Aktsiaselts (AS): mis see on, kuidas see töötab ja aktsionäride õigused
Aktsiaselts (AS): selgitused, asutamine, aktsionäride õigused ja piiratud vastutus — praktiline juhend Eesti ettevõtjale ja investorile.
Aktsiaselts on ettevõte, mis kuulub inimestele, keda nimetatakse aktsionärideks. Iga aktsionär omab ettevõtte aktsiaid proportsionaalselt oma aktsiate (omanditunnistuste) arvuga. Mõnele aktsionärile võib kuuluda suurem osa äriühingu aktsiatest kui teistele. Aktsionärid saavad oma aktsiaid teistele üle anda, ilma et see mõjutaks ettevõtte edasist eksisteerimist.
Äriühingu asutamine on juriidiline protsess, mis annab äriühingule aktsionäridest eraldiseisva juriidilise isiku ja piiratud vastutuse. See tähendab, et aktsionärid vastutavad äriühingu võlgade eest ainult nende poolt äriühingusse investeeritud raha väärtuse ulatuses. Seega tuntakse aktsiaseltse tavaliselt kui korporatsioone või aktsiaseltse.
Kuidas aktsiaselts töötab
Aktsiaselts on eraldiseisev juriidiline isik: tal on oma vara, kohustused ja raamatupidamine. Aktsiaseltsil on tavaliselt kolm peamist organit:
- Üldkoosolek – kõrgeim otsustusorgan, kus aktsionärid teevad olulised otsused (nt aastaaruande kinnitamine, dividendid, põhikirja muutmine, juhatuse või nõukogu valimine).
- Juhatus (juhtkond) – ettevõtte igapäevane juhtimine ja esindamine.
- Nõukogu – järelevalveorgan, mis kontrollib juhatuse tööd ja strateegilisi otsuseid; aktsiaseltsile on nõukogu tavaliselt kohustuslik.
Asutamine ja aktsiakapital
Aktsiaseltsi asutamiseks tuleb täita mitmeid juriidilisi samme: koostada põhikiri, määrata aktsiakapital, registreerida äri äriregistris ja täita muud seadusest tulenevad nõuded. Vastavalt Eesti seadustele on AS-i miinimumaktsiakapital 25 000 eurot. Täpsemad nõuded, maksmise viisid (rahalised või mitterahalised) ja registererimise protseduurid on reguleeritud äriseadustikus.
Aktsiate liigid ja nende õigused
Aktsiad võivad olla erinevat tüüpi ja anda aktsionäridele erinevaid õigusi:
- tavalised hääleõigusega aktsiad;
- eelõigustega aktsiad (näiteks eelõigus uute aktsiate märkimisel);
- eelistatud aktsiad, mis võivad anda suurema dividendiõiguse, ent väiksema või ilma hääleõiguseta;
- nimelised ja esinduslikud aktsiad — nimelised aktsiad on kantud aktsionäride nimekirja.
Aktsiate liigile ja nende täpsetele õigustele viitab ettevõtte põhikiri.
Aktsionäride peamised õigused
Aktsionäridel on mitmeid põhioigusi, mis kaitsevad nende huve ja võimaldavad osaleda ettevõtte juhtimises:
- Hääleõigus: osalemine üldkoosolekul ja otsuste tegemine vastavalt aktsiate arvule või põhikirjas sätestatud hääladele.
- Õigus dividendidele: aktsionäridel on õigus saada osa kasumist, kui üldkoosolek otsustab dividende maksta.
- Õigus saada informatsiooni: läbivaade ettevõtte majandustegevusse seotud dokumentidele ja aruannetele ning küsimuste esitamine juhtkonnale.
- Eelõigus uute aktsiate märkamisel: võimalus hoida oma osalusprotsenti, kui emiteeritakse uusi aktsiaid, kui põhikiri ei kehti teisiti.
- Õigus aktsiate üleandmisele: AS-i aktsiad on üldjuhul ülekantavad, kuigi põhikiri võib sätestada teatud piiranguid.
- Õigus õiguslikeks sammudeks: aktsionärid võivad vaidlustada teenuseid, ebakorrektsed otsuseid või nõuda sissenõudmisi seaduse raames.
Dividendid ja maksustamine
Eestis on ettevõtte maksusüsteem selline, et maksustamine toimub peamiselt jaotatava kasumi juures: reinvesteeritud kasum ei kuulu ettevõtte tasandil otseselt tulumaksule seni, kuni see ei jaotata. Kui aktsiaselts maksab dividendi, rakenduvad vastavad maksureeglid — täpsem info maksusummade ja deklaratsioonide kohta tuleb otsida maksu- ja tolliameti või raamatupidaja käest.
Aktsionäride kaitse ja vähemusaktsionärid
Õigusriiklikul tasandil on olemas mehhanismid, mis kaitsevad vähemusaktsionäre: näiteks on võimalik vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, nõuda teabe saamist või pöörduda kohtusse juhul, kui otsused rikuvad seadust või põhjustavad kahju. Samuti võivad põhikirjas olla sätestatud erimeetmed, mis kaitsevad väiksemaid aktsionäre suurtel otsustel (nt suure tehingu kinnitamine kohustusliku häälteenamuse alusel).
Eelised ja puudused
- Eelised: piiratud vastutus, lihtsam kapitali kaasamine aktsiate müügiga, ettevõtte usaldusväärsus partnerite ja investorite silmis ning võimalus börsil noteerimiseks (kui vastab tingimustele).
- Puudused: kõrgem regulatsioon ja kulud võrreldes väiksema ettevõtlusvormiga, avalikustamisnõuded, nõuded juhtimisele ja aruandlusele.
Kokkuvõte
Aktsiaselts on sobiv vorm ettevõtetele, kes soovivad piiratud vastutust, võimalust kaasata olulist kapitali ja struktureeritud juhtimist. Enne AS-i asutamist või aktsionäri rolli võtmist on soovitatav konsulteerida juristi või raamatupidajaga, kes aitab mõista põhikirja sätteid, maksustamise ja aktsionäride õiguste üksikasju ning registriprotseduure.
Ajalugu
Varaseima aktsiaseltsi leidmine on määratluse küsimus. Umbes 1250. aastal kaubeldi Prantsusmaal Toulouse'is 96 Société des Moulins du Bazacle'i (Bazacle'i veskikompanii) aktsiaga, mille väärtus sõltus kompanii veskite kasumlikkusest. See oli tõenäoliselt esimene omataoline ettevõte ajaloos.
Palju kuulsam, rikkam ja võimsam Inglise (hiljem Briti) Ida-India kompanii sai 31. detsembril 1600 Elizabeth I poolt Inglise kuningliku harta. Kuningliku hartaga anti äsja loodud auväärsele Ida-India kompaniile 15-aastane monopoolne õigus kogu Ida-India kaubandusele. Kompanii muutus kaubandusettevõttest Indiat valitsevaks ettevõtteks.
1602. aastal andis Hollandi Ida-India kompanii välja aktsiaid, mis tehti kaubeldavaks Amsterdami börsil. See leiutis aitas aktsiaseltsidel investorite kapitali ligi meelitada, kuna nad said nüüd hõlpsasti oma aktsiatega kaubelda. 1612. aastal sai sellest esimene "korporatsioon" kontinentidevahelises kaubanduses, millel oli "lukustatud" kapital ja piiratud vastutus.
Kuldne topelt mohur, 30 ruupiat
Kinnisvaras olevad vs. avalikult kaubeldavad ettevõtted
Ettevõtte tüüp, millele kõige sagedamini viidatakse sõnaga "ettevõte", on börsil kaubeldav ettevõte. Seda tüüpi äriühingu aktsiatega kaubeldakse avalikul börsil. Näiteks Ameerika Ühendriikides kaubeldakse aktsiatega New Yorgi börsil või Nasdaqil. Seal ostavad ja müüvad korporatsioonide aktsiaid avalikkus ja üldsus. Enamik maailma suurimaid ettevõtteid on avalikult kaubeldavad ettevõtted. Siiski öeldakse, et enamik korporatsioone on tihedas, eraomanduses olevad või lähedased korporatsioonid. See tähendab, et aktsiatega kauplemiseks puudub valmis turg. Paljud sellised korporatsioonid kuuluvad väikesele ärimeeste või äriühingute rühmale ja neid juhib väike grupp. Need võivad olla ka sama suured kui suurimad avalik-õiguslikud ettevõtted.
Suletud äriühingutel on avalikult kaubeldavate äriühingute ees mõned eelised. Väike, tihedas omandis olev äriühing saab sageli teha otsuseid palju kiiremini kui börsil kaubeldav äriühing, sest hääleõiguslikke aktsionäre on tavaliselt vähem või aktsionäridel on ühised huvid. Avalikult kaubeldav ettevõte on ka turu armu all. See võib lasta kapitali sisse ja välja voolata vastavalt sellele, mida ettevõte teeb ja mida teevad konkurendid. Avalikult kaubeldavatel äriühingutel on ka eeliseid võrreldes oma lähedalt hoitavate äriühingutega. Avalikult kaubeldavatel ettevõtetel on sageli rohkem käibekapitali. Samuti saavad nad delegeerida võlga kõigile aktsionäridele. See tähendab, et börsil kaubeldava äriühingu aktsionärid võtavad igaüks oma tulusid palju vähem kannatada kui need, kes on seotud tihedalt hoitava ettevõttega. Avalikult kaubeldavad ettevõtted kannatavad aga just selle eelise all. Tihedalt hoitav ettevõte võib sageli kannatada kasumi vähenemist, millel on väike või olematu pikaajaline mõju. Avalikult kaubeldav ettevõte aga satub sageli äärmise kontrolli alla, kui kasum ja kasv ei ole aktsiaomanikele ilmne. Kui kasum väheneb, võivad aktsionärid müüa, mis kahjustab ettevõtet veelgi. Sageli piisab sellest löögist, et väike avalik-õiguslik ettevõte ebaõnnestub.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aktsiaselts?
V: Aktsiaselts on ettevõte, mis kuulub inimestele, keda nimetatakse aktsionärideks.
K: Kellele kuuluvad aktsiaseltsi aktsiad?
V: Aktsiaseltsis kuuluvad aktsionäridele ettevõtte aktsiad.
K: Kuidas toimib aktsiaseltsi aktsiate omandiõigus?
V: Iga aktsionär omab äriühingu aktsiaid proportsionaalselt oma aktsiate (omanditunnistuste) arvuga.
K: Kas mõned aktsionärid võivad omada suuremat osa äriühingu aktsiatest kui teised?
V: Jah, mõned aktsionärid võivad omada suuremat osa äriühingu aktsiatest kui teised.
K: Kas aktsionärid võivad oma aktsiaid teistele üle anda, ilma et see mõjutaks ettevõtte jätkuvat eksisteerimist?
V: Jah, aktsionärid võivad oma aktsiaid teistele üle anda, ilma et see mõjutaks ettevõtte jätkuvat eksisteerimist.
K: Milline on õiguslik protsess, mis annab äriühingule aktsionäridest eraldiseisva juriidilise isiku ja piiratud vastutuse?
V: Äriühingu asutamine on õiguslik protsess, mis annab äriühingule aktsionäridest eraldiseisva juriidilise isiku ja piiratud vastutuse.
K: Mida tähendab piiratud vastutus aktsiaseltsi aktsionäride jaoks?
V: Piiratud vastutus tähendab, et aktsionärid vastutavad äriühingu võlgade eest ainult nende poolt äriühingusse investeeritud raha väärtuse ulatuses.
Otsige