Marssupiaalne lõvi
Marssupiaalne lõvi, Thylacoleo, on väljasurev lihasööja marssupiaalne, mis elas Austraalias 1 600 000 kuni 46 000 aastat tagasi. See oli suurim Austraalias elanud marsupiaalne lihasööja. Kuival Nullarbori tasandikul leiduvad fossiilsed jäänused näitavad, et tõenäoliselt põhjustasid inimene ja kliimamuutused Austraalia megafauna väljasuremise umbes 45 000 aastat tagasi.
Loom oli jõuline, tugevate lõugade ja väga tugevate esijäsemetega. Tal olid sissetõmmatavad küünised, mis on ainulaadne pussiloomade seas. See võimaldas küünised teravana hoida, kaitstes neid kõndimise ajal kulumise eest. Küüned sobisid hästi saagi kinnihoidmiseks ja puude otsa ronimiseks. Mõlema käe esimesed sõrmed ("pöidlad") olid pooleldi avatavad ja neil oli suurendatud küünis. Paleontoloogid usuvad, et seda kasutati saagi haaramiseks ning see andis kindla jalgealuse puutüvedel ja -okstel. Tagajalgadel oli neli funktsionaalset varvast, kusjuures esimene sõrm oli palju väiksem, kuid opossumi omaga sarnaselt karedam. See võis abistada ronimist. On ebaselge, kas pussilõvil oli sündaktüülia (teine ja kolmas varvas on kokku sulanud) nagu teistel diprotodontidel.
Tal olid tugevad küünised ja väga võimsad lõuad. Bioloogide hinnangul oli tal kõige võimsam hammustus kõigist elusatest ja väljasurevatest imetajatest. Ta suutis küttida selliseid loomi nagu hiiglaslik känguru ja hiiglaslik vombat, kuid tema suur lõualuu oleks teinud talle raskeks väikeste loomade küttimise ja tapmise. Marssupiaalne lõvi võis kaaluda kuni 130 kg. Ta oli umbes 1,5 m pikk ja umbes 75 cm pikk.
Marsupiaalne lõvi skelett
Fossiilid ja muud tõendid
Nullabori tasandiku koobastest on leitud matsupiaalse lõvi fossiilseid luid. Teadlased on hinnanud nende vanuseks 400 000 kuni 800 000 aastat. Loode-Austraalias 2006. aastal avastatud koopamaalingutel on kujutatud kiilakasjalgloomi triibulise selja, tuttisaba ja teravate kõrvadega. 2009. aastal, pärast seda, kui Victoria kaguosas oli pikaajaline põud kuivanud paljud järved, avastas üks talunik Ballarati lähedal kuivanud järvepõhjas paekivis säilinud kivistunud jalajäljed ja põdra lõualuu.
Küsimused ja vastused
K: Millisest loomast on tekstis juttu?
V: Tekstis käsitletakse marsijalgset lõvi, Thylacoleo.
K: Millal elas see loom Austraalias?
V: Marsupiaalne lõvi elas Austraalias 1 600 000 kuni 46 000 aastat tagasi.
K: Mis põhjustas selle liigi väljasuremise?
V: Inimene ja kliimamuutused põhjustasid tõenäoliselt Austraalia megafauna väljasuremise umbes 45 000 aastat tagasi.
K: Kuidas oli see loom kohanenud oma saakloomade küttimiseks?
V: Tal olid sissetõmmatavad küünised, mis võimaldasid neil jääda teravaks, kaitstes neid kõndimisel kulumise eest. Samuti olid tal pooleldi avatavad esimesed sõrmed mõlemal käel, millel oli suurendatud küünis, mida kasutati saagi tabamiseks. Lisaks oli tal neli funktsionaalset varvast tagajalgadel, millel oli opossumite omaga sarnane karedam padi, mis võis abistada ronimist.
K: Kui tugev oli tema hammustus võrreldes teiste imetajatega?
V: Bioloogide hinnangul oli tal kõige võimsam hammustus kõigist elusatest või väljasurevatest imetajatest.
K: Millise suurusega oli ta umbes?
V: Marssupiaalne lõvi võis kaaluda kuni 130 kg ja oli umbes 1,5 m pikk ning umbes 75 cm pikk.
