MG 34: Natsi-Saksamaa üldotstarbeline 7,92 mm kuulipilduja (1934)

MG 34 (1934) — Natsi‑Saksamaa 7,92 mm üldotstarbeline kuulipilduja: kerge, mitmeotstarbeline juhtrelv, mis muutis jalaväe tuletoe taktikat; ajalugu ja tehnika.

Maschinengewehr 34 ehk MG 34 oli Saksa armee varajane üldotstarbeline kuulipilduja, mis töötati välja 1930. aastate alguses Natsi-Saksamaal. Relv võeti ametlikult kasutusele 1934. aastal ja anti esimestele sõduritele välja 1935. aastal. MG 34 tulistab 7,92 x 57 mm Mauseri padrunit ning oli mõeldud nii jala- kui ka toetavaks tulejõuks.

Disain ja põhifunktsioonid

MG 34 oli kavandatud kui mitmekülgne relv, mis suudab täita erinevaid ülesandeid sõltuvalt monteerimisest ja varustusest. See oli üks esimesi relvi, mida nimetati tegelikult üldotstarbeliseks kuulipildujaks — mõeldud nii kergeks jalaväe relvaks kui ka statiivilt toodetavaks tugirelvaks.

• Rollid: kerge kuulipilduja bipoodiga (jalaväe toetusrelv) ja raskem, statiivile (statiivile) paigaldatud versioon vöötoitel pikema tule jaoks.
• Toitmine: relva toideti peamiselt vööga, kuid eksisteerisid ka erinevad patrunimahtude ja -kandjate lahendused, mis võimaldasid kohandada relva taktikalise ülesande järgi.
• Barrel ja jahutus: MG 34 oli õhkjahutusega ja varustatud kuuma käite korral kiirevahetatava püstiku ehk kuulipilduja toruga, mis lubas välja vahetada kuuma püssitoru pikema tule all.
• Tulekiirus: tsükliline tulekiirus oli suhteliselt kõrge (tavaliselt ligikaudu 800–900 lasku minutis), mis andis korraliku lasketiheduse nii lühikesel kui ka pideval tulel.
• Kaal ja handli: disain tasakaalustas kaasaskantavust ja tulejõudu — kui relv koos bipoodiga kasutati jalaväe toetusrelvana, oli see piisavalt mobiilne; stabiilse, pikaajalise tule tagamiseks kasutati aga statiiv-monteeringut.

Taktikaline kasutamine ja paigaldused

Võitluses kasutati MG 34 tihti kahejalgse (kahejalgse) versioonina, mis tegi sellest jalaväe põhitoetusrelva. Statiivile paigaldatuna sai relv anda püsivat ja suuremahulist tulejuhti, mida kasutati positsioonikaitses või rünnaku toetamisel. Lisaks jalaväele paigaldati MG 34 erinevatele sõidukitele ning seda kasutati ka õhutõrje- ja koaksiaalmontaažides. Tänu üldotstarbelisele kontseptsioonile oli relva võimalik kiiresti ümber konfigureerida vastavalt lahinguolukorrale.

Eelised ja puudused

MG 34 oli tehniliselt hästi viimistletud ja lahingus efektiivne: hea täpsus, kõrge tulekiirus ja mitmekülgsed kasutamisvõimalused tegid sellest tugevuse. Samas nõudis selle tootmine täpseid masinaid ja palju töötlemist — relv oli keerukam ja kallim toota kui hiljem arendatud alternatiivid. Samuti osutus MG 34 mõnevõrra nõudlikumaks määrdumise ja hoolduse suhtes kui lihtsamalt valmistatud konstruktsioonid.

Asendamine ja pärand

Hoolimata oma heast sooritusest hakkas MG 34 teenima vähemlevinud relvana, kui 1940. aastate algusest laialdasemalt kasutusele võeti MG 42. MG 42 oli lihtsam ja odavam toota (kasutades rohkem press- ja stantsitud osi) ning omas veelgi suuremat tsüklilist tulekiirust, mistõttu see sobis paremini suures mahus sõjatootmiseks. MG 34 püsis siiski kasutusel kogu Teise maailmasõja vältel erinevates rollides ning selle kontseptsioon — universaalse kasutusega, mitme montaažiga kuulipilduja — mõjutas oluliselt hilisemat kuulipildujate arengut.

MG 34 on jäänud ajaloos tuntuks kui oluline samm üldotstarbelise kuulipilduja idees: ta ühendas mobiilsuse ja suuremahulise tulevõime ning tõestas, et üks relv võib täita edukalt nii jalaväe kui ka tugirelva ülesandeid. Paljud relvaarendused ja -lahendused pärast sõda võtsid üle selle mitmekülgsuse põhimõtted.

Ajalugu

MG 34 oli 1930. aastatel Saksamaa peamine kuulipilduja. See jäi peamiseks tanki- ja õhutõrjekuulipildujaks. See pidi olema asendatud MG 42-ga. Kuid MG 42-dest ei olnud piisavalt palju. Saksa relvajõud soovisid endiselt MG 34 valmistamist. Seda valmistati kuni Teise maailmasõja lõpuni 1945. aastal. Saksa relvajõud tahtsid aga rohkem MG 34, kui suudeti toota.

MG 34 projekteeris Mauser Werke. Selle aluseks oli Solothurn 1930 (MG 30). Solothurni töötas välja Rheinmetall. Seda hakati kasutama Šveitsis.

MG 34 hakati kohe valmistama. Seda kasutati kõigis Saksa relvajõudude osades ja isegi politseis. Kui see esimest korda kasutusele võeti, oli see esimene üldotstarbeline kuulipilduja. MG 34 valmistamine võttis siiski kaua aega ning selle valmistamine oli kallis ja keeruline. Sakslased kasutasid lõpuks relva, mida nad ei saanud endale lubada. Kuid kuna seda oli vaja nii palju, tehti seda ikkagi.

Mõned Hiina rahvusvägedele antud MG 34 kasutati nii Teise maailmasõja kui ka Hiina kodusõja ajal.

Saksa sõdurid MG 34-ga Prantsusmaal 1944. aastal.

Omadused

MG 34 võis kasutada 7,9 mm padruneid nii püstoli- kui ka rihmapadruneid.

MG 34 toru on kavandatud nii, et seda saab kiiresti vahetada, et relv jääks jahedaks. Toru vahetamine võttis vaid mõned sekundid, kui seda tegi hästi väljaõppinud laskur. Kui aga toru vahetati, oli see väga kuum. Toru vahetav laskur pidi kandma asbestkindaid, et kaitsta oma käsi toru vahetamise ajal.

MG 34-l oli eriline päästik. See oli jagatud kaheks osaks. See andis valikulise tule. Päästiku ülemise osa vajutamisega sai poolautomaatselt tulistada. Päästiku alumise osa all hoidmine andis täisautomaatse tule.

Kui MG 34 kasutati kergekuulipildujana, kasutati seda kahejalgse jalaga. See kaalus koos kahejalaga vaid 11,5 kg.

MG 34 purunes kergesti, kui seda kasutati mustuses või tolmus.

MG 34 võis kanda jalaväeüksus ja tulistada kahejalgselt. Samuti võis selle pikaks ajaks tulistamiseks panna statiivile. Seda hoidis jahedana õhk.

Õhutõrje MG 34.

Erinevad MG 34

MG 34/41(MG 34S)

MG 34/41 oli MG 34, mida kasutati õhutõrjes. See võis tulistada ainult täisautomaatselt. MG 34/41 toru pikkus on 560 mm (22 tolli).

MG 34 Panzerlauf

MG 34 Panzerlauf oli II maailmasõja ajal tankide standardne kuulipilduja. Tankis kasutamiseks oli MG 34 toru kaetud soomusega ja tagumik eemaldatud.

MG 81

MG 81 kuulipilduja põhines MG 34-l. MG 81 kasutati lennukitel. See sai laskemoona rihmast ja tulistas 7,9 mm mürske. MG 34-st ei valmistatud kunagi piisavalt palju, et selle kasutajaid õnnelikuks teha. Kuigi MG 81 oli palju parem kui enne seda kasutatud MG 15 ja MG 17, kasutati neid siiski kuni sõja lõpuni.

Saksa Großdeutschlandi rügemendi sõdurid kasutavad statiivil olevat MG 34.


Saksa sõdur tulistab Venemaal 1942. aastal MG 34-ga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on MG 34?

K: Millal MG 34 esmakordselt valmistati ja võeti kasutusele?

K: Millal anti sõduritele esmakordselt MG 34?

K: Millise padruniga MG 34 tulistab?

K: Kuidas oli MG 34 mõeldud kasutamiseks?

K: Mis vahe on MG 34 kasutamisel kahejalgse ja statiiviga?

K: Mis asendas MG 34?

Otsing