Madalmaade poliitika
Madalmaade poliitika on kaudne demokraatia. Madalmaadel on põhiseadus ja monarhia, mis tegutseb põhiseaduse raames. Demokraatliku struktuuri määravad parlament (seadusandlik võim) ja valitsus (täidesaatev võim). Valitsus sõltub parlamendi usaldusest, kuid need kaks haru ei ole rangelt eraldatud (parlamentaarne süsteem).
Parlamenti nimetatakse üldriikideks (hollandi keeles Staten-Generaal) ja see koosneb kahest kojast: alamkoda, nn teine koda (hollandi keeles Tweede Kamer), mis on võrreldav teiste riikide esindajatekojaga, ja ülemkoda, nn esimene koda (hollandi keeles Eerste Kamer), mis on võrreldav teiste riikide senatiga ja mida sageli nimetatakse samamoodi.
Madalamal tasandil on provintsid, omavalitsused ja veeametid.
Kõrgemal tasandil kuuluvad Madalmaad Beneluxi, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu, NATO ja ÜROsse.
Madalmaade ametlik nimi on Madalmaade Kuningriik. See koosneb neljast riigist: Madalmaad ise (Euroopa osa) ja kolm Kariibi mere saareriiki: Aruba, Curaçao ja Saint-Martin. Kolmel ülejäänud Kariibi mere saarel, mis kuuluvad Madalmaade koosseisu, on Madalmaade erilise omavalitsuse staatus, nn Kariibi mere Madalmaad.
Peaminister Mark Rutte
Peaminister Mark Rutte
Valitsus
Praegune valitsus on kolmas Rutte kabinet, mis on koalitsioon, kuhu kuuluvad Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD, konservatiivne liberaalne partei), Kristlik-Demokraatlik Apellatsioon (CDA, kristlik-demokraatlik partei), Demokraadid 66 (D66, sotsiaalliberaalne partei) ja Kristlik-Unioon (CU, ortodoksne kristlik-demokraatlik partei).
Kolmas Rutte kabinet moodustati 26. oktoobril 2017. Peaminister on alates 2010. aastast VVD poliitik Mark Rutte.
Valitsus
Praegune valitsus on kolmas Rutte kabinet, mis on koalitsioon, kuhu kuuluvad Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD, konservatiivne liberaalne partei), Kristlik-Demokraatlik Apellatsioon (CDA, kristlik-demokraatlik partei), Demokraadid 66 (D66, sotsiaalliberaalne partei) ja Kristlik-Unioon (CU, ortodoksne kristlik-demokraatlik partei).
Kolmas Rutte kabinet moodustati 26. oktoobril 2017. Peaminister on alates 2010. aastast VVD poliitik Mark Rutte.
Poliitilised parteid
Parlamendis on järgmised 14 erakonda:
- 50+ - 50PLUS (hollandi keeles 50PLUS), erakond, mis on keskendunud eakate inimeste huvidele.
- CDA - Christian Democratic Appeal (hollandi keeles Christen-Democratisch Appèl), kristlik-demokraatlik erakond. Eelmine peaminister Jan Peter Balkenende on CDA liige.
- CU - ChristianUnion (hollandi keeles ChristenUnie), õigeusu kristlik-demokraatlik erakond.
- D66 - Demokraadid 66 (hollandi keeles Democraten 66), 1966. aastal asutatud sotsiaalliberaalne partei.
- DENK - DENK (hollandi keeles DENK), erakond, mis on suunatud mitte-lääne kodanikele.
- FvD - Forum for Democracy (hollandi keeles Forum voor Democratie), erakond, mis suhtub kriitiliselt praegusesse poliitilisse olukorda.
- GL - Roheline Vasakpoolsus (hollandi keeles GroenLinks), vasakpoolne erakond, mis pöörab erilist tähelepanu keskkonnale.
- PvdA - Tööpartei (hollandi keeles Partij van de Arbeid), sotsiaaldemokraatlik erakond.
- PvdD - Loomade Partei (hollandi keeles Partij voor de Dieren), loomade õiguste eest ja globaalse soojenemise vastu võitlev erakond.
- PvdT - Tulevikupartei (hollandi keeles Partij voor de Toekomst), erakond, mis on keskendunud (vanemate) inimeste huvidele. 50+ erakond.
- PVV - Vabaduse partei (hollandi keeles Partij voor de Vrijheid), populistlik erakond, mille asutas Geert Wilders.
- SGP - Reformitud Poliitiline Partei (hollandi keeles Staatkundig Gereformeerde Partij), konservatiivne kalvinistlik partei.
- SP - Sotsiaaldemokraatlik Partei (hollandi keeles Socialistische Partij), sotsialistlik partei.
- VVD - Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (hollandi keeles Volkspartij voor Vrijheid en Democratie), konservatiivne liberaalne partei. Praegune peaminister Mark Rutte on VVD liige.
Parlamendis enam ei ole:
- DS'70 - Demokraatlikud sotsialistid '70 (hollandi keeles Democratisch Socialisten '70), endine mõõdukas sotsiaaldemokraatlik erakond, mis on PvdA-st lahku läinud.
- LPF - Pim Fortuyn List (hollandi keeles Lijst Pim Fortuyn), endine populistlik partei, mille asutas 2002. aastal mõrvatud poliitik Pim Fortuyn.
Poliitilised parteid
Parlamendis on järgmised 14 erakonda:
- 50+ - 50PLUS (hollandi keeles 50PLUS), erakond, mis on keskendunud eakate inimeste huvidele.
- CDA - Christian Democratic Appeal (hollandi keeles Christen-Democratisch Appèl), kristlik-demokraatlik erakond. Eelmine peaminister Jan Peter Balkenende on CDA liige.
- CU - ChristianUnion (hollandi keeles ChristenUnie), õigeusu kristlik-demokraatlik erakond.
- D66 - Demokraadid 66 (hollandi keeles Democraten 66), 1966. aastal asutatud sotsiaalliberaalne partei.
- DENK - DENK (hollandi keeles DENK), erakond, mis on suunatud mitte-lääne kodanikele.
- FvD - Forum for Democracy (hollandi keeles Forum voor Democratie), erakond, mis suhtub kriitiliselt praegusesse poliitilisse olukorda.
- GL - Roheline Vasakpoolsus (hollandi keeles GroenLinks), vasakpoolne erakond, mis pöörab erilist tähelepanu keskkonnale.
- PvdA - Tööpartei (hollandi keeles Partij van de Arbeid), sotsiaaldemokraatlik erakond.
- PvdD - Loomade Partei (hollandi keeles Partij voor de Dieren), loomade õiguste eest ja globaalse soojenemise vastu võitlev erakond.
- PvdT - Tulevikupartei (hollandi keeles Partij voor de Toekomst), erakond, mis on keskendunud (vanemate) inimeste huvidele. 50+ erakond.
- PVV - Vabaduse partei (hollandi keeles Partij voor de Vrijheid), populistlik erakond, mille asutas Geert Wilders.
- SGP - Reformitud Poliitiline Partei (hollandi keeles Staatkundig Gereformeerde Partij), konservatiivne kalvinistlik partei.
- SP - Sotsiaaldemokraatlik Partei (hollandi keeles Socialistische Partij), sotsialistlik partei.
- VVD - Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (hollandi keeles Volkspartij voor Vrijheid en Democratie), konservatiivne liberaalne partei. Praegune peaminister Mark Rutte on VVD liige.
Parlamendis enam ei ole:
- DS'70 - Demokraatlikud sotsialistid '70 (hollandi keeles Democratisch Socialisten '70), endine mõõdukas sotsiaaldemokraatlik erakond, mis on PvdA-st lahku läinud.
- LPF - Pim Fortuyn List (hollandi keeles Lijst Pim Fortuyn), endine populistlik partei, mille asutas 2002. aastal mõrvatud poliitik Pim Fortuyn.
Poliitilised juhid
Poliitilised liidrid alates 3. maist 2020, sorteeritud parlamendikohtade arvu järgi.
·
Mark Rutte -
Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD)
·
Geert Wilders -
Vabaduspartei (PVV)
·
Pieter Heerma -
Kristlik-demokraatlik apellatsioon (CDA)
·
Rob Jetten -
Demokraadid 66 (D66)
·
Jesse Klaver -
GreenLeft (GL)
·
Lilian Marijnissen -
Sotsiaaldemokraatlik Partei (SP)
·
Lodewijk Asscher -
Tööpartei (PvdA)
·
Gert-Jan Segers -
ChristianUnion (CU)
·
Esther Ouwehand -
Party for the Animals (PvdD)
· .jpg
... -
50PLUS (50+)
·
Kees van der Staaij -
Reformitud erakond (SGP)
·
Farid Azarkan -
DENK
·
Thierry Baudet -
Demokraatia foorum (FvD)
·
Henk Krol -
Tulevikupartei (PvdT)
Poliitilised liidrid
Poliitilised liidrid alates 3. maist 2020, sorteeritud parlamendikohtade arvu järgi.
·
Mark Rutte -
Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD)
·
Geert Wilders -
Vabaduspartei (PVV)
·
Pieter Heerma -
Kristlik-demokraatlik apellatsioon (CDA)
·
Rob Jetten -
Demokraadid 66 (D66)
·
Jesse Klaver -
GreenLeft (GL)
·
Lilian Marijnissen -
Sotsiaaldemokraatlik Partei (SP)
·
Lodewijk Asscher -
Tööpartei (PvdA)
·
Gert-Jan Segers -
ChristianUnion (CU)
·
Esther Ouwehand -
Party for the Animals (PvdD)
·
Kees van der Staaij -
Reformitud erakond (SGP)
·
Farid Azarkan -
DENK
·
Thierry Baudet -
Demokraatia foorum (FvD)
·
Henk Krol -
Tulevikupartei (PvdT)
Seotud leheküljed
- Hollandi kappide loetelu
- Teine koda (Madalmaad)
Seotud leheküljed
- Hollandi kappide loetelu
- Esindajatekoda (Madalmaad)
Küsimused ja vastused
K: Milline on Madalmaade poliitiline süsteem?
V: Madalmaade poliitika on kaudne demokraatia. Seal on põhiseadus ja monarhia, mis tegutseb põhiseaduse raames. Demokraatliku struktuuri määravad parlament (seadusandlik võim) ja valitsus (täidesaatev võim).
K: Millised on Madalmaade parlamendi kaks koja?
V: Madalmaade parlamenti nimetatakse üldriikideks (hollandi keeles Staten-Generaal) ja see koosneb kahest kojast: alamkoda, nn teine koda (hollandi keeles Tweede Kamer), mis on võrreldav teiste riikide esindajatekojaga, ja ülemkoda, nn esimene koda (hollandi keeles Eerste Kamer), mis on võrreldav teiste riikide senatiga ja mida sageli nimetatakse samamoodi.
Küsimus: Mitmest riigist koosneb Madalmaade Kuningriik?
V: Madalmaade Kuningriik koosneb neljast riigist - Madalmaad ise (Euroopa osa) ning kolmest Kariibi mere saareriigist - Aruba, Curaçao ja Saint Martin. Lisaks on veel kolm Kariibi mere saart, millel on Madalmaadele kuuluva erilise omavalitsuse staatus, mida tuntakse Kariibi mere Madalmaade nime all.
Küsimus: Kas seadusandlik ja täidesaatev võim on lahutatud?
V: Ei, seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel ei ole ranget lahusust, vaid nad sõltuvad üksteise usaldusest, et korralikult toimida. Seda tüüpi parlamentaarne süsteem võimaldab mõlemal harul tihedat koostööd teha, säilitades samas oma individuaalsed rollid.
K: Kas on olemas piirkondlikud valitsused, mis asuvad riiklikust tasandist allpool?
V: Jah, riiklikust tasandist allpool on provintsid, omavalitsused ja veeametid, mis moodustavad piirkondlikud omavalitsused.
K: Kas Hollandi valitsus kuulub mõnda rahvusvahelisse organisatsiooni ? V: Jah, Hollandi valitsus kuulub Beneluxi, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu, NATO ja ÜROsse.