Madalmaade poliitika: riigikord, parlament ja kuningriigi koosseis

Avasta Madalmaade poliitika: põhiseadus, monarhia, parlamentaarne riigikord, parlamendi ülesanded ning Madalmaade Kuningriigi koosseis Euroopas ja Kariibi merel.

Madalmaade poliitika põhineb kaudsel demokraatial ja õigusriigil. Madalmaadel on põhiseadus ning monarhia, mis tegutseb põhiseaduse raames. Riigikorra ja igapäevase poliitika kujundavad peamiselt parlament (seadusandlik võim) ja valitsus (täidesaatev võim). Valitsus peab saama parlamendi usalduse ning lähtuma parlamendis kujunenud tasakaalust, kuid need kaks haru töötavad parlamentaarse süsteemi tingimustes tihedas seoses (parlamentaarne süsteem).

Riigikord ja monarhia

Madalmaade ametlik nimi on Madalmaade Kuningriik. Tegemist on konstitutsioonilise monarhiaga: kuningal või kuningannal on peamiselt esinduslikud ja formaalsed ülesanded. Kuningas allkirjastab seadused, määrab ametisse valitsuse liikmeid ning esindab riiki ametlikel välissündmustel, kuid poliitilised otsused tehakse eelkõige parlamendi ja valitsuse tasandil. Põhiseadus sätestab õigused, vabadused ja institutsionaalsete organite vastastikused suhted.

Parlament: koosseis ja ülesanded

Parlamenti kutsutakse üldriikideks (hollandi keeles Staten-Generaal) ja see koosneb kahest kojast:

• Alamkoda, nn teine koda (hollandi keeles Tweede Kamer) — see on peamine seadusandlik organ, mille liikmed valitakse otse valimistel. Teine koda kontrollib valitsust, algatab ja muudab eelnõusid ning tal on tugev roll poliitilises arutluses.
• Ülemkoda, nn esimene koda (hollandi keeles Eerste Kamer) — mõneti võrreldav teiste riikide senatiga; selle peamine ülesanne on seaduste järelevalvelik ja õiguslik läbivaatus. Esimene koda ei algata seadusi, vaid kinnitab või lükkab tagasi parlamendis vastu võetud eelnõusid.

Valimissüsteem põhineb proportsionaalsel esindusel ja mitmeparteisüsteemil: Tweede Kameri liikmed valitakse neljaks aastaks ringhääletusega parteilistest listidest, mille tulemuseks on sageli koalitsioonivalitsused. Eerste Kameri liikmed valitakse provintside volikogude poolt välja, mis annab sellele kojale teistsuguse esindusliku aluse.

Valitsus ja poliitiline protsess

Valitsuse moodustamiseks on tavapärane läbirääkimiste protsess pärast valimisi, kus erakonnad otsivad koalitsioonipartnerid. Valitsusjuht on peaminister, kes juhib kabinetti ja vastutab poliitika elluviimise eest. Valitsus vastutab parlamendile ning võib ametist lahkuda usaldushääletuse kaotamisel.

Olulised poliitilised protsessid hõlmavad:

• eelnõude algatamist ja läbivaatamist parlamendis,
• eelarve ja maksupoliitika kujundamist,
• rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist,
• administratiivse ning kohtusüsteemi koostööd riigivõimuga.

Lisaks on Madalmaadel sõltumatud institutsioonid ja nõuandvad organid, näiteks riiginõukoda (Raad van State), mis annab õiguslikku ja halduslikku nõu seadusandjatele ja valitsusele.

Kohalik ja regionaalne haldus

Madalmaadel on mitmetasandiline haldusstruktuur: provintsid, omavalitsused (municipalities) ja veeametid (vesikogude haldusasutused). Provintsid tegelevad regionaalsete küsimustega nagu ruumiline planeerimine ja transport; omavalitsused vastutavad üldiselt kohalike teenuste eest (haridus, sotsiaalhoolekanne, kohalikud teed, planeerimine); veeametid haldavad vee kvaliteeti, kallasalade kaitset ja dreenimist — oluline roll veerežiimi ja rannikukaitse tagamisel.

Madalmaad on tugeva kohaliku omavalitsuse traditsiooniga, kus omavalitsused saavad märkimisväärse volituse avalike teenuste osutamiseks, kuid riiklik õigusraamistik jätab suprajuriidilise kontrolli võimaluse.

Madalmaade Kuningriigi koosseis

Madalmaade Kuningriik koosneb neljast riigist: Euroopa osa ehk Madalmaad ise ja kolm Kariibi mere riiki — Aruba, Curaçao ja Saint-Martin. Lisaks on kolmel muul Kariibi mere saarel Madalmaade koosseisu kuuluvatel aladel eriline omavalitsusstaatus: neid nimetatakse sageli Kariibi mere Madalmaad (special municipalities), mille kohta sätestavad riiklikud reeglid ja kohalikud eripärad. Need saared tegelevad paljude oma siseasjadega, kuid riigi tasandil jäävad teatud valdkonnad, nagu kaitse, välissuhted ja kodakondsus, Kuningriigi yhte hulka.

Rahvusvaheline kuulumine

Madalmaad osalevad aktiivselt rahvusvahelises koostöös ja kuuluvad mitmetele olulistele organisatsioonidele: Beneluxi koostöö, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu, NATO ja ÜROsse. Need liikmesused mõjutavad tugevalt nii sise- kui välispoliitikat, õigusloomet ja majanduspoliitikat.

Õigusriik ja kohtusüsteem

Madalmaade õigussüsteem põhineb õigusriigi põhimõttel: kohtud on sõltumatud ning tagavad seaduste ühtse ja õiguspärase kohaldamise. Põhiseadus ja teised õigusaktid määratlevad kodanike õigused ja riigi kohustused. Samuti on oluline roll halduskohtutel ning kõrgematel tsiviil- ja kriminaalkohtutel.

Kokkuvõte

• Madalmaade poliitika tugineb konstitutsioonilisele monarhiale ja parlamentaarsele süsteemile.
• Parlament koosneb kahest kojast: Tweede Kamer (alampöö) ja Eerste Kamer (ülempöö), millel on erinev roll seadusandluses ja kontrollis.
• Valitsus moodustatakse tihti koalitsioonina ning see peab säilitama parlamendi usalduse.
• Madalmaade Kuningriik hõlmab nii Euroopa osa kui Kariibi mere riike ja erialasid, millel on erinev autonoomia tase.
• Riik on aktiivne rahvusvahelises koostöös, olles mitme olulise organisatsiooni liige.

Küsimused ja vastused

K: Milline on Madalmaade poliitiline süsteem?

K: Millised on Madalmaade parlamendi kaks koja?

Küsimus: Mitmest riigist koosneb Madalmaade Kuningriik?

Küsimus: Kas seadusandlik ja täidesaatev võim on lahutatud?

K: Kas on olemas piirkondlikud valitsused, mis asuvad riiklikust tasandist allpool?

Otsing