Les nuits d'été (Suveööd), op.7 — Hector Berliozi kuulus laulutsükkel

Avasta Hector Berliozi "Les nuits d'été (Suveööd), op.7" — lummav kuuelaululine laulutsükkel, orkestreeritud versioon ja teose ajalugu 1841–1856.

Autor: Leandro Alegsa

Les nuits d'été (Suveööd), op. 7, on prantsuse helilooja Hector Berlioz laulutsükkel. See on seade kuuest Théophile Gautier' luuletusest. Berlioz lõpetas laulude komponeerimise 1841. aastal. Esialgu olid need vaid lauljale klaverisaatega, sobides erinevatele häälitüüpidele: laulja võis olla kas bariton, kontratoon või meztsosopran. Hiljem muutis Berlioz teost, kohandades hääle kõrgust ja reor­keestreerides saated orkestrile. Esimene orkestreeritud laul oli L'Absence — selle versiooni kirjutas ta lauljatar Marie Recio jaoks, kes käis koos temaga kontserdireisil Saksamaal. Kõik kuus laulu avaldati orkestriversioonis aastal 1856, ning tänapäeval esitatakse teost peaaegu alati orkestrisaatega.

Taust ja kompositsiooni iseloom

Les nuits d'été on Berliozi a cappella- ja orkestrilaulude vahelise piiri ilmekas näide: teoses kombineeruvad intiimne luuleline väljendus ja rikkalik orkestratsiooniline värvikus. Berlioz kasutas igas laulues erinevat instrumentatsiooni, et rõhutada luule meeleolu ja jutustuse tonaalsust — mõne laulu saatel on minimalistlik, klaverilaadne orkestratsioon, teistes aga avaram, õhuline kõlapilt. Teema­käigult liigub tsükkel armastuse kohaloleku ja puudumise, unistuse ja melanhoolia vahel.

Laulude loetelu ja lühikirjeldus

Laulude pealkirjad on järgmised (prantsuse pealkiri — eesti keelde tõlgitud mõte):

  • Villanelle — kerge, pastorale-hõnguline lüürika, mis on helikeeles mängulisem ja rütmilisem.
  • Le spectre de la rose (Roosi kummitus) — unenäoline ja poeetiline pala, mis kujutab armastuse jääva mulje romantilist kujutlust.
  • Sur les lagunes (Laguunide ääres) — melanhoolsem, ladinapärase ja õrna idamaise kõlaga atmosfääriga lugu, milles kõlab iha ja igatsus.
  • L'Absence (Puudumine) — intiimne ja kurvastav laul, mida Berlioz orkestreeris esimesena; sageli tõstetakse seda tsükli emotsionaalse keskpunktina.
  • Au cimetière (Kalmistul) — tumedama meeleoluga pala, kus kuulda surmast ja läbielatu melanhooliast kantud kontemplatsiooni.
  • L'île inconnue (Tundmatu saar) — lõpupalana lootusrikkam, mütoloogilise ja poeetilise kujundiga, mis jätab kuulaja unenäolisse helimaastikku.

Orkestreerimine ja esitusepraktika

Berlioz on tuntud oma orkestratsiooni oskuse poolest ning Les nuits d'été on hea näide sellest — igas laulues kohandab ta orkestri koosseisu ja kõlapilti, kasutades nii puupuhkpille, vaskpille kui ka keelpille ja harfritme, et luua konkreetset meeleolu. Orkestriversioon on saanud tsükli standardvormiks ja tänapäevastes kontsertprogrammis esitatakse seda tihti kas solistilaulja ja sümfooniaorkestri koostöös või kammerlikuma koosseisuga.

Esituste ja vastuvõtu ülevaade

Alates 19. sajandi teisest poolest on Les nuits d'été olnud hinnatud nii laulu- kui ka orkestredraamatukogudes. Tsükkel on populaarne nii mezzosopranide, sopranide kui ka meestehäälte — baritonide ja tenorite — repertuaaris; Berlioz jättis algse häälepaindlikkuse, nii et eri häälitüübid saavad teosega kontakti. Kritiseerijad ja publikum olid juba varsti pärast avaldamist lummatud Berliozi helikeele värvikusest ja poeetilisest väljendusvõimest; tänapäeval peetakse tsükli üheks kõige täiuslikumaks 19. sajandi Prantsuse laulumaterjaliks.

Tähendus

Les nuits d'été on oluline nii Berliozi loomingus kui ka laiemalt laulukunsti ajaloos: see ühendab poeetilise tundlikkuse ja orkestratsiooni meistriteose ning näitab, kuidas orkester võib intiimsele lauluvormile anda rikkaliku ja kujundliku tausta. Tsükkel on püsiv osa klassikalise repertuaari raamatust ja sageli kasutatakse seda ka lauljate repertuaari kujundamisel ning orkestrite hooajaplaanides.

Küsimused ja vastused

K: Kes kirjutas Les nuits d'été?


V: Hector Berlioz kirjutas Les nuits d'été.

K: Mis on Les nuits d'été?


V: Les nuits d'été on laulutsükkel, mis koosneb kuuest laulust.

K: Kes kirjutas luuletused, mille seade Les nuits d'été on?


V: Théophile Gautier kirjutas luuletused, mille seade Les nuits d'été on.

K: Millal lõpetas Berlioz "Les nuits d'été" komponeerimise?


V: Berlioz lõpetas "Les nuits d'été" kompositsiooni 1841. aastal.

Küsimus: Millised häältüübid võivad laulda Les nuits d'été'i laule?


V: Alguses olid "Les nuits d'été" laulud kirjutatud lauljale, kes laulis klaverisaatega, ning laulja võis olla kas bariton, kontratoon või meztsosopran.

K: Millal avaldati kõik kuus laulu kogumikus Les nuits d'été orkestriversioonis?


V: Kõik kuus laulu teoses "Les nuits d'été" avaldati orkestriversioonis 1856. aastal.

Küsimus: Milline oli esimene laul, mis oli orkestreeritud Les nuits d'été'is?


V: Esimene "Les nuits d'été" orkestreeritud laul oli "L'Absence", mis oli kirjutatud lauljatar Marie Recio jaoks, kes läks Berlioziga kontserdireisile Saksamaale.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3