Mauisaurus — Uus-Meremaa suurim plesiosaur: liik, omadused ja faktid
Avasta Mauisaurus — Uus‑Meremaa suurim plesiosaur: liigi omadused, 68-kaelalüline keha, söömis- ja ujuvad harjumused ning põnevad faktid.
Mauisaurus ("Maui reptiil") on plesiosauruste perekond, mis elas ülemisel kriidiajal umbes 80–69 miljonit aastat tagasi. See oli suurim plesiosaurus ja võib-olla ka suurim merereptiloid Uus-Meremaa vetes sel ajal. Mauisaurus haasti on selle perekonna ainus traditsiooniliselt nimetatud liik, kuid perekonna taksonoomia on olnud teadlaskonnas vaidlusalune, sest leitud materjal on sageli fragmentaarne ja mõnikord keeruline täpselt määrata.
Avastused ja taksonoomia
Mauisaurusi fossiile on leitud peamiselt Uus-Meremaa muudetud lubjakivikihtidest ja kivististest, kuid leide on suhteliselt vähe ning paljud specimenid on osaliselt lõhutud või segatud teiste plesiosauruste fragmentidega. Seetõttu on perekonna täpne piirimääratus keeruline: mõningad teadlased on pidanud Mauisaurust potentsiaalselt probleemseks või nn „wastebasket” taksoniks, kuhu on sattunud erinevat päritolu materjal. Siiski tunnistatakse laialdaselt, et olemasolev materjal kuulub suurele, pika kaelaga merereptilile, mida nimetatakse M. haasti.
Anatoomia ja suurus
Mauisaurusel oli väga pikk kael — kirjeldustes mainitakse umbes 68 kaelalüli, mis teeb selle üheks pikkkaelalisemaks plesiosauruseks. Ta oli hinnanguliselt >8 meetrit pikk; mõned hinnangud ja rekonstruktsioonid jätavad võimaluse, et suured isendid võisid olla veelgi suuremad. Keha oli sihvakas ja jässakas, selgroogade hulk võimaldas kaela ja kere paindlikkust ning sujuvat liikumist vees.
Mauisaurusel olid kahepaiksetele iseloomulikult kaks paari suuri nelja uime komplekti (ees- ja tagauimed), mis aitasid tal veealust „lendamist” — efektiivset neljauimelist ujuvust. Need uimed võimaldasid nii püsivat vees liikumist kui ka kiireid pöördeid saakimise ajal. On arvatud, et suure uimepinnaga pleisiosaurused võisid ajutiselt kallastele liikuda, kuid peamine eluviis oli meres.
Söök ja käitumine
Mauisaurus oli tõenäoliselt selge lihasööja. Hambad olid teravad ja sakilised, kohandunud libeda saagi, näiteks kalade ja peajalgsete (nt kalmaaride) haaramiseks ja kinnihoidmiseks. Pika kaela ja painduva kaelalihaste süsteemi kombineerimine võimaldas tal läheneda saagile väiksemate liigutustega, vähendades enda märkamist. Suured isendid võisid püüda suuremaid kalu või teisi mereloomi, samas aga nooremad isendid toimisid tõenäoliselt väiksema saagi röövijatena.
Keskkond
Mauisaurus elas Zealandia rannikuvetes, mis kriidiajastul olid valdavalt sooja ja suhteliselt madalad ookeanilised tingimused. Selline keskkond toetas rikkalikku merefaunat — kalu, ammoniite ja teisi peajalgseid, mis olid tõenäoliselt peamiseks toidubaasiks. Kaasaegsete fossiilsete leidude põhjal võisid sellesugused suured plesiosaurused olla piirkondlikud tipupredaatorid.
Fossiilide seisund ja teaduslik tähendus
Kuigi käputäis Mauisauruse isendeid on leitud, on vaid mõned fragmendid hea säilivusega. See piirab võimalusi täpsemaks morfoloogiliseks analüüsiks ja filogeneetiliseks paigutuseks. Samas on Mauisaurus oluline näide suurtest lõppkriidia merereptilistest Uus-Meremaa vetes ning selle uurimine aitab mõista piirkonna paleoökoloogiat ja plesiosauruste mitmekesisust kriidiajastu lõpus. Tulevased leiud ja uuendused taksonoomilises analüüsis võivad selgitada, kas kõik seni Mauisauruse nime alla pandud specimenid kuuluvad tõepoolest ühte liiki või esindavad mitut eri vormi.
- Ajastul: Ülemine kriit (umbes 80–69 miljonit aastat tagasi)
- Peamine liik: Mauisaurus haasti (traditsiooniliselt nimetatud)
- Suurus: enam kui 8 m pikk, väga pikk kael (~68 kaelalüli)
- Eluviis: mereline nelja-uimega ujuja, lihasööja
- Leidude paik: peamiselt Uus-Meremaa kivimid
Mauisaurus jääb huvipakkuvaks teemaks paleontoloogias — nii oma muljetavaldava suuruse kui ka kaela pikkuse tõttu — ning uued leiud ja tehnoloogiad (nt CT-skaneerimine ja põhjalikum taksonoomiline töö) võivad tulevikus anda selgema ülevaate selle perekonna ja liigi olemusest.
Taastamine
Küsimused ja vastused
K: Millal elas Mauisaurus?
V: Mauisaurus elas ülemisel kriidiajal umbes 80 kuni 69 miljonit aastat tagasi.
K: Mis on Mauisaurus?
V: Mauisaurus on plesiosauruste perekond.
K: Kas Mauisaurus oli sel ajal Uus-Meremaa vetes suurim merereptiloid?
V: Jah, Mauisaurus oli võib-olla suurim merereptiloid Uus-Meremaa vetes sel ajal.
K: Kui suur oli Mauisaurus?
V: Mauisaurus oli üle 8 meetri pikk.
K: Kui palju oli Mauisaurusel kaelavõlvi?
V: Mauisaurusel oli 68 kaelalüli.
K: Milleks kasutas Mauisaurus oma ripsmeid?
V: Mauisaurusel oli kaks komplekti suuri uimesid, mis aitasid ujuda suurel kiirusel, kuid võisid ka võimaldada plesiosaurusel lühiajaliselt kaldal liikuda.
K: Mida Mauisaurus sõi?
V: Mauisaurus oli lihasööja, kes sõi kala või kalmaari ja kellel olid teravad sakilised hambad, mida kasutati saagi haaramiseks.
Otsige