Thylacoleo (marsupiaallõvi) — Austraalia väljasurev lihasööja
Thylacoleo — marsupiaallõvi: Austraalia hiiglane, võimsate lõugade ja sissetõmmatavate küünistega, salapärane väljasurev lihasööja, mis juhtis megafauna ökosüsteemi.
Marsupiaalne lõvi, Thylacoleo, on väljasurev lihasööja marssupiaalne, kes elas Austraalias umbes 1 600 000 kuni 46 000 aastat tagasi. See oli suurim Austraalias elanud marsupiaalne lihasööja. Kuival Nullarbori tasandikul leiduvad fossiilsed jäänused näitavad, et tõenäoliselt põhjustasid inimene ja kliimamuutused Austraalia megafauna väljasuremise umbes 45 000–46 000 aastat tagasi.
Välimus ja eripärad
Thylacoleo oli jõuline loom, kelle üldkuju ja luustik viitavad tugevale lihaselisele kehale, tugevatele lõualihastele ja hästi arenenud esijäsemetele. Erinevalt paljudest teistest marssupiaalidest oli tal:
- eksperimendi väärilised sissetõmmatavad küünised — omadus, mis on marssupiaalide seas haruldane; need võimaldasid küüniseid teravana hoida ja kaitsta kulumise eest.
- poolvõimeline pöial (mõlema käe esimesed sõrmed olid osaliselt pööratavad) ning suurenenud küünised, mida paleontoloogid tõlgendavad kui vahendit saagi haaramiseks ja kindla haardena puuokstel.
- iseloomulik hammaste komplekt: suured lõiketeravad eespurihambad (muudetud premolaarid) ning suhteliselt väikesed esihambad — hambumus oli kohandunud liha lõikamiseks.
- tagajäsemetel neli funktsionaalset varvast; esimene varvas oli palju väiksem ja tekstuurilt kare, mis võis abistada ronimist.
Toitumine ja käitumine
Thylacoleo oli spetsialiseerunud lihasööja. Tema tugevad lõuad ja lihaselised lõualihased andsid talle väga võimsa hammustuse — arvatakse, et see oli üks tugevamaid hammustusi kõigist teadaolevatest imetajatest kui seda hinnata kehakaalu suhtes. Tema hambad olid kohandunud liha haardumiseks ja lõikamiseks, mistõttu ta võis edukalt rünnata suuri imetajaid.
Uuringud ja luustiku anatoomia viitavad, et ta suutis küttida suuri loomi nagu suured kängurud ja suured diprotodontiidid (sagedamini nimetatud "hiiglaslikud vombatid"). Samas ei ole siiski selge, kas Thylacoleo tegutses peamiselt ambush-küttina, puude otsast ründajana või kas ta kasutas ka varitsevat/saaki ahistavat strateegiat. Tema tugev pea ja lõualuunurk ei oleks olnud sobiv pikkade distantside kiireks tagajooksuks, mistõttu arvatakse teda pigem lühikeste, jõuliste rünnakute tegijaks.
Suurus ja elundkond
Juhtivad hinnangud panevad täiskasvanu kehakaaluks kuni umbes 130 kg. Kehapikkuseks on toodud kuni umbes 1,5 m (sõltuvalt mõõtmismeetodist) ja õlaskõrguseks umbkaudu 75 cm. Need väärtused sõltuvad leidudest ja rakendatud samastamismetoodikast, kuid annavad pildi jõulisest, kompaktseks lihaselisest saakloomast.
Levik ja fossiilid
Thylacoleo fossiile on leitud mitmest kohast üle Austraalia, sh kõrbete ja rannikualade kivimites. Nullarbori tasandiku ja teiste kohtade fossiilirekordid aitavad mõista liigi ajalugu, ökoloogilist rolli ja levikut eelmise poole miljoni kuni mõne miljoni aasta vältel.
Väljasuremine
Thylacoleo suri tõenäoliselt välja koos teiste Austraalia megafauna liikidega umbes 45 000–46 000 aastat tagasi. Väljasuremise taga on suure tõenäosusega mitme teguri koosmõju: inimtegevus (jahindus ja elupaikade muutumine), kliimatingimuste muutumine ja sellest tulenev ökoloogiline surve. Nullarbori ja teiste piirkondade fossiilid näitavad ühtset mustrit, mis viitab inimeste saabumise ja kliimastressi üheaegsele mõjule megafauna arvukuse langemisele.
Uurimisolukord ja tähendus
Thylacoleo on teadlaste ja avalikkuse huvi keskmes tänu oma eripärase kombinatsiooni — marsupiaalse päritolu ja suure jõulise kiskjana — mis annab tähtsat teavet eelmise geoloogilise perioodi Austraalia ökosüsteemide kohta. Paljud detailid (nt osa käitumuslikud ja täpsed mõõtmed) on jätkuva uurimise teemad ning iga uus leid pakub väärtuslikku täiendust meie arusaamale sellest unikaalsest väljasurevast liigist.
Marsupiaalne lõvi skelett
Fossiilid ja muud tõendid
Nullabori tasandiku koobastest on leitud matsupiaalse lõvi fossiilseid luid. Teadlased on hinnanud nende vanuseks 400 000 kuni 800 000 aastat. Loode-Austraalias 2006. aastal avastatud koopamaalingutel on kujutatud kiilakasjalgloomi triibulise selja, tuttisaba ja teravate kõrvadega. 2009. aastal, pärast seda, kui Victoria kaguosas oli pikaajaline põud kuivanud paljud järved, avastas üks talunik Ballarati lähedal kuivanud järvepõhjas paekivis säilinud kivistunud jalajäljed ja põdra lõualuu.
Küsimused ja vastused
K: Millisest loomast on tekstis juttu?
V: Tekstis käsitletakse marsijalgset lõvi, Thylacoleo.
K: Millal elas see loom Austraalias?
V: Marsupiaalne lõvi elas Austraalias 1 600 000 kuni 46 000 aastat tagasi.
K: Mis põhjustas selle liigi väljasuremise?
V: Inimene ja kliimamuutused põhjustasid tõenäoliselt Austraalia megafauna väljasuremise umbes 45 000 aastat tagasi.
K: Kuidas oli see loom kohanenud oma saakloomade küttimiseks?
V: Tal olid sissetõmmatavad küünised, mis võimaldasid neil jääda teravaks, kaitstes neid kõndimisel kulumise eest. Samuti olid tal pooleldi avatavad esimesed sõrmed mõlemal käel, millel oli suurendatud küünis, mida kasutati saagi tabamiseks. Lisaks oli tal neli funktsionaalset varvast tagajalgadel, millel oli opossumite omaga sarnane karedam padi, mis võis abistada ronimist.
K: Kui tugev oli tema hammustus võrreldes teiste imetajatega?
V: Bioloogide hinnangul oli tal kõige võimsam hammustus kõigist elusatest või väljasurevatest imetajatest.
K: Millise suurusega oli ta umbes?
V: Marssupiaalne lõvi võis kaaluda kuni 130 kg ja oli umbes 1,5 m pikk ning umbes 75 cm pikk.
Otsige