Meditsiiniline mikrobioloogia
Meditsiiniline mikrobioloogia, tuntud ka kui '''kliiniline mikrobioloogia''', on inimeste haigusi põhjustavate mikroobide, näiteks bakterite, viiruste, seente ja parasiitide uurimine ja nende roll haiguse tekkimises.
Mikroobid ja mikrobioloogia haru on kõige rohkem uuritud nende suure tähtsuse tõttu meditsiinis.
Meditsiiniline mikrobioloogia uurib nakkushaiguse arengut ja kulgu patsiendis ja inimpopulatsioonis (epidemioloogia). See on seotud haiguspatoloogia ja immunoloogia uurimisega. See on meditsiini ja mikrobioloogia haru ning hõlmab viit teadusharu: bakterioloogia, viroloogia, parasitoloogia, immunoloogia ja mükoloogia.
Meditsiinilise mikrobioloogia ajalugu
1546. aastal pakkus Girolamo Fracastoro välja, et epideemilisi haigusi põhjustavad nakkuse otsese ja kaudse kontakti ning pika vahemaa tagant kokkupuute kaudu levivad seemnepõletikulaadsed entiteedid.
Louis Pasteur ja Robert Koch on meditsiinilise mikrobioloogia rajajad. Louis Pasteur on kuulus oma katsete poolest, kui ta lükkas ümber spontaanse tekke teooria. Ta pakkus välja meetodi toiduainete säilitamiseks (pastöriseerimine) ja vaktsiinid siberi katku, linnukoolera ja marutaudi vastu. Robert Koch aitas kaasa haiguste mikroobide teooria väljatöötamisele, tingimusel, et konkreetseid haigusi põhjustavad konkreetsed mikroobid. Ta töötas välja Kochi postulaatidena tuntud kriteeriumid ja oli üks esimesi, kes isoleeris baktereid puhaskultuuris, mille tulemusena kirjeldas ta mitmeid baktereid, sealhulgas tuberkuloosi tekitajat Mycobacterium tuberculosis.
Meditsiinilise mikrobioloogia valdkonnad
- Mikroobifüsioloogia on mikroobide kasvu, mikroobide ainevahetuse ja mikroobirakkude struktuuri uurimine.
- Mikroobigeneetika uurib, kuidas geenid on mikroobides organiseeritud ja reguleeritud seoses nende rakufunktsioonidega.
- Parasitoloogia uurib parasiite. Prooviks on siinkohal väljaheide, veri, uriin, röga ja muud proovid.
- Viroloogia tuvastab viirused vere, uriini ja seljaaju vedeliku proovides.
- Immunoloogia/seroloogia kasutab antigeeni ja antikeha koostoimet diagnostikavahendina, määrab siirdatud organite ühilduvuse.
Meditsiiniline mikrobioloog on meditsiinilise (kliinilise) mikrobioloogia spetsialist.
Ta annab kliinilisi konsultatsioone nakkushaiguste uurimise, diagnoosimise ja ravi kohta. Ta koostab ja juhib nakkustõrjeprogramme rahvatervise, nakkushaiguste ennetamise ja epidemioloogia valdkonnas.
Ta vastutab kliinilise mikrobioloogia laboratooriumi teadusliku ja haldusliku juhtimise eest. Selline labor võtab vastu peaaegu kõiki kliinilisi proove, sealhulgas tampoone, väljaheiteid, uriini, verd, röga, seljaaju, sünoviaalvedelikku, võimalikke nakatunud kudesid. Siinne töö on peamiselt seotud kultuuride kasvatamisega, et otsida kahtlustatavaid haigustekitajaid, mis leidmise korral tuvastatakse biokeemiliste testide alusel. Lisaks tehakse tundlikkuse teste, et teha kindlaks, kas haigustekitaja on tundlik või resistentne soovitatud ravimi suhtes. Tulemused esitatakse koos tuvastatud organismi(de)ga ning patsiendile määratava(te) ravimi(de) tüübi ja kogusega.
Meditsiiniline mikrobioloog tegeleb ka õpetamisega kõikidel tasanditel ja teadusuuringutega. Ta andis vaktsiinide väljatöötamise sissetungivate organismide vastu. Sellised surmavad ja invaliidistavad haigused nagu tuulerõuged, lastehalvatus ja tuberkuloos on kas likvideeritud või muutunud paremini ravitavaks. On väidetud, et probiootikumide (seedetraktile potentsiaalselt kasulikud bakterid) ja/või prebiootikumide (probiootiliste mikroorganismide kasvu soodustavad ained) tarbimine aitab kaasa inimese tervisele. Mikroorganismid võivad olla kasulikud vähi ravis. Mittepatogeensete klostriidide tüved võivad infiltreeruda ja paljuneda soliidsetes kasvajates, pakkuda ravivalke.
Küsimused ja vastused
K: Mis on meditsiiniline mikrobioloogia?
V: Meditsiiniline mikrobioloogia on inimeste haigusi põhjustavate mikroobide, näiteks bakterite, viiruste, seente ja parasiitide uurimine ning nende roll haiguste puhul.
K: Miks on meditsiiniline mikrobioloogia oluline?
V: Meditsiiniline mikrobioloogia on oluline, sest see uurib mikroobe, mis põhjustavad inimeste haigusi, ja nende rolli haigustes.
K: Mida uurib meditsiiniline mikrobioloogia?
V: Meditsiiniline mikrobioloogia uurib nakkushaiguse teket ja kulgu patsiendis ja inimpopulatsioonis ning on seotud haiguspatoloogia ja immunoloogia uurimisega.
K: Millised viis teadusharu kuuluvad meditsiinilise mikrobioloogia alla?
V: Meditsiinilise mikrobioloogia alla kuuluvad viis teadusharu on bakterioloogia, viroloogia, parasitoloogia, immunoloogia ja mükoloogia.
K: Kuidas on meditsiiniline mikrobioloogia seotud meditsiini ja mikrobioloogiaga?
V: Meditsiiniline mikrobioloogia on meditsiini ja mikrobioloogia haru, mis uurib inimese haigusi põhjustavaid mikroobe ja nende rolli haigustes.
K: Milliseid mikroobe uurib meditsiiniline mikrobioloogia?
V: Meditsiiniline mikrobioloogia uurib mitmesuguseid mikroobe, mis põhjustavad inimeste haigusi, sealhulgas baktereid, viirusi, seeni ja parasiite.
K: Mis on epidemioloogia ja kuidas on see seotud meditsiinilise mikrobioloogiaga?
V: Epidemioloogia on haiguste uurimine populatsioonides ja see on seotud meditsiinilise mikrobioloogiaga, kuna uurib nakkushaiguste arengut ja kulgu inimpopulatsioonides.
