Jutumärgid
Jutumärgid või pööratud komad (mitteametlikult tuntud kui jutumärgid ja kõnemärgid) on kirjavahemärgid, mida kasutatakse paarikaupa, et tähistada tekstilõiku kui kõnet, tsitaati, fraasi või ebatavalist sõna. Neid kasutatakse 2-liikmeliste rühmadena, algus- ja lõpumärkide paarina. Neid kasutatakse kahel kujul: ühekordsed ("...") või kahekordsed ("...").
Sõltuvalt kirjatüübist võivad algus- ja lõpumärgid olla identsed (nn "vertikaalsed" või "sirged" või "kirjutusmasinaga" jutumärgid) või nad võivad olla selgelt vasak- ja paremakäelised ("tüpograafilised" või kõnekeeles "kõverad" jutumärgid). Lõplik ühekordne jutumärk on identne või sarnane apostroofiga ja sarnane priimuse sümboliga. Neil kolmel märgil on siiski üsna erinev otstarve. Vt ka: ditto-märk.
Kasutamine
Tsitaadid ja kõne
Jutumärgid näitavad, et osa tekstist on kas kõnelev isik või tsitaat. Ameerika Ühendriikides kasutatakse reeglina kahekordseid jutumärke, samas kui Ühendkuningriigis ja teistes Briti Rahvaste Ühenduse riikides kasutatakse nii ühekordseid kui ka kahekordseid jutumärke. Kirjastaja või autori stiili võib pidada olulisemaks kui riiklikke eelistusi. Siiski peab algus- ja lõpumärkide stiil olema vastavuses:
"Tere hommikust, Frank," ütles HAL.
"Tere hommikust, Frank," ütles HAL.
Kõne puhul kasutatakse teist märki tsitaadi sees, tsitaadi sees:
Frank teatas, et "HAL ütles: "Tere hommikust, Dave".
Frank teatas, et "HAL ütles: "Tere hommikust, Dave,"".
Mõnikord on tsitaadid paigutatud rohkem kui kahele tasandile. Mõnes piiblitõlkes leidub kuni viie tasemeni pesitsemist. Sellistel juhtudel tekivad küsimused kasutatavate tsitaatmärkide vormi (ja nimetuste) kohta. Kõige tavalisem viis on lihtsalt vaheldumisi kasutada kahte vormi, seega:
"...'..."...' ... ... '......'..."
Kui sellist lõiku tsiteeritakse veel mõnes teises väljaandes, siis tuleb kõik nende vormid nihutada ühe astme võrra.
Enamasti tuleks mitut lõiku hõlmavad tsitaadid määrata plokktsitaatidena ja seega ei ole vaja jutumärke. Mõnel juhul, eriti jutustustes, kasutatakse jutumärke mitme lõigu pikkuste tsitaatide puhul. Inglise keeles on tavaks panna avav jutumärk esimesse ja igasse järgnevasse lõikesse, kuid kasutada sulgemisjutumärki ainult tsitaadi viimases lõigus, nagu järgmises näites raamatust "Uhkus ja eelarvamus" (Pride and Prejudice):
Kiri oli järgmine:
"Mu kallis Lizzy,
"Ma soovin teile rõõmu. Kui te armastate härra Darcy't poole rohkem kui mina, mu kallis Wickham, siis peate olema väga õnnelik. See on suur lohutus, et sa oled nii rikas, ja kui sul pole midagi muud teha, siis loodan, et mõtled meile. Ma olen kindel, et Wickhamile meeldiks väga koht õukonnas, ja ma ei usu, et meil on piisavalt raha, et ilma abita ära elada. Iga koht sobiks, umbes kolm-nelja sada aastas; aga ärge siiski rääkige sellest härra Darcyle, kui te ei soovi.
"Teie jne."
Nagu allpool märgitud, kordub mõnes vanemas tekstis jutumärk igal real, mitte igas lõigus. Hispaania konventsioonis kasutatakse sulgevaid jutumärke kõigi järgnevate lõigete alguses pärast esimest.
Kui tsiteeritud tekst on katkestatud, näiteks fraasiga "ta ütles", kasutatakse enne katkestust sulgemislause ja pärast seda avamislause. Samuti kasutatakse sageli komasid enne ja pärast katkestust, sagedamini kõne- kui tekstilausete puhul:
"HAL," märkis Frank, "ütles, et kõik läheb väga hästi."
Parafraseeritud kõne puhul on vale kasutada jutumärke. Selle põhjuseks on see, et parafraas on kaudne tsitaat ja mis tahes koostamise käigus on oluline dokumenteerida, millal kasutatakse tsitaati ja millal parafraseeritud ideed.
Kui HAL ütleb: "Kõik süsteemid toimivad", siis:
Vale: HAL ütles, et "kõik läks väga hästi".
Õige: HAL ütles, et kõik läheb väga hästi.
Teine konventsioon, kui tsiteeritakse teksti lõigu või lause põhiosas - näiteks essees -, on see, et kahekordseid jutumärke kasutatakse täpse tsitaadi tähistamiseks ja ühekordseid jutumärke kasutatakse parafraseeritud tsitaadi või tsitaadi tähistamiseks, mille grammatika, pronoomenid või mitmus on muudetud, et see sobiks tsitaati sisaldavasse lausesse (vt "teatatud kõne").
Iroonia
Teine levinud jutumärkide kasutusviis on näidata või juhtida tähelepanu iroonilistele või valesti kasutatud sõnadele:
Ta jagas minuga oma "tarkust".
Lõunasöögi proua paiskas mulle taldrikule "toitu".
Ta püüdis kasutada oma "jõudu" kaalu tõstmiseks.
Irooniat või muud erilist kasutust tähistavaid jutumärke nimetatakse mõnikord ka jutumärkideks. Suulises kõnes kasutatakse neid mõnikord žestide abil.
Märkimine ebatavalisest kasutamisest
Jutumärke kasutatakse ka selleks, et näidata, et kirjutaja mõistab, et sõna ei kasutata selle praeguses üldtunnustatud tähenduses.
Kristallid "teavad" kuidagi, millise kujuga nad kasvavad.
Lisaks neutraalse suhtumise edastamisele ja tähelepanu juhtimiseks neologismile, slängile või eriterminoloogiale (mida nimetatakse ka žargooniks), võib tsiteerida ka sõnu või väljendeid, mis on kirjeldavad, kuid ebatavalised, kõnekeelsed, rahvapärased, ehmatavad, humoorikad, metafoorilised või sisaldavad sõnamängu:
Dawkinsi meemi mõistet võiks kirjeldada kui "arenevat ideed".
Inimesed kasutavad ka jutumärke sel viisil:
- distantseerida kirjutaja kõnealusest terminoloogiast, et teda ei seostataks sellega. Näiteks näidata, et tsiteeritud sõna ei ole ametlik terminoloogia või et tsiteeritud fraas eeldab asju, millega autor ei pruugi nõustuda.
- märkida eriline terminoloogia, mida tuleks täpsuse huvides identifitseerida kui kellegi teise terminoloogiat, näiteks kui termin (eriti vastuoluline termin) pärineb enne kirjutajat või esindab kellegi teise seisukohti, võib-olla ilma hinnanguta (vastandada seda neutraalselt-distantseerivat tsiteerimist negatiivsele jutumärkide kasutamisele).
Chicago stiili käsiraamatu (CMS) 15. väljaanne tunnustab seda tüüpi kasutamist, kuid hoiatab liigse kasutamise eest punktis 7.58: "Tsitaatmärke kasutatakse sageli selleks, et hoiatada lugejat, et terminit kasutatakse ebastandardses, iroonilises või muus erilises tähenduses [...] Nad viitavad: "See ei ole minu termin" või "Seda terminit ei kasutata tavaliselt nii". Nagu iga selline vahend, kaotavad ka hirmutuslaused oma jõu ja ärritavad lugejaid, kui neid liigselt kasutatakse."
Kasutamise ja mainimise eristamine
Kasutades kas jutumärke või kaldkriipsu, võib rõhutada, et sõna näide viitab pigem sõnale endale kui sellega seotud mõistele.
Juustu saadakse piimast.
"Juust" on tuletatud vanainglise sõnast.
Juust sisaldab kaltsiumi, valku ja fosforit.
Juustu õigekirjas on kolm e-d.
Mõnikord eristatakse kolmekordselt sõna tavapärast kasutamist (ilma jutumärkideta), viitamist sõna taga olevale mõistele (ühekordsed jutumärgid) ja sõna ennast (kahekordsed jutumärgid):
Kui räägitakse "kasutamisest", kasutage sõna "kasutada".
Selle vormi loogika tuleneb vajadusest eristada kasutusviise ja vajadusest säilitada samasuguste kasutusviiside ühtne tähendus. Topelt- ja ühetähenduste vahetamine sisendatud tsitaatides näitab sama kirjanduslikku vahendit mitmetähenduslikkuse vähendamiseks.
Keeleteemalistes raamatutes kasutatakse sageli kursiivis sõna enda jaoks ja lihtsaid jutumärke glossi jaoks:
Prantsuse sõna canif 'taskunuga' on laenatud vanainglise cnif 'nuga' sõnast.
Kunstiteoste pealkirjad
Lühikeste teoste pealkirjade puhul kasutatakse üldiselt jutumärke, mitte kaldkriipsu. See, kas need on ühekordsed või kahekordsed, on jällegi stiili küsimus; paljud stiilid, eriti luule puhul, eelistavad siiski ühekordsete jutumärkide kasutamist.
- Lühikirjandus, luule jne: Arthur C. Clarke'i "The Sentinel".
- Raamatu peatükid: Esimene peatükk raamatus 3001: Lõplik Odüsseia on "Komeet Cowboy".
- Artiklid raamatutes, ajakirjades, ajakirjades jne: "Extra-Terrestrial Relays", Wireless World, oktoober 1945.
- Albumi lood, singlid jne: David Bowie "Space Oddity".
Reeglina kirjutatakse kogu väljaanne kursiivis, samas kui väiksemate teoste (näiteks luuletuste või lühijuttude pealkirjad kogumiku sees) kirjutatakse jutumärkidega.
- Shakespeare'i Romeo ja Julia
- Dahli "maitse" täiesti ootamatutes lugudes
Hüüdnimed ja valenimed
Jutumärgid võivad kompenseerida ka tegelikku nimesse põimitud hüüdnime või tegelikku nimesse põimitud vale- või iroonilist pealkirja; näiteks Nat "King" Cole, Miles "Tails" Prower või John "Hannibal" Smith.
Rõhk (ebaõige kasutamine)
Tsitaate kasutatakse mõnikord rõhuasetuse asemel vääralt allakriipsutuse või kaldkirja asemel, enamasti märkidel või plakatitel. Seda kasutust võib segi ajada iroonilise või muudetud kasutusega tsitaadiga, mis mõnikord on tahtmatu huumoriga. Näiteks: Müügiks: "värske" kala, "värsked" austrid, võib tõlgendada nii, et värske ei kasutata selle igapäevases tähenduses või et kala või austrid on kõike muud kui värsked. Ja jällegi, kassad on avatud kuni keskpäevani teie "mugavuseks", võib tähendada, et see mugavus oli mõeldud pangatöötajatele, mitte klientidele.
Kasutamine
Tsitaadid ja kõne
Jutumärgid näitavad, et osa tekstist on kas kõnelev isik või tsitaat. Ameerika Ühendriikides kasutatakse reeglina kahekordseid jutumärke, samas kui Ühendkuningriigis ja teistes Briti Rahvaste Ühenduse riikides kasutatakse nii ühekordseid kui ka kahekordseid jutumärke. Kirjastaja või autori stiili võib pidada olulisemaks kui riiklikke eelistusi. Siiski peab algus- ja lõpumärkide stiil olema vastavuses:
"Tere hommikust, Frank," ütles HAL.
"Tere hommikust, Frank," ütles HAL.
Kõne puhul kasutatakse teist märki tsitaadi sees, tsitaadi sees:
Frank teatas, et "HAL ütles: "Tere hommikust, Dave".
Frank teatas, et "HAL ütles: "Tere hommikust, Dave,"".
Mõnikord on tsitaadid paigutatud rohkem kui kahele tasandile. Mõnes piiblitõlkes leidub kuni viie tasemeni pesitsemist. Sellistel juhtudel tekivad küsimused kasutatavate tsitaatmärkide vormi (ja nimetuste) kohta. Kõige tavalisem viis on lihtsalt vaheldumisi kasutada kahte vormi, seega:
"...'..."...' ... ... '......'..."
Kui sellist lõiku tsiteeritakse veel mõnes teises väljaandes, siis tuleb kõik nende vormid nihutada ühe astme võrra.
Enamasti tuleks mitut lõiku hõlmavad tsitaadid määrata plokktsitaatidena ja seega ei ole vaja jutumärke. Mõnel juhul, eriti jutustustes, kasutatakse jutumärke mitme lõigu pikkuste tsitaatide puhul. Inglise keeles on tavaks panna avav jutumärk esimesse ja igasse järgnevasse lõikesse, kuid kasutada sulgemisjutumärki ainult tsitaadi viimases lõigus, nagu järgmises näites raamatust "Uhkus ja eelarvamus" (Pride and Prejudice):
Kiri oli järgmine:
"Mu kallis Lizzy,
"Ma soovin teile rõõmu. Kui te armastate härra Darcy't poole rohkem kui mina, mu kallis Wickham, siis peate olema väga õnnelik. See on suur lohutus, et sa oled nii rikas, ja kui sul pole midagi muud teha, siis loodan, et mõtled meile. Ma olen kindel, et Wickhamile meeldiks väga koht õukonnas, ja ma ei usu, et meil on piisavalt raha, et ilma abita ära elada. Iga koht sobiks, umbes kolm-nelja sada aastas; aga ärge siiski rääkige sellest härra Darcyle, kui te ei soovi.
"Teie jne."
Nagu allpool märgitud, kordub mõnes vanemas tekstis jutumärk igal real, mitte igas lõigus. Hispaania konventsioonis kasutatakse sulgevaid jutumärke kõigi järgnevate lõigete alguses pärast esimest.
Kui tsiteeritud tekst on katkestatud, näiteks fraasiga "ta ütles", kasutatakse enne katkestust sulgemislause ja pärast seda avamislause. Samuti kasutatakse sageli komasid enne ja pärast katkestust, sagedamini kõne- kui tekstilausete puhul:
"HAL," märkis Frank, "ütles, et kõik läheb väga hästi."
Parafraseeritud kõne puhul on vale kasutada jutumärke. Selle põhjuseks on see, et parafraas on kaudne tsitaat ja mis tahes koostamise käigus on oluline dokumenteerida, millal kasutatakse tsitaati ja millal parafraseeritud ideed.
Kui HAL ütleb: "Kõik süsteemid toimivad", siis:
Vale: HAL ütles, et "kõik läks väga hästi".
Õige: HAL ütles, et kõik läheb väga hästi.
Teine konventsioon, kui tsiteeritakse teksti lõigu või lause põhiosas - näiteks essees -, on see, et kahekordseid jutumärke kasutatakse täpse tsitaadi tähistamiseks ja ühekordseid jutumärke kasutatakse parafraseeritud tsitaadi või tsitaadi tähistamiseks, mille grammatika, pronoomenid või mitmus on muudetud, et see sobiks tsitaati sisaldavasse lausesse (vt "teatatud kõne").
Iroonia
Teine levinud jutumärkide kasutusviis on näidata või juhtida tähelepanu iroonilistele või valesti kasutatud sõnadele:
Ta jagas minuga oma "tarkust".
Lõunasöögi proua paiskas mulle taldrikule "toitu".
Ta püüdis kasutada oma "jõudu" kaalu tõstmiseks.
Irooniat või muud erilist kasutust tähistavaid jutumärke nimetatakse mõnikord ka jutumärkideks. Suulises kõnes kasutatakse neid mõnikord žestide abil.
Märkimine ebatavalisest kasutamisest
Jutumärke kasutatakse ka selleks, et näidata, et kirjutaja mõistab, et sõna ei kasutata selle praeguses üldtunnustatud tähenduses.
Kristallid "teavad" kuidagi, millise kujuga nad kasvavad.
Lisaks neutraalse suhtumise edastamisele ja tähelepanu juhtimiseks neologismile, slängile või eriterminoloogiale (mida nimetatakse ka žargooniks), võib tsiteerida ka sõnu või väljendeid, mis on kirjeldavad, kuid ebatavalised, kõnekeelsed, rahvapärased, ehmatavad, humoorikad, metafoorilised või sisaldavad sõnamängu:
Dawkinsi meemi mõistet võiks kirjeldada kui "arenevat ideed".
Inimesed kasutavad ka jutumärke sel viisil:
- distantseerida kirjutaja kõnealusest terminoloogiast, et teda ei seostataks sellega. Näiteks näidata, et tsiteeritud sõna ei ole ametlik terminoloogia või et tsiteeritud fraas eeldab asju, millega autor ei pruugi nõustuda.
- märkida eriline terminoloogia, mida tuleks täpsuse huvides identifitseerida kui kellegi teise terminoloogiat, näiteks kui termin (eriti vastuoluline termin) pärineb enne kirjutajat või esindab kellegi teise seisukohti, võib-olla ilma hinnanguta (vastandada seda neutraalselt-distantseerivat tsiteerimist negatiivsele jutumärkide kasutamisele).
Chicago stiili käsiraamatu (CMS) 15. väljaanne tunnustab seda tüüpi kasutamist, kuid hoiatab liigse kasutamise eest punktis 7.58: "Tsitaatmärke kasutatakse sageli selleks, et hoiatada lugejat, et terminit kasutatakse ebastandardses, iroonilises või muus erilises tähenduses [...] Nad viitavad: "See ei ole minu termin" või "Seda terminit ei kasutata tavaliselt nii". Nagu iga selline vahend, kaotavad ka hirmutuslaused oma jõu ja ärritavad lugejaid, kui neid liigselt kasutatakse."
Kasutamise ja mainimise eristamine
Kasutades kas jutumärke või kaldkriipsu, võib rõhutada, et sõna näide viitab pigem sõnale endale kui sellega seotud mõistele.
Juustu saadakse piimast.
"Juust" on tuletatud vanainglise sõnast.
Juust sisaldab kaltsiumi, valku ja fosforit.
Juustu õigekirjas on kolm e-d.
Mõnikord eristatakse kolmekordselt sõna tavapärast kasutamist (ilma jutumärkideta), viitamist sõna taga olevale mõistele (ühekordsed jutumärgid) ja sõna ennast (kahekordsed jutumärgid):
Kui räägitakse "kasutamisest", kasutage sõna "kasutada".
Selle vormi loogika tuleneb vajadusest eristada kasutusviise ja vajadusest säilitada samasuguste kasutusviiside ühtne tähendus. Topelt- ja ühetähenduste vahetamine sisendatud tsitaatides näitab sama kirjanduslikku vahendit mitmetähenduslikkuse vähendamiseks.
Keeleteemalistes raamatutes kasutatakse sageli kursiivis sõna enda jaoks ja lihtsaid jutumärke glossi jaoks:
Prantsuse sõna canif 'taskunuga' on laenatud vanainglise cnif 'nuga' sõnast.
Kunstiteoste pealkirjad
Lühikeste teoste pealkirjade puhul kasutatakse üldiselt jutumärke, mitte kaldkriipsu. See, kas need on ühekordsed või kahekordsed, on jällegi stiili küsimus; paljud stiilid, eriti luule puhul, eelistavad siiski ühekordsete jutumärkide kasutamist.
- Lühikirjandus, luule jne: Arthur C. Clarke'i "The Sentinel".
- Raamatu peatükid: Esimene peatükk raamatus 3001: Lõplik Odüsseia on "Komeet Cowboy".
- Artiklid raamatutes, ajakirjades, ajakirjades jne: "Extra-Terrestrial Relays", Wireless World, oktoober 1945.
- Albumi lood, singlid jne: David Bowie "Space Oddity".
Reeglina kirjutatakse kogu väljaanne kursiivis, samas kui väiksemate teoste (näiteks luuletuste või lühijuttude pealkirjad kogumiku sees) kirjutatakse jutumärkidega.
- Shakespeare'i Romeo ja Julia
- Dahli "maitse" täiesti ootamatutes lugudes
Hüüdnimed ja valenimed
Jutumärgid võivad kompenseerida ka tegelikku nimesse põimitud hüüdnime või tegelikku nimesse põimitud vale- või iroonilist pealkirja; näiteks Nat "King" Cole, Miles "Tails" Prower või John "Hannibal" Smith.
Rõhk (ebaõige kasutamine)
Tsitaate kasutatakse mõnikord rõhuasetuse asemel vääralt allakriipsutuse või kaldkirja asemel, enamasti märkidel või plakatitel. Seda kasutust võib segi ajada iroonilise või muudetud kasutusega tsitaadiga, mis mõnikord on tahtmatu huumoriga. Näiteks: Müügiks: "värske" kala, "värsked" austrid, võib tõlgendada nii, et värske ei kasutata selle igapäevases tähenduses või et kala või austrid on kõike muud kui värsked. Ja jällegi, kassad on avatud kuni keskpäevani teie "mugavuseks", võib tähendada, et see mugavus oli mõeldud pangatöötajatele, mitte klientidele.
Arvuti klaviatuuril jutumärkide kirjutamine
Standardsed inglise keele arvutiklaviatuurid on pärinud kirjutusmasinatelt ühe- ja kahekordsed "sirged" jutumärgid (üksik jutumärk toimib ka apostroofina) ning need ei sisalda eraldi klahve vasakukäeliste ja paremakäeliste trükimärkide jaoks. Enamik arvutiteksti redigeerimisprogramme pakub siiski "nutikaid jutumärke" (vt allpool), mis muudavad "sirged" jutumärgid automaatselt tüpograafilisteks kirjavahemärkideks. Üldiselt on see "arukate jutumärkide" funktsioon vaikimisi sisse lülitatud. Mõned veebisaidid ei luba tüpograafilisi jutumärke ega apostrofe postitustes (näiteks YouTube). Nendest piirangutest saab siiski mööda hiilida, kui kasutada HTML-märkide koode või üksusi.
| Kuidas kirjutada jutumärke (ja apostrofe) arvuti klaviatuuril | ||||||
|
| Macintosh klahvikombinatsioonid | Windowsi klahvikombinatsioonid | Linuxi (X) klahvid | HTML-üksus | HTML kümnendikuga | |
| Ühekordne avamine | ' | Valik + ] | Alt + 0145 (numbrile) | Komponeeri < ' või Alt Gr + Shift + V |
|
|
| Ühekordne sulgemine (& apostroof) | ' | Valik + Shift + ] | Alt + 0146 (numbrile) | Koostage > ' või Alt Gr + Shift + B |
|
|
| Kahekordne avamine | " | Valik + [ | Alt + 0147 (numbrile) | Komponeeri < " või Alt Gr + V |
|
|
| Topelt sulgemine | " | Valik + Shift + [ | Alt + 0148 (numbrile) | Koostage > " või Alt Gr + B |
|
|
Nutikad hinnapakkumised
Selleks, et muuta tüpograafilised jutumärgid lihtsamaks, teisendab kirjastustarkvara sageli kirjutusmasinaga kirjutatud jutumärgid (ja apostroofid) teksti sisestamise ajal automaatselt tüpograafilisele vormile (kas kasutaja on sellest teadlik või mitte). Seda nimetatakse "nutikate jutumärkide" funktsiooniks. Arvutiprogrammide poolt automaatselt muutmata jutumärke nimetatakse "rumalateks jutumärkideks". Mõned rakendused toodavad ebaõigesti üheainsa jutumärgi kohad, kus on nõutav apostroof, näiteks lühendatud aastate puhul, näiteks 2008. aasta puhul '08.
Arvuti klaviatuuril jutumärkide kirjutamine
Standardsed inglise keele arvutiklaviatuurid on pärinud kirjutusmasinatelt ühe- ja kahekordsed "sirged" jutumärgid (üksik jutumärk toimib ka apostroofina) ning need ei sisalda eraldi klahve vasakukäeliste ja paremakäeliste trükimärkide jaoks. Enamik arvutiteksti redigeerimisprogramme pakub siiski "nutikaid jutumärke" (vt allpool), mis muudavad "sirged" jutumärgid automaatselt tüpograafilisteks kirjavahemärkideks. Üldiselt on see "arukate jutumärkide" funktsioon vaikimisi sisse lülitatud. Mõned veebisaidid ei luba tüpograafilisi jutumärke ega apostrofe postitustes (näiteks YouTube). Nendest piirangutest saab siiski mööda hiilida, kui kasutada HTML-märkide koode või üksusi.
| Kuidas kirjutada jutumärke (ja apostrofe) arvuti klaviatuuril | ||||||
|
| Macintosh klahvikombinatsioonid | Windowsi klahvikombinatsioonid | Linuxi (X) klahvid | HTML-üksus | HTML kümnendikuga | |
| Ühekordne avamine | ' | Valik + ] | Alt + 0145 (numbrile) | Komponeeri < ' või Alt Gr + Shift + V |
|
|
| Ühekordne sulgemine (& apostroof) | ' | Valik + Shift + ] | Alt + 0146 (numbrile) | Koostage > ' või Alt Gr + Shift + B |
|
|
| Kahekordne avamine | " | Valik + [ | Alt + 0147 (numbrile) | Komponeeri < " või Alt Gr + V |
|
|
| Topelt sulgemine | " | Valik + Shift + [ | Alt + 0148 (numbrile) | Koostage > " või Alt Gr + B |
|
|
Nutikad hinnapakkumised
Selleks, et muuta tüpograafilised jutumärgid lihtsamaks, teisendab kirjastustarkvara sageli kirjutusmasinaga kirjutatud jutumärgid (ja apostroofid) teksti sisestamise ajal automaatselt tüpograafilisele vormile (kas kasutaja on sellest teadlik või mitte). Seda nimetatakse "nutikate jutumärkide" funktsiooniks. Arvutiprogrammide poolt automaatselt muutmata jutumärke nimetatakse "rumalateks jutumärkideks". Mõned rakendused toodavad ebaõigesti üheainsa jutumärgi kohad, kus on nõutav apostroof, näiteks lühendatud aastate puhul, näiteks 2008. aasta puhul '08.
Ajalugu
Esimestel sajanditel näitasid kirjasaatjad tsiteeritud kõnet, öeldes, kes räägib. Mõnes piibliversioonis tehakse seda ikka veel nii. Renessansiajastul näitasid kirjanikud tsiteeritud kõnet, kasutades põhitekstist erinevat kirjatüüpi, nagu me kasutame tänapäeval kursiivis. Ka pikad tsitaadid seati nii, täissuuruses ja täismõõdus.
Viitemärgid lõigati esmakordselt metallkirjas XVI sajandi keskel, trükkalid kasutasid neid palju juba XVII sajandil. Mõnes barokk- ja romantismiperioodi raamatus korduvad jutumärgid pika tsitaadi iga rea alguses. Kui trükkalid lõpetasid selle kasutamise, jätsid nad siiski tühja serva, millest tuleneb meie tänapäevane tava, mille kohaselt kasutatakse enne plokktsitaati mõttekohti mõttekohti.
Varauusaegses inglise keeles kasutati jutumärke ainult sisukate kommentaaride tähistamiseks. Kirjanikud hakkasid neid esimest korda kasutama otsese kõne puhul 1714. aastal. Aastaks 1749 kasutasid kirjanikud otsekõne puhul ühekordseid jutumärke või pööratud komasid.
Ajalugu
Esimestel sajanditel näitasid kirjasaatjad tsiteeritud kõnet, öeldes, kes räägib. Mõnes piibliversioonis tehakse seda ikka veel nii. Renessansiajastul näitasid kirjanikud tsiteeritud kõnet, kasutades põhitekstist erinevat kirjatüüpi, nagu me kasutame tänapäeval kursiivis. Ka pikad tsitaadid seati nii, täissuuruses ja täismõõdus.
Viitemärgid lõigati esmakordselt metallkirjas XVI sajandi keskel, trükkalid kasutasid neid palju juba XVII sajandil. Mõnes barokk- ja romantismiperioodi raamatus korduvad jutumärgid pika tsitaadi iga rea alguses. Kui trükkalid lõpetasid selle kasutamise, jätsid nad siiski tühja serva, millest tuleneb meie tänapäevane tava, mille kohaselt kasutatakse enne plokktsitaati mõttekohti mõttekohti.
Varauusaegses inglise keeles kasutati jutumärke ainult sisukate kommentaaride tähistamiseks. Kirjanikud hakkasid neid esimest korda kasutama otsese kõne puhul 1714. aastal. Aastaks 1749 kasutasid kirjanikud otsekõne puhul ühekordseid jutumärke või pööratud komasid.
Seotud leheküljed
- ʻOkina - aktsentmärk, mida kasutatakse Hawaii sõnades
- ISO 8859-1 - Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni dokument.
- Kirjutusmasina konventsioonid
Seotud leheküljed
- ʻOkina - aktsentmärk, mida kasutatakse Hawaii sõnades
- ISO 8859-1 - Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni dokument.
- Kirjutusmasina konventsioonid
Küsimused ja vastused
K: Mis on jutumärgid?
V: Jutumärgid, mida nimetatakse ka jutumärkideks või kõnemärkideks, on kirjavahemärgid, mida kasutatakse paarikaupa, et tähistada tekstiosa kõnekäänduks, tsitaadiks, fraasiks või ebatavaliseks sõnaks.
K: Millisel kujul on need olemas?
V: Jutumärgid on kas ühekordsed ("...") või kahekordsed ("...").
K: Mille poolest võivad algus- ja lõpumärgid erineda?
V: Algus- ja lõpumärgid võivad olla ühesuguse kujuga (nn "vertikaalsed" või "sirged" või "kirjutusmasinatähised") või nad võivad olla selgelt vasak- ja parempoolsed ("tüpograafilised" või kõnekeeles "kõverad" jutumärgid).
K: Kuidas on sulgev üksik jutumärk sarnane teiste tähtedega?
V: Lõplik jutumärk on identne või sarnane apostroobi ja primaarsümboliga.
K: Mille poolest erinevad need kolm märki üksteisest?
V: Neil kolmel märgil on üsna erinev otstarve.
K: Mis on ditto-märgi otstarve?
V: Ditto-märki kasutatakse selleks, et näidata, et midagi tuleks korrata eelmisest avaldusest; see on nagu "sama nagu eespool".
