Linda Anderseni mõrvasid tema kaks teismelist tütart, Sandra ja Elizabeth Andersen, 18. jaanuaril 2003 Kanadas Ontario osariigis Mississaugas. Käesolevas artiklis esitatud nimed on juriidilistel põhjustel varjunimed.
Sandra ja Elizabeth Andersen mõisteti 2005. aastal kumbki 10 aastaks vangi. Kumbki õde ei istunud täies mahus vanglakaristust: Sandra Andersen vabastati 2009. aastal ja Elizabeth Andersen 2010. aastal. Kuna nad olid mõrva toimumise ajal alaealised, kaitseb Kanada valitsus õdede tegelikke isikuid ja on andnud Anderseni õdedele varjunimed. Linda Anderseni mõrvajuhtumit näidati 2010. aastal telesarjas "Surmavad naised" ja sellest kirjutati Bob Mitchelli raamat "The Class Project": Kuidas tappa ema: The True Story of Canada's Infamous Bathtub Girls". 2014. aastal ilmus krimidraama "Täiuslikud õed", mis põhines lisaks Linda Anderseni mõrval.
Juhtumi olulisemad faktid ja motiiv
Politseiaruannete kohaselt olid Sandra ja Elizabeth Andersen, kes olid vastavalt 16 ja 15-aastased, ärritunud oma ema "alkoholile raha raiskamisest". Linda oli ka kuritarvitanud suhteid meestega, mis samuti põhjustas tüdrukutele rahutust. Samuti olid nad rahulolematud, et nende sõpradel olid "paremad asjad nagu ujumisbasseinid ja riided". Oma rahulolematuse tõttu hakkasid õed internetist otsima võimalusi, kuidas oma ema tappa. Elizabeth ja Sandra Andersen uskusid, et oma ema tapmisega oleks neil õigus saada kindlustusraha. Selle hüvitise, otsustasid õed, kulutaksid nad koos oma sõpradega Euroopa reisile ning suurele majale, mille tagahoov oleks täis marihuaanat. Õed otsustasid Linda Anderseni hukutada, sest nad uskusid, et see oleks "kiire ja suurejooneline".
Pärast mõrvaplaani koostamist teavitasid Elizabeth ja Sandra Andersen oma sõpru, kes nii julgustasid õdesid kui ka naersid Linda Anderseni mõttele mõrvata.
Kohtuasi, karistus ja vangistusest vabanemine
Õdede süüdimõistmine leidis aset 2005. aastal. Kuigi kumbki sai ametlikult 10-aastase vanglakaristuse, ei tähendanud see täismahus kinnipidamist tavatingimustes: alaealistega seotud kriminaalõigus ja vanglakaristuse täitmine erinevad täisealiste omast. Mõned tegurid, mis aitasid selgitada varasemat vabanemist, hõlmavad ajast, mida nad veetsid eeluurimisel ja kinnipidamisel, ning võimalust osaleda noortele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammides ja tingimisi vabastamise protsessis. Seetõttu vabanes Sandra Andersen 2009. aastal ja Elizabeth Andersen 2010. aastal.
Meedia, avalik reaktsioon ja hüüdnimed
Juhtumile pöörati laialdaselt tähelepanu nii Kanada kui ka rahvusvahelises meedias. Meedias kasutasid mõned väljaanded juhtumi kirjeldamiseks hüüdnimeid, sealhulgas ingliskeelset väljendit "Bathtub Girls" — sellised nimetused aitasid teemat populaarseks teha, kuid samas tekitasid ka diskussiooni meedia vastutuse ja alaealiste identiteedi kaitse teemadel. Teemast on tehtud dokumentaale ja ilukirjanduslikke tõlgendusi, mis on uurinud nii motiive kui ka ühiskondlikke põhjuseid, mis viisid kuriteoni.
Psühhosotsiaalne kontekst ja järeldused
Juhtumi analüüsides toodi esile mitmeid tegureid, mis võivad alaealiste kuriteo sooritamist mõjutada: perekondlikud pinged, vanema alkoholiprobleemid, noorte sotsiaalne surve ja väärarusaamad raha ja võimaluste kohta. Õdede plaanimine ja arutamine internetis tõstatas küsimusi noorte tagajärgede alahindamise ning digitaalse jälgitavuse kohta. Samuti rõhutati vajadust varajase sekkumise ja tugiteenuste järele perekondades, kus on märke laste väärkohtlemisest või vanema käitumisest, mis kahjustab laste heaolu.
Õppetunnid ja järelmõjud
- Juhtum näitas, kui keerulised võivad olla noorte kuritegude põhjused ning miks on oluline pakkuda nii ohvritele kui ka pahategijatele sotsiaalset ja psühholoogilist tuge.
- See juhtum tõi tähelepanu alla alaealiste kriminaalõiguse eripära ja avaliku huvi ning meedia mõju, eriti kui tegemist on noorte identiteedi ja eraelu kaitsega.
- Rasked juhtumid nagu see on viinud aruteludeni ka koolide, politsei ja sotsiaalteenuste koostöö tugevdamise vajalikkusest ennetustööks.
Kui soovite, võin lisada kronoloogilise ülevaate peamistest sündmustest (kuupäevad, kohtuprotsessi etapid) või kokkuvõtte ametlikest politsei- ja kohtudokumentidest (kui need on avalikult kättesaadavad).