Teljeaeg (Aksiaalajastu): Karl Jaspersi definitsioon ja antiikaja pöördepunkt
Teljeaeg — Karl Jaspersi määratlus antiikaja pöördepunktist: avastage 8.–3. saj eKr paralleelsed uued mõtteviisid, religioonid ja filosoofiad Iraanist Indiast Hiinani ja Kreeka‑Rooma.
Teljeaeg (ka teljeaeg, saksa keelest: Achsenzeit) on mõiste, mille leiutas saksa filosoof Karl Jaspers. See viitab antiikajaloole ajavahemikus 8. kuni 3. sajandini eKr. Ta ütleb, et see kujutab endast pöördepunkti inimkonna ajaloos.
Uued mõtteviisid ilmusid Iraanis, Indias, Hiinas ja kreeka-rooma maailmas. Tekkisid uued religioonid ja filosoofiad. Pealegi toimusid need paralleelselt kogu Euraasias, ilma ilmselge kontaktita.
Karl Jaspersi mõiste rõhutab, et antud ajavahemikus tekkis mitu fundamentaalselt uut ideedekogumit, mis mõjutasid hilisemat kultuurilist ja religioosset arengut. Tema poolt nimetatud "teljeaeg" ei tähenda tingimata, et kõigil nendel aladel toimus otsene suhtlus — pigem rõhutab ta ajalooliste pöördehetkede süstemaatilist sarnasust: samaaegne üleilmne nihkumine mõtlemise ja usu alustes.
Peamised jooned ja näited
Teljeaja iseloomulikud tunnused on järgmised:
- Uus moraalne üldistus: tekkisid ideed universaalsetest eetilistest nõuetest ja isiklikust vastutusest (näiteks prohvetite rõhuasetus õiglusel ja eetikal).
- Ratsionaalne ja kriitiline mõtlemine: filosoofiline uurimus ja loogika (nt Kreeka mõtlejad) hakkasid asendama pelgalt mütoloogilisi seletusi.
- Üks- või vähesejumalate ideed: mõnedes piirkondades arenesid monoteistlikud või monoteistlikule lähedased arusaamad.
- Sisemine ja enesereflektsioon: rõhku pandi eneseteadvusele, meditatsioonile ja eetilistele praktikatele (nt budism ja jainism).
Näiteid mõtlejatest ja liikumistest, mis sageli teljeajaga seostatakse, on palju; mõned tuntumad on:
- India: Buddha (Siddhartha Gautama), mahavira ja upanišadide õpetused;
- Hiina: Konfutsius ja Laozi (daoism);
- Iraan: Zarathustra (zoroastrismile eelnevad ja sellega seotud religioossed reformid);
- Kreeka: Sokratese, Platoni ja Aristotelese-eelne filosoofia ja hilisem klassikaline mõtlemine;
- Hebrea-Ida: profeetlikud liikumised, mis mõjutasid monoteistlikke traditsioone.
Teoreetiline tähtsus ja kriitika
Jaspersi teljeaja kontseptsioon on olnud mõjukas, sest see pakub suuret võrdlevat raamistikku eri regiooni intellektuaalsete nihedate selgitamiseks. Samas on sellel mitmeid kriitilisi märkusi:
- Ajastuse ja sarnasuse liialdamine: mõnedes piirkondades ei ole muudatused ega mõtlejad täpselt samal ajal või samal viisil toimunud.
- Diffusiooni vs iseseisvuse probleem: mõned teadlased rõhutavad, et kultuuride vahel võis toimuda kontakt ja mõjutamine, mistõttu "iseseisvuse" idee ei pruugi alati paika pidada.
- Selektiivne valik: teljeaja narratiiv keskendub teatud tüüpi ideedele ja võib jätta välja teisi olulisi arenguid samaaegsetes ühiskondades.
Pärand ja tänapäevane kasutus
Vaatamata kriitikale on teljeaja mõiste säilitanud oma koha religiooni- ja filosoofiaajaloo käsitlustes. See aitab mõista, kuidas teatud ideede kokkulangevus on kujundanud ülemaailmseid kultuuriväärtusi — näiteks eetika, eneseteadvus ja otsingud universaalsete tõdede järele. Tänapäeva uurimused kombineerivad sageli Jaspersi üldist raamistikku detailsemate ajalooliste ja arheoloogiliste andmetega, et saada nüansseeritumaid arusaamu antiikaja muutustest.
Kokkuvõtlikult on teljeaeg kasulik mõiste, mis tõstatas tähtsa küsimuse: miks ja kuidas tekkis suurem hulk fundamentaalseid mõtte- ja usumuutusi lühikese ajavahemiku jooksul mitmes maailma paigas. Sellele küsimusele vastamiseks jätkub aktiivne teaduslik arutelu ja uurimistöö.
Mis on see
Hiinas elasid Konfutsius ja Laozi, Hiinas tekkisid kõik Hiina filosoofiakoolkonnad, sealhulgas Mo Ti, Chuang Tse, Lieh Tzu ja paljud teised; Indias sündisid Upanishadid ja Buddha ning sarnaselt Hiinaga oli seal kogu filosoofiliste võimaluste skaala kuni materialismi, skeptitsismi ja nihilismini välja; Iraanis õpetas Zarathustra väljakutsuvat vaadet maailmast kui hea ja kurja vahelisest võitlusest; Palestiinas ilmusid prohvetid alates Eelija, Jesaja ja Jeremija kaudu kuni Deuterojesani; Kreekas ilmusid Homeros, filosoofid - Parmenides, Herakleitos ja Platon -, tragöödiadoktorid, Thukydides ja Archimedes. Kõik, mida need nimed tähendavad, arenes nende paari sajandi jooksul peaaegu üheaegselt Hiinas, Indias ja läänes.
- Karl Jaspers, Ajaloo päritolu ja eesmärk, lk 2.
Küsimused ja vastused
K: Mis on telje vanus?
V: Aksiaalajastu on termin, mida kasutatakse iidse ajaloo kirjeldamiseks 8. ja 3. sajandi vahel eKr, mis oli pöördepunkt inimkonna ajaloos.
K: Kes lõi termini "teljeaeg"?
V: Termini "teljeaeg" lõi saksa filosoof Karl Jaspers.
K: Millised olid peamised piirkonnad, mida aksiaalajastu mõjutas?
V: Peamised piirkonnad, mida aksiaalajastu mõjutas, olid Iraan, India, Hiina ja kreeka-rooma maailm.
K: Millised on mõned muutused, mis toimusid teljeaja ajal?
V: Aksiaalajastu ajal tekkisid uued mõtteviisid, uued religioonid ja filosoofiad.
K: Kas telgajastu poolt mõjutatud piirkondade inimesed puutusid omavahel kokku?
V: Arvatakse, et telgajastu poolt mõjutatud piirkondades elavatel inimestel ei olnud ilmselget kontakti üksteisega.
K: Mida tähendab Karl Jaspers inimkonna ajaloo pöördepunkti all?
V: Karl Jaspers tähendab, et teljeaeg oli oluline hetk inimkonna ajaloos, mil toimusid suured muutused inimeste mõtteviisis ja suhtumises religiooni ja filosoofiasse.
K: Milline on teljeaja tähendus inimkonna ajaloo jaoks?
V: Teljeajastu tähtsus inimkonna ajaloo jaoks seisnes selles, et see tähistas märkimisväärse intellektuaalse ja vaimse arengu perioodi mitmes piirkonnas üle Euraasia.
Otsige