Rahvuslik Liit – Läti natsionalistlik ja konservatiivne erakond (asut. 2011)
Rahvuslik Liit (ametlik nimi Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" või "Isamaa ja vabaduse eest/LNNK"; läti keeles Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!" või "Tēvzemei un Brīvībai/LNNK"; NA) on Läti poliitiline partei.
Praegune erakond asutati 23. juulil 2011. Erakond on liitunud erakondade "Kõik Läti eest!" ja "Isamaa ja vabaduse eest/LNNK". Nende toetus on alates loomisest tõusnud ning viimastel parlamendivalimistel said nad 151 567 häält ja said Saeimas 17 kohta 100-st. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel said nad 63 229 häält ja võitsid 1 koha 8-st.
Partei põhineb natsionalismil ja konservatiivsusel. Nad on euroskeptikud, mis tähendab, et nad on Euroopa Liidu vastu. Erakond soovib ka, et valitsus oleks rangemalt Venemaa-vastane.
Ajalugu ja organisatsioon
Rahvuslik Liit tekkis kahe parempoolse ja rahvusliku jõu liitumisel, et koondada valijaid, kes toetavad tugevat rahvusriigi poliitikat, keele- ja kultuuripõhimõtteid ning julgeoleku- ja migratsioonipoliitika karmimat joont. Kuigi algselt tegutses läti-siseselt väiksemate rühmitustena, on NA alates asutamisest püüdnud kasvada nii riigikogu kui ka kohalikul tasandil. Organisatoorselt tegutseb erakond kohalike osakondade kaudu ja osaleb regulaarselt valimistel nii riiklikul kui Euroopa tasandil.
Ideoloogia ja peamised poliitilised seisukohad
- Rahvuskonservatism: rõhutatakse Läti rahvusliku identiteedi, keele ja kultuuri kaitset ning soovi suunata poliitikaid, mis eelistavad etnilist ja kultuurilist ühtsust.
- Konservatiivsed sotsiaalsed väärtused: erakond toetab traditsioonilisi pereväärtusi ning on pigem vastandunud samasooliste abielule ja selle seadustamisele.
- Keel ja kodakondsus: NA pooldab läti keele tugevamat rolli hariduses ja avalikus elus ning on konservatiivne kodakondsuspoliitika osas, sealhulgas vastuseis automaatsele kodakondsuse laiendamisele vene keelt kõnelevatele elanikele ilma piisava integratsioonita.
- Välispoliitika ja julgeolek: partei on tugevalt pro-NATO ja nõuab karmi/konfronteerivamat joont Venemaa suhtes, sealhulgas sanktsioone ja suuremat riigikaitse kulutamist.
- Euroopa Liit: NA on euroskeptiline selles mõttes, et toetab rahvusriikide õigusi ning on kriitiline teatud liidu integratsioonimehhanismide suhtes; erakonna esindajad on Euroopa Parlamendis seotud konservatiivsete rühmitustega.
- Majandus: majanduspoliitiliselt kaldub partei turumajanduse poole, kuid toetab samal ajal riiklikku sekkumist, kui see on vajalik rahvusliku huvi kaitseks (nt julgeolekualased investeeringud, toetused kohalikele ettevõtetele).
Valimistulemused ja esindatus
NA on järk-järgult suurendanud oma toetust valimistel. Nagu eespool mainitud, said nad viimastel parlamendivalimistel 151 567 häält ja 17 kohta 100-st Saeimas ning 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel 63 229 häält ja 1 koha 8-st. Erakond on olnud esindatud nii Riigikogus kui ka Euroopa Parlamendis, mis annab neile võimaluse mõjutada nii riiklikke kui Euroopa tasandi otsuseid oma programmipüüdete suunas.
Rahvusvaheline koostöö
Euroopa tasandil on NA olnud seotud konservatiivsete ja rahvuslikult meelestatud fraktsioonidega. Nende esindajad Euroopa Parlamendis on teinud koostööd teiste parempoolsete ja rahvuskonservatiivsete parteidega, et edendada oma seisukohti julgeoleku, migratsiooni ja Euroopa liitumisprotsesside osas.
Juhtimine ja tuntud poliitikud
Erakonnas on mitmeid tuntud poliitikuid, kes esindavad parteid riigi- ja Euroopa tasandil. NA-s on aktiivsed nii riigikogu liikmed kui ka Euroopa Parlamendi saadikud ning kohalikul tasandil tegutsevad piirkondlikud juhid ja volikogude liikmed. Erakonna esindajad on tihti nähtavad meedias ning osalevad avalikus debatis keele-, haridus- ja julgeolekupoliitika teemadel.
Kriitika ja vaidlused
Rahvusliku Liidu poliitika ja retoorika on tekitanud nii toetust kui ka kriitikat. Teravama kriitika all on erakonna lähenemine vähemuste küsimustele, venekeelsete elanike integratsiooni suhtes, samuti ranged seisukohad immigratsiooni ja kodakondsuse teemades. Samuti on NA mõnikord kritiseeritud liigse euroskeptilisuse ja rahvusliku retoorika pärast, mis võib tekitada pingeid multiilmses ühiskonnas.
Oluline teada
- NA mängib Läti poliitikas olulist rolli rahvuskonservatiivse hääle esindajana.
- Erakonna seisukohad keskenduvad tugevalt keele- ja identiteedikaitsele, julgeolekule ning traditsioonilistele väärtustele.
- Kuigi euroskeptiline, osaleb NA aktiivselt Euroopa tasandi poliitikas, et mõjutada EL-i otsuseid oma gardi suunas.
Kui soovite, võin lisada värskemaid valimistulemusi, täpsema info erakonna juhtide kohta või ülevaate NA osalusest konkreetses valitsuskoalitsioonis — andke teada, millist täpsustust soovite.
Küsimused ja vastused
K: Mis on riiklik liit?
V: Rahvusliit on Läti poliitiline partei.
K: Millal asutati praegune partei?
V: Praegune erakond asutati 23. juulil 2011. aastal.
K: Milline on erakonna ideoloogia?
V: Erakond põhineb natsionalismil ja konservatiivsusel.
K: Milline on Rahvaliidu seisukoht Euroopa Liidu suhtes?
V: Rahvusliit on euroskeptiline, mis tähendab, et nad on Euroopa Liidu vastu.
K: Kui palju hääli sai Rahvusliit viimastel parlamendivalimistel?
V: Viimastel parlamendivalimistel said nad 151 567 häält.
K: Mitu kohta sai Rahvusliit viimastel parlamendivalimistel Saeimas?
V: Viimastel parlamendivalimistel said nad Saeimas 17 kohta 100-st.
K: Milline on Rahvusliidu seisukoht Venemaa suhtes?
V: Erakond soovib, et valitsus võtaks rangema Venemaa-vastase seisukoha.
