Küljejoon
Külgjoon on kaladel, mitte maismaaselgroogsetel, esinev meeleorganite süsteem. See tuvastab liikumist ja vibratsiooni ümbritsevas vees. Modifitseeritud epiteelirakud, mida nimetatakse karvarakudeks, reageerivad kalade ümber toimuvatele muutustele. Need muudavad muutused elektrilisteks impulssideks, mis lähevad nende kesknärvisüsteemi.
Külgmised jooned on kasutusel koolimine, röövimine ja orienteerumine. Näiteks kasutavad kalad oma külgjoonte süsteemi, et järgida põgeneva saagi tekitatud keeriseid. Need on nõrgemad jooned, mis kulgevad pikisuunas mõlemal küljel, kurgukattelt kuni sabapõhjani.
Mõne liigi puhul on külgjoone vastuvõtuorganid muudetud toimima elektriretseptoritena, mis on organid, mida kasutatakse elektriliste impulsside tuvastamiseks. Enamikul kahepaiksete vastsetel ja mõnel täiskasvanud täisealisel kahepaiksel on süsteemid, mis toimivad natuke nagu külgjoon.
Külgjoone meeleorgan, antud juhul on see kujutatud hailiigil.
Küsimused ja vastused
K: Mis on külgmiste linade süsteem?
V: Külgjoonesüsteem on kaladel leiduv meeleorganite süsteem, mis tuvastab liikumist ja vibratsiooni ümbritsevas vees.
K: Mis on karvarakud?
V: Karvarakud on modifitseeritud epiteelirakud, mis reageerivad kalade ümber toimuvatele muutustele ja muudavad need muutused elektrilisteks impulssideks, mis lähevad kalade kesknärvisüsteemi.
K: Milline on kalade külgjoone süsteemi funktsioon?
V: Külgjoonesüsteemi kasutatakse koolimisel, röövloomade püüdmisel ja orienteerumisel. Näiteks kasutavad kalad oma külgjoonesüsteemi, et järgida põgeneva saagi tekitatud keeriseid.
K: Kus asuvad kalade külgmised jooned?
V: Külgmised jooned on nõrgad jooned, mis kulgevad kummalegi küljele pikisuunas, kidakattelt kuni sabapõhjani.
K: Kuidas muudavad mõned liigid oma külgmiste joonte vastuvõtuorganeid?
V: Mõne liigi puhul on külgjoonte vastuvõtuorganid muudetud toimima elektriretseptoritena, mis on organid, mida kasutatakse elektriliste impulsside tuvastamiseks.
K: Kas maismaaselgroogsetel on külgjoone süsteem?
V: Ei, külgjoone süsteem esineb ainult kaladel, mitte maismaaselgroogsetel.
K: Kas kahepaiksetel on külgjoonega sarnane süsteem?
V: Jah, enamikul kahepaiksete vastsetel ja mõnedel täiskasvanud vees elavatel kahepaiksetel on süsteemid, mis toimivad natuke nagu külgjoon.
