Lümfogranuloom venereum (LGV): Chlamydia-põhjustatud krooniline lümfiinfektsioon
Lümfogranuloom venereum (LGV) – tunnusta varakult Chlamydia-põhist kroonilist lümfiinfektsiooni: sümptomid, diagnoos, riskid ja tõhus ravi nõuanded.
Lymphogranuloma venereum (LGV) on krooniline (pikaajaline) lümfisüsteemi infektsioon, mida põhjustavad kolm erinevat tüüpi bakterit Chlamydia trachomatis (tavaliselt serovarid L1–L3). Bakterid levivad seksuaalkontaktide kaudu. Nakkust ei põhjusta samad bakterid, mis põhjustavad genitaalklamüüdiaid.
LGV on Kesk- ja Lõuna-Ameerikas levinum kui Põhja-Ameerikas. Igal aastal diagnoositakse Ameerika Ühendriikides mõnisada LGV juhtumit, kuid tegelik nakatunute arv võib olla suurem, sest haigus jääb mõnikord varjatuks või eksitakse teiste sugulisel teel levivate haiguste vastu. Alates 2000. aastate algusest on LGV kirjeldatud ka epideemilistena mitmes Euroopa ja Põhja-Ameerika uuringus, eriti meeste vahel, kes saavad seksuaalkontakte teiste meestega (MSM).
LGV esineb meestel sagedamini kui naistel. Peamine riskitegur on HIV-positiivsus, samuti mitmed partnerid, kaitsmata anaalseks või genitaalseks seksiks ja varasemad sugulisel teel levivad infektsioonid.
LGV sümptomid võivad alata paar päeva kuni kuu aega pärast bakteritega kokkupuutumist. Sümptomite hulka kuuluvad:
- Esialgne (primaarne) lööve või haavand genitaalide, perianaalse piirkonna või kusiti ümbruses — sageli väike, ebamäärane, mõnikord valutum haavand, mis võib jääda märkamata.
- Valulikud, paistes lümfisõlmed reie siseküljel või kubemes (nn buboes), mis võivad kasvada ja läbipõleda; sõlmede ümbrus võib olla punetav ja valulik.
- Anaalsektori või rektaalne sündroom (eriti MSM hulgas): päraku- või vaagnavalu, verine eritis, kõhukrambid, kõhukinnisus või kõhulahtisus ning tugev proktiit (põletikuline muutus pärakus ja jämesooles).
- Üldised sümptomid: palavik, väsimus, lihas- või peavalud ja üldine halb enesetunne.
- Kui ravi jääb saamata, võib tekkida krooniline põletik: armistumine, kanalite (fistulite) teke, striktuurid (ahenemised) ja markantne lümfoedeem ehk genitalide “elefantiit” (püsiv turse ja koe paksustumine).
Diagnostika
- Kahtluse korral tehakse proovimaterjalist NAAT (nukleiinhappe tuvastuse test, näiteks PCR) pärasoolest, genitaalidest või lümfisõlme punktsioonist — NAAT on tundlik ja eelistatud test.
- Kui genotüpiseerimisvõimalus on olemas, võib kindlaks teha L1–L3 serovarid.
- Seroloogia (antikehad) võib aidata diagnoosimisel, kui bioloogilist materjali ei õnnestu saada, kuid selle tulemused on vähem spetsiifilised.
- Diagnostika peaks sisaldama ka testimist teiste sugulisel teel levivate haiguste suhtes (HIV, süüfilis, hepatiit jt), sest kaasnevad nakkused on sagedased.
Ravi
- Esmasvalik: doxycycline 100 mg suukaudselt kaks korda päevas 21 päeva (tavaprotokoll).
- Alternatiivid (nt raseduse puhul või doxycycline'i talumatuse korral): azithromycin või erythromycin vastavalt kohalikele juhistele — sageli kasutatakse azithromycini pikkade annustamisrežiimide või erytromycini skeeme; ravivalik sõltub patsiendi seisundist ja rasedusest, konsulteeri arstiga.
- Suured või mädanikud buboodid võivad vajada kirurgilist drenaaži või avamist ning tugi- ja valuravi.
- Ravi järel tuleks kontrollida sümptomeid ja vajadusel teha kordustestimine. Partnerite teavitamine ja ravimine on oluline nakkuse peatamiseks.
Partnerite hindamine ja ennetus
- Seksuaalpartnerid (tavaliselt viimase 60 päeva jooksul enne sümptomite tekkimist) tuleks teavitada, testida ja vajadusel ravida sõltuvalt ekspositsioonist ja kohalike juhiste järgi.
- Ennetusmeetmed: korrektne kondoomi kasutamine, partnerite arvu vähendamine, regulaarne STI-testimine ja sümptomite korral kiire arstiabi otsimine.
- Ravi ajal ja kuni arst kinnitab, et nakkus on paranenud, tuleks vältida seksuaalvahekorda.
Tüsistused ja prognoos
- Varase ja nõuetekohase raviga on prognoos tavaliselt hea ning paljud sümptomid taanduvad.
- Ilma ravita võib LGV viia pikaajaliste komplikatsioonideni: armistumine, lümfistaatilised muutused, fistulid, striktuurid ja püsiv lümfoedeem genitaalpiirkonnas.
Millal pöörduda arsti poole
- Kui tekib haavand genitaalide ümbruses, valulik kubeme sõlm, verine või mädane eritis pärakust või kõhuvalu/vaagnavalu, pöörduge kiirelt tervishoiuteenuse osutaja poole.
- Kui olete teadaolevalt olnud kontaktis isikuga, kellel on kinnitatud LGV või teil on suur riskitegur (nt HIV-positiivsus), küsige arstilt testimist isegi ilma väljendunud sümptomiteta.
LGV on ravitav nakkus, kuid õigeaegne diagnoos ja ravi on vajalikud tüsistuste vältimiseks. Kui kahtlustate LGV-d, pöörduge arsti poole ja arutage ka partnerite teavitamist ning täiendavaid testimisi sugulisel teel levivate haiguste suhtes.
Otsige