus) – üks silmapaistvamaid Rooma-aegseid monumente linnas.
  • Rooma teatri jäänused – vana teatri terrassiosa ja osaliselt säilinud seinad.
  • Linna rooma-aegsed väravad ja müürid – näiteks ida- ja lõunaväravad, mis annavad aimu algupärasest linnaplaanist.
  • Basilica di Sant'Orso ja selle klooster – keskajast pärinev religioosne kompleks, kus on väärtuslik kunst ja käsitöötraditsioonid.
  • Aosta katedraal (Duomo) – kirik, mis ühendab erinevate ajastute arhitektuurilisi kihte.

Kultuur, keel ja traditsioonid

Valle d'Aosta on ametlikult binaarne kultuuriruum: nii itaalia kui ka prantsuse keel on siin tähtsal kohal ning prantsuse keele säilimine on regioonile iseloomulik. Lisaks räägitakse kohapeal ka traditsioonilisi ladina-põhiseid murdeid (nt. francoprovençal/valdôtain). Aosta kultuurilugu peegeldub nii arhitektuuris kui ka igapäevaelus — käsitöö, rahvapärased festivalid ja köök on tugevasti juurdunud.

Köök ja kohalikke eripära

  • Valdõta (Valle d'Aosta) on kuulus oma juustude poolest, eelkõige Fontina, mida kasutatakse sageli kohalikes roogades nagu fonduta (põhjamaine versioon juustupõhisest kastmest).
  • Teised traditsioonilised road hõlmavad polentat, liha- ja vorstitooteid ning gurmeekohandusi, kus ühendatakse mägipiirkonna tooraineid ja itaalia-prantsuse kulinaarset pärandit.

Turism ja vaba aeg

Aosta on populaarne sihtkoht nii ajaloo- ja kultuurituristidele kui ka mäesportlastele. Linna lähedal asuvad suusakeskused ja mägimatkade alguspunktid; samuti sobib piirkond jalgsimatkadeks, ronimiseks ja loodushuvilistele, kes külastavad näiteks Gran Paradiso rahvusparki. Talvised spordialad ja suvised matkarajad teevad Aostast aastaringse sihtkoha.

Transport ja ligipääs

  • Hea ühendus maanteega: regiooni teenindavad suured teed, mis ühendavad Aostat eelkõige Torinoga ja edasi Itaaliasse või Prantsusmaale.
  • Rongiliiklus: Aostale on rongiga võimalik ligipääs suurematest Itaalia linnadest (näiteks Torino), mis teeb linna ligipääsetavaks nii kohalikele kui turistidele.
  • Rahvusvahelised lennujaamad: lähimad suuremad lennujaamad asuvad Torinos, Milanos ja Genevas — neist on Aostasse lihtne jõuda bussi, rattureisi või autorendiga.

Ilm ja parim aeg külastamiseks

Aosta kliima on mägine ja kohati kontinentaalne: talved on külmad ning sobivad talispordiks, suved võivad olla meeldivalt soojad ja sobivad matkamiseks. Parim aeg külastamiseks sõltub eesmärgist — talvised spordialad novembrist märtsini, matkamine ja sightseeing maist septembrini.

Kokkuvõte

Aosta on väike, kuid ajalooliselt rikas linn, kus Rooma pärand ja alpikultuur kohtuvad. See sobib neile, kes otsivad kombinatsiooni ajaloolistest vaatamisväärsustest, autentsest kohalikust elust ja ligipääsust Alpide loodusele. Linn säilitab oma unikaalse keele- ja kultuuripärandi ning toimib mugava baasina nii kultuuriturismi kui ka aktiivse puhkamise huvilistele.

Augustuse kaareZoom
Augustuse kaare

Porta Prætoria : Pretoria värav, Rooma linna idapoolne sissepääs.Zoom
Porta Prætoria : Pretoria värav, Rooma linna idapoolne sissepääs.

Ajalugu

Aosta org on tüüpiline alpi org, mis on jääajal liustike poolt V-kujuliseks lõigatud. See kulgeb Mont Blanci lähedal asuvast ülemisest osast kuni Aosta linna sarnaste madalamate piirkondadeni.

Enne Itaalia ühendamist oli see piirkond Rooma, Prantsuse ja Itaalia (Savoia suguvõsa) valduses. Kõik tänavanimed on prantsuse ja itaalia keeles ning paljud räägivad ikka veel prantsuse keele murdeid.

Roman Aosta

Roomlased võitsid kohaliku Salassi hõimu 25. aastal eKr. Nende väejuht Marcus Terentius Varro asutas seejärel Rooma koloonia Augusta Praetoria Salassorum, kus elas 3000 pensionärist veterani.

Pärast 11. aastat eKr sai Aostast keisririigi Alpes Graies ("hallid Alpid") provintsi pealinn.

Tähtsus

Aosta asub kahe jõe ühinemiskohas. See on Suurest Bernharduse väinast (mis viib Šveitsi) ja Väikesest Bernharduse väinast (mis viib Prantsusmaale). Asukoht andis talle märkimisväärse sõjalise tähtsuse ja linna paigutus oli Rooma sõjaväelaagri sarnane.

See org oli kaubavahetuse ja sõdurite tee Itaaliast Galliasse (hiljem Prantsusmaale). See selgitab selle tähtsust roomlaste jaoks. Nüüd asub see Mont Blanci tunneli Itaalia sissepääsu lähedal.

Praegu on Aosta org poolautonoomne piirkond Loode-Itaalias. See on Itaalia väikseim piirkond, mis ei ole jagatud provintsideks.

Aostan

Aostani prantsuse keel (prantsuse keeles français valdôtain) on prantsuse keele liik, mida räägitakse Aosta orus, kus paljud räägivad prantsuse keelt. Mõned väljendid, sõnad ja lausekonstruktsioonid erinevad standardprantsuse keelest; mõned on sarnased Šveitsi prantsuse keelega. Mõned sõnad pärinevad piemonte'i keelest või itaalia keelest. Nii tänapäeva prantsuse kui ka itaalia keel segunevad selle kohaliku patois'iga, valdôtain'iga, mis on prantsuse-prantsuse tüüpi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Aosta?


V: Aosta on linn Põhja-Itaalias.

K: Mis on Valle d'Aosta piirkonna pealinn?


V: Aosta on Valle d'Aosta piirkonna pealinn.

K: Kus asub Aosta piirkonnas?


V: Aosta asub umbes piirkonna keskel.

K: Milline on peamine jõgi, mis voolab orus?


V: Peamine jõgi, mis voolab orus, on Dora Baltea (prantsuse keeles Doire baltée).

K: Kes vallutas selle piirkonna 25. aastal eKr?


V: Roomlased vallutasid selle piirkonna 25. aastal eKr.

K: Milline on linna põhiplaan?


V: Linna põhiplaan, kus on ristkülikukujulised tänavaplokid, on Rooma linna põhiplaan.

K: Millised Rooma ajast pärit ehitised on linnas veel säilinud?


V: Linnas on säilinud palju Rooma-aegseid ehitisi, näiteks ida- ja lõunaväravad.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3