Linda Anderseni mõrvamine
Linda Anderseni mõrvasid tema kaks teismelist tütart, Sandra ja Elizabeth Andersen, 18. jaanuaril 2003 Kanadas Ontario osariigis Mississaugas. Käesolevas artiklis esitatud nimed on juriidilistel põhjustel varjunimed.
Sandra ja Elizabeth Andersen mõisteti 2005. aastal kumbki 10 aastaks vangi. Kumbki õde ei istunud täies mahus vanglakaristust: Sandra Andersen vabastati 2009. aastal ja Elizabeth Andersen 2010. aastal. Kuna nad olid mõrva toimumise ajal alaealised, kaitseb Kanada valitsus õdede tegelikke isikuid ja on andnud Anderseni õdedele varjunimed. Linda Anderseni mõrvajuhtumit näidati 2010. aastal telesarjas "Surmavad naised" ja sellest kirjutati Bob Mitchelli raamat "The Class Project": Kuidas tappa ema: The True Story of Canada's Infamous Bathtub Girls". 2014. aastal ilmus krimidraama "Täiuslikud õed", mis põhines lisaks Linda Anderseni mõrval.
Politseiaruannete kohaselt olid Sandra ja Elizabeth Andersen, kes olid vastavalt 16 ja 15-aastased, ärritunud oma ema "alkoholile raha raiskamisest". Linda oli ka kuritarvitanud suhteid meestega, mis samuti põhjustas tüdrukutele rahutust. Samuti olid nad rahulolematud, et nende sõpradel olid "paremad asjad nagu ujumisbasseinid ja riided". Oma rahulolematuse tõttu hakkasid õed internetist otsima võimalusi, kuidas oma ema tappa. Elizabeth ja Sandra Andersen uskusid, et oma ema tapmisega oleks neil õigus saada kindlustusraha. Selle hüvitise, otsustasid õed, kulutaksid nad koos oma sõpradega Euroopa reisile ning suurele majale, mille tagahoov oleks täis marihuaanat. Õed otsustasid Linda Anderseni hukutada, sest nad uskusid, et see oleks "kiire ja suurejooneline".
Pärast mõrvaplaani koostamist teavitasid Elizabeth ja Sandra Andersen oma sõpru, kes nii julgustasid õdesid kui ka naersid Linda Anderseni mõttele mõrvata.
Mõrv
18. jaanuari 2003. aasta lõuna ajal hakkasid Sandra ja Elizabeth andma oma emale viina, et teda purju ajada. Nende plaan oli teha Linda täielikult purjus, et ta ei suudaks nende rünnakule vastu panna. Tütred andsid Lindale ka valuvaigisteid, et aeglustada tema südamelööke. Seejärel ootasid Sandra ja Elizabeth, et ravimid mõjuksid. Ootamise ajal suhtlesid õed internetis oma sõpradega, kellest üks lõpetas oma vestluse fraasiga "noh, palju õnne - kanna kindaid".
Sandra ja Elizabeth Andersen täitsid pere vanni veega ja viisid Linda Anderseni vannituppa. Lindal oli raskusi vanni sisenemisega, sest talle oli antud viina ja tablettide segu. Pärast kinnaste panemist tegid Sandra ja Elizabeth emale massaaži. Politseiaruannete kohaselt andis Sandra Andersen mõne minuti jooksul emale korralduse lamada kõhuli, et ta saaks selga hõõruda. Sandra Andersen tõmbas oma ema pea koheselt maha ega lasknud sellest lahti. Nelja minuti pärast lasi Sandra Andersen oma ema pea lahti ja leidis Linda Anderseni surnuna. Pärast ema tapmist läksid Sandra ja Elizabeth Andersen koos sõpradega lähedalasuvasse restorani, kus nad tähistasid oma võitu. Hiljem samal õhtul helistasid Sandra ja Elizabeth Andersen 9-1-1 ja teatasid, et leidsid oma ema vannis lamamas.
Häirekeskus ütles Sandra ja Elizabeth Andersenile, et nad võtaksid oma ema vannist välja ja teeksid elustamist. Anderseni õed nutsid telefonis, öeldes operaatorile, et Linda Anderseni ei saa elustada. Kui politsei saabus, uskusid nad Sandra ja Elizabeth Anderseni juttu.
Arrest
Aasta pärast mõrva pidasid Sandra ja Elizabeth Andersen pidu. Sandra, kes oli purjus, rääkis peol viibinud mehele Linda Anderseni mõrvast, mille nii tema kui ka Elizabeth olid toime pannud. Seejärel ütles ta mehele, kes talle meeldis, et tema ema surm ei pruukinud olla õnnetus. Mees tundis end kahtlasena, mis viis teda hiljem politseisse, et teatada talle öeldust. Sandra ja Elizabeth Andersen arreteeriti seejärel, nende üle mõisteti kohut ja nad mõisteti 10 aastaks vangi. Nad vabastati vastavalt 2009. ja 2010. aastal.
Elu pärast
Vanem õde Sandra Andersen vabastati 2009. aastal pooleldi, noorem õde Elizabeth Andersen aga aasta hiljem. Tüdrukute isa püüdis edutult saavutada, et Elizabeth Andersen vabastataks varem, et ta saaks oma karistuse lõpetada koduaresti all nende kodulinnas. Kuna nii Sandra kui ka Elizabeth Andersen olid mõrva toimumise ajal alla 18 aasta vanad, on nende isikuandmed Kanada seaduste kohaselt kaitstud. Pärast vabanemist võeti Sandra Andersen vastu Waterloo ülikooli, millele anti 2000 dollari suurune stipendium; Elizabeth Andersen sõitis Ottavasse kavatsusega kandideerida ülikooli.
Küsimused ja vastused
K: Millise kuriteo panid Sandra ja Elizabeth Andersen toime?
V: Sandra ja Elizabeth Andersen panid 18. jaanuaril 2003 Kanadas Ontario osariigis Mississaugas toime oma ema Linda Anderseni mõrva.
K: Kui vanad olid õed kuriteo toimepanemise ajal?
V: Sandra oli mõrva toimumise ajal 16-aastane ja Elizabeth 15-aastane.
K: Mis ajendas neid seda kuritegu toime panema?
V: Õed ärritusid oma ema suhtes, kes "raiskas raha alkoholile" ja oli kuritarvitanud suhteid meestega. Samuti tundsid nad kadedust, et nende sõpradel olid "paremad asjad nagu ujumisbasseinid ja riided". See rahulolematus ajendas neid otsima internetis võimalusi oma ema tapmiseks, et saada kindlustusraha, mida nad kavatsesid kasutada nii reisiks koos sõpradega Euroopasse kui ka suure, marihuaanaga täidetud maja ostmiseks.
K: Kui pikaks ajaks mõisteti kumbki õde süüdi?
V: Mõlemad õed mõisteti 2005. aastal 10 aastaks vangi.
K: Millal õed vanglast vabastati?
V: Sandra Andersen vabastati 2009. aastal ja Elizabeth Andersen 2010. aastal.
K: Millist meediakajastust on Linda Andersoni mõrvajuhtumi kohta olnud? V: Linda Andersoni mõrvajuhtumit on käsitletud telesarjas "Surmavad naised" (2010) ning Bob Mitchelli raamatus "The Class Project : How To Kill A Mother" (2011). Lisaks põhineb tema loo põhjal kriminaaldraama "Täiuslikud õed" (2014).
