Nikolai Vavilov — vene botaanik ja geneetik, kultuurtaimede uurija

Nikolai Vavilov — vene botaanik ja geneetik, kultuurtaimede uurija: kogus 200 000 seemet, rajas maailmakuulsa geneetilise varamu ja sai poliitilise tagakiusamise ohvriks.

Nikolai Ivanovitš Vavilov (25. november 1887 – 26. jaanuar 1943) oli vene botaanik ja geneetik, kes on enim tuntud selle poolest, et uuris ja kirjeldas, kuidas ja kus kultuurtaimed arenesid. Ta pühendas oma elu põllumajandusele, eriti nisu, maisi ja teiste teraviljakultuuride uurimisele, sortide kogumisele ning tõuaretusele.

Teaduslik töö ja ekspeditsioonid

Vavilov korraldas ja juhtis palju ekspeditsioone, mille eesmärk oli koguda ja katalogiseerida kultuurtaimede geneetilist materjali. Tema töös on olulisel kohal observatsioonid taimede geograafilise leviku ja mitmekesisuse kohta ning ideed selle kohta, millised piirkonnad on olnud teatud põllukultuuride tõenäolised tekkekeskused.

• Põhimõisted, mida Vavilov välja töötas:
  • kultuurtaimede tekkekeskuste ehk päritolupiirkondade kontseptsioon (nn Vavilovi keskused),
  • seansi/homoloogiliste variaatsioonisarjade seadus (law of homologous series in variation),
  • tõuaretuse ja haiguskindluse uurimine praktiliste parenduste saavutamiseks.
• Kogud ja ekspeditsioonid: 1940. aastaks oli Vavilov kogunud ligikaudu 200 000 taimesemet Nõukogude Liidust ja välismaalt, mis moodustasid aluse üheks maailma suurimaks geneetilise materjali koguks.

Konflikt Lüsenkoga ja tagajärjed

Vavilov kritiseeris korduvalt väljapaistvalt populaarseid, kuid teaduslikult põhjendamata ideid, mida esitas Trofim Lüsenko. Lüsenko eitas Mendeli geneetikat ja propageeris omandatud tunnuste pärandumise ideid; tema teesid leidsid poliitilist toetust ja tõid kaasa ulatusliku represiooni geneetikute seas. Selle poliitilise surve tõttu arreteeriti Vavilov 1940. aastal. Ta hukati vangi surmahädaga — ametlikult loetakse, et ta suri 26. jaanuaril 1943 nälga vanglas.

Pärand ja tähendus

Tänapäeval on Vavilovi nimi kõrgelt hinnatud nii teadusliku panuse kui ka kultuurtaimede mitmekesisuse hoidmise eest. Tema töö on aluseks tänapäevastele seemnepanganduse ja geneetiliste varude säilitamise meetoditele ning toidutalitluse ohutuse poliitikale. Vavilovi järgi on nimetatud Vavilovi Taimekasvatuse Instituut Peterburis, mis säilitab endiselt suurt ja ajalooliselt olulist seemnekogu. Teine tuntud osa tema pärandist on lugu sellest, kuidas institutsiooni töötajad kaitsesid kogu ja kollektsioone rasketel aegadel (sh Leningradi blokaadi ajal), et tulevastele põlvedele säilitada geneetiline mitmekesisus.

Vavilovi tähtsus kokkuvõtlikult:

• ta määratles ja kaardistas kultuurtaimede tekkekeskused, mis aitasid mõista põllukultuuride päritolu ja varieeruvust;
• tal oli praktiline mõju põllukultuuride aretusele ja haiguskindluse parendamisele;
• tema seemnekogu ja teaduslik pärand on aluseks tänastele genebankidele ja taimegeneetilise mitmekesisuse kaitsele;
• Vavilov on sümboliks teaduse ja objektiivse uurimismeetodi kaitsele poliitilise surve vastu.

Pärast Staliniajastu lõppu rehabiliteeriti Vavilov postuumselt ning tema tööule pöörduti tagasi ja tunnustati laialdaselt. Tema elulugu ja teadustöö on jätkuvalt olulised nii teadlastele kui ka poliitikakujundajatele, kes tegelevad toiduohutuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

Vavilovi mimikri

See on taimede matkimine, kus umbrohi hakkab nägema välja nagu kultuurtaim. Enne herbitsiide kitkuti umbrohtu käsitsi. Seda on tehtud tuhandeid aastaid. Umbrohi hakkab nägema välja nagu põllukultuur, sest umbrohutõrjujad korjavad välja need umbrohud, mis näevad kõige erinevamad välja. Vaviljovi mimikri on põhjustatud inimeste tahtmatust valikust. Need umbrohud, mis jäävad ellu, annavad oma geene edasi. Ajapikku näevad kõik umbrohud üha enam välja nagu kultuurtaimed.

Üks näide on rukis, mis on tavaline Vahemere piirkonna liik. Algselt oli rukis lihtsalt umbrohi, mis kasvas koos nisu ja odraga. Umbrohutõrje muutis selle nagu põllukultuuri. Sarnaselt nisuga said tal suuremad seemned ja jäigemad oksi, mille külge seemned kinnituvad.

Rukis on vastupidavam taim kui nisu: ta elab üle karmimates tingimustes. Kuna rukis on saanud nisu sarnaselt põllukultuuriks, suutis ta saada põllukultuuriks karmides piirkondades, näiteks mägedes ja mägedes.

Rukis on nüüd põllukultuur. Algselt oli see nisu mimeetiline umbrohi

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Nikolai Ivanovitš Vavilov?

K: Milline oli Vavilovi panus põllumajandusse?

K: Kui palju taimeseemneid oli Vavilovil 1940. aastaks kogunenud?

K: Keda Vavilov korduvalt kritiseeris?

K: Miks Vavilov arreteeriti?

K: Kuidas Vavilov suri?

K: Milline on Vavilovi pärand?

Otsing