John F. Kennedy etenduskunstide keskus (Washington, D.C.) — riiklik kultuurikeskus

John F. Kennedy etenduskunstide keskus Washingtonis, D.C. — riiklik kultuurikeskus täis teatri-, muusika- ja tantsielamusi, 2000 etendust aastas ja maailmatasemel programmid.

Autor: Leandro Alegsa

John F. Kennedy Center for the Performing Arts (üldnimetusega Kennedy Center) on etenduskunstide keskus Washingtonis, D.C. Keskus avati 8. septembril 1971. aastal. Seal näidatakse teatri-, tantsu-, balleti-, orkestri-, kammer-, jazz-, populaar- ja rahvamuusika etendusi. Keskus on tuntud nii suurejooneliste lavastuste kui ka mitmekesise programmilise profiili poolest, mis hõlmab nii klassikat kui ka kaasaegset loomingut.

Ajalugu ja tähendus

Keskuse rajamise idee sai alguse 1950. aastatel ning kindlasti aitas selle valmimisele kaasa ka president John F. Kennedy toetav suhtumine kunstidesse. Kongressi 1958. aasta riikliku kultuurikeskuse seadus nõuab, et selle programmi eest tuleb maksta eraraha. 1964. aastal otsustati ehitust ja tegevust pühendada John F. Kennedy mälestusele ning hoone kannab tema nime kui riiklikku mälestusmärki. Tänu sellele kombineerub keskus nii mälestusmärgi kui ka aktiivse kultuurikeskuse rolliga.

Hoone, saalid ja residentkollektiivid

Hoone projekteeris arhitekt Edward Durell Stone ja selle ehitas Philadelphia töövõtja John McShain. Kompleksis on mitu eri suuruses ja otstarbega saali, mis võimaldavad toimuda nii suuretele orkestrikontsertidele kui ka väiksematele lavaprojektidele ja haridusprogrammidel. Keskuse püsikollektsioonide ja residentteenuste hulka kuuluvad näiteks suurüritusi mahutavad peasaalid, residentorkestrid ja ooperi- ning tantsukollektiivid. Keskuse igapäevase tegevuse korraldamiseks on loodud eraldi juhtorganid ning selle tegevus hõlmab koostööd mitmete riiklike ja erasektori partneritega, sealhulgas mõnikord ka Smithsonian Institutioni büroo.

Programmid ja tähelepanuväärsed sündmused

Keskus on tuntud oma mitmete püsisündmuste poolest. Igal aastal toimub seal ligikaudu 2000 etendust ja peaaegu kaks miljonit inimest külastab ühte neist etendustest. Kennedy Center korraldab nii residentetendusi kui ka külalislavastusi, rahvusvahelisi vahetusprogramme ja koostöid. Üks keskusest tuntumaid traditsioone on Kennedy Center Honors — auhind, mida antakse silmapaistvatele etenduskunstide esindajatele ja mis on saanud rahvusvahelise tuntuse.

Keskus pakub ka ulatuslikku kunstihariduse programmi õpilastele ja noortele, kaasates kooliklastritest tulevaid vaatajaid, korraldades töötoad ja õppetegevusi ning toetades uute teoste loomist ja residentprogramme. Paljud programmid on suunatud publiku kaasamisele ning uute ja mitmekesiste vaatajaskondade kasvatamisele.

Rahastamine ja haldus

Keskus on näide avaliku ja erasektori partnerlus mudelist: tegevuste ja programmide rahastamiseks kasutatakse peamiselt piletimüüki ning üksikisikute, ettevõtete ja erafondide annetusrahastust. Lisaks saab keskus igal aastal föderaalset rahastamist, mis on suunatud peamiselt hoone hoolduse ja käitamise katteks. See kombinatsioon võimaldab keskuse kui riikliku kultuuriasutuse jätkusuutlikkust ning samas säilitada kunstiline iseseisvus.

Külastamine ja avalik kasutus

Keskus on populaarne sihtkoht nii kohalike elanike kui ka turistide seas. Lisaks tasulistele etendustele toimub keskuses regulaarselt tasuta või tasulisi minikontserte, avalikke vestlusi ja tuure, mis tutvustavad hoonet ja selle ajalugu. Paljud külastajad tulevad nautima vaadet Potomaci jõe suunas ja keskuse avalikke ruume, mis on tihti kasutusel erisündmuste ja vastuvõttude korral.

Kokkuvõttes on John F. Kennedy Center for the Performing Arts Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid ja silmapaistvamaid etenduskunstide keskusi, mis ühendab mälestuse, kõrgetasemelise kunstilise programmi ja laia avaliku kaasatuse.

Ajalugu

1933. aastal oli keskuse idee esmakordselt First Lady Eleanor Roosevelti käe all. See oli suure majanduslanguse ajal ja ta arvas, et valitsus peaks töötutele näitlejatele töökohti pakkuma. 1935. ja 1938. aastal rääkis Ameerika Ühendriikide kongress selle jaoks hoone tegemisest Washington D.C. , kuid ainus asi, mida nad tegid, oli väikese auditooriumi lisamine Kongressi raamatukogule.

1950. aastal esitas esindaja Arthur George Klein seaduseelnõu kultuurikeskuse ehitamiseks. Kongress arutas seda eelnõu aastatel 1955-1958. Seaduseelnõu võeti vastu 1958. aasta suvel ja president Dwight D. Eisenhower kirjutas sellele alla 4. septembril 1958. aastal.

See oli esimene kord, kui föderaalvalitsus eraldas raha etenduskunstidele pühendatud struktuurile. Selle ehitamine maksis kokku 70 miljonit dollarit. Suurema osa rahast andis kongress, kuid annetusi tegid ka sihtasutused, üksikisikud ja ettevõtted.

Ehitus ja avamine

Arhitektiks valiti Edward Durell Stone.

Hoone ehitamine algas 11. detsembril 1965. aastal.

Esimene etendus oli 5. septembril 1971. aastal Leonard Bernsteini "Missa" esiettekandega ooperimajas. Keskus avati ametlikult 8. septembril 1971. aastal piduliku gala ja Bernsteini missa esietendusega. Kontserdisaali kasutati esmakordselt 9. septembril 1971 ja Eisenhoweri teatrit 18. oktoobril 1971.

Algselt kandis see nime The National Cultural Center, kuid 1964. aastal nimetati see John F. Kennedy nimeliseks etenduskunstide keskuseks, et austada John F. Kennedyt pärast tema mõrva.

Muutused (1990-2005)

1990. aastaks oli Kennedy keskuse rajatis halvas seisukorras. Kongress soovitas 1991. ja 1992. aastal kulutada 27,7 miljonit dollarit keskuse taastamiseks ja puuetega inimeste juurdepääsu parandamiseks. Aastatel 1995-2005 tehti veel parandusi.

Kennedy Center õhust vaadatuna. Vasakul on näha osa Watergate'i kompleksist.Zoom
Kennedy Center õhust vaadatuna. Vasakul on näha osa Watergate'i kompleksist.

Roger L. Stevens (vasakul) jälgib, kuidas president Johnson 2. detsembril 1964. aastal maad avab. Fotol on Johnsoni autogramm Stevensile.Zoom
Roger L. Stevens (vasakul) jälgib, kuidas president Johnson 2. detsembril 1964. aastal maad avab. Fotol on Johnsoni autogramm Stevensile.

Kennedy Center Honors

Alates 1978. aastast on Kennedy keskuse kuratoorium igal aastal Kennedy keskuse auhindu välja andnud. Igal aastal autasustatakse viit kunstnikku või rühmitust panuse eest, mida nad on kogu oma elu jooksul andnud Ameerika kultuuri ja etenduskunstide heaks. Neid antakse tantsu-, muusika-, teatri-, ooperi-, filmi- ja televisioonitegelastele. Alates 1998. aastast annab keskus välja Mark Twaini auhinda Ameerika huumori eest.

VSA ja juurdepääsetavuse osakond

VSA (Very Special Arts) ja ligipääsetavuse osakond (endine VSA Arts) on rahvusvaheline mittetulundusühing. Selle asutas 1974. aastal suursaadik Jean Kennedy Smith. See aitab puuetega inimestel õppida kunsti kaudu, selles osaleda ja seda nautida. VSA pakub haridustöötajatele, lapsevanematele ja kunstnikele ressursse, et toetada kunstiprogramme koolides ja kogukondades. VSA näitab ka puuetega kunstnike töid. VSA on Kennedy Centeriga seotud alates 2005. aastast, kuid 2011. aastal liideti VSA ametlikult organisatsiooniga, et saada osaks keskuse VSA ja ligipääsetavuse osakonnast (Department of VSA and Accessibility).

Juhtimine

Enne 1980. aastat vastutasid keskuse igapäevase tegevuse eest juhatus ja selle esimees. Keskuse muude programmide ja tegevuste üle teostasid järelevalvet teised inimesed.

Praegu vastutab kunstiline direktor kunstiliste programmide eest, keskuse president vastutab keskuse igapäevase tegevuse eest ja Kennedy keskuse hoolekogu vastutab hoone eest.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3