Jutumärgid ehk pööratud komad (mitteametlikult tuntud ka kui jutumärgid või kõnemärgid) on paari kuuluvad kirjavahemärgid, mida kasutatakse teksti osa tähistamiseks kui kõnet, otsest tsitaati, fraasi, pealkirja või mõne sõna erile panemiseks (nt irooniliselt või terminina). Neid asetatakse alguse ja lõpu juurde ning ilmnevad eri kujul: lihtsamas vormis ASCII-otsejutumärgid ("...") või typograafilised ehk kõverad pööratud komad (näiteks „...“ või ‘...’). Sõltuvalt kirjatüübist võivad algus- ja lõpumärgid olla identsed (nn "vertikaalsed" või "sirged" jutumärgid) või selgelt vasaku- ja paremakäelisena kujundatud ("tüpograafilised" ehk kõverad jutumärgid). Lõplik ühekordne jutumärk võib visuaalselt sarnaneda ka apostroofiga, ent nende grammatilised otstarbed erinevad.

Tüübid ja tähtsamad vormid

  • Sirged (ASCII) jutumärgid: "..." ja '...' — lihtne ja universaalne vorm, mida sageli kasutatakse arvutis ja lihttekstis.
  • Tüpograafilised kõverad jutumärgid: näiteks „...“ (avatav madalam ja sulgev kõrgem kumer märk) ja ‚...‘ ühe jutumärgi sees. Paljud keeletoimetajad eelistavad neid trükitekstis selgema ja korrektsema välimuse tõttu.
  • Guillemets ehk nurksulgud: «...» või »...« — mõnes keeles (nt prantsuse või vene konventsioonides) kasutusel; eesti trükipraktikas harvem, kuid mõnikord esineb.

Kasutusreeglid

  • Otsene kõne: otsene kõne märgitakse jutumärkidesse. Kui kõne algab uue lausega pärast koolonit, pannakse punkt lause lõppu jutumärkide sisse:
    Ta ütles: „Tulge homme kell kümme.“
  • Kõne osana lauses: kui tsiteeritud fraas on lause sisse lõimitud (ei moodusta iseseisvat lauset), kuulub põhipunktatsioon sageli väljapoole:
    Ta nimetas seda „oluliseks“ märkuseks.
  • Küsimärgid ja hüüumärgid: kui küsimus või hüüatus kuulub tsiteeritud materjali, jääb märk jutumärkide sisse; kui see kuulub pealausele, jääb väljapoole:
    Ta küsis: „Tulete homme?“ vs Kas ta ütles „tulete homme“?
  • Koma ja punkt: üldjuhul ei jäta kirjutamises enne algusjutumärki tühikut ega pane tühikut enne sulguvat jutumärki. Komad ja punktid asetatakse samasse kohta, kus grammatiliselt asjakohane — tsiteeritud lõik, millel on iseseisev lausevorm, lõpetatakse jutumärkide sees.
  • Mitme lõigu tsitaat: kui tsiteeritakse mitut lõiku, pannakse avav jutumärk iga lõigu ette, sulgev jutumärk ainult viimase lõigu lõppu (või igale lõigule eraldi, sõltuvalt stiilist).
  • Sisestatud tsitaat (nestimine): kui tsitaati on vaja tsiteerida seesmises tsiteeringus, kasutatakse tavaliselt topeltojale esmalt topeltjutumärke ja sise-tsitaadile ühekordseid (näiteks Eestis: „… ‚…‘ …“).
  • Pealkirjad, terminid, iroonia: jutumärke kasutatakse tihti väiksemate pealkirjade, terminite või sõnade eristamiseks (nt „näidis“), kuid neid ei tohiks kasutada liigselt — eelistada selget stiili ja kursiivi, kui see sobib.

Praktilised näited

  • Otsene kõne: „Ma tulen varsti,“ ütles ta.
  • Tsitaat lause sees: Me nimetame seda „eksperimendiks“.
  • Küsimus tsitaadis: Kas ta küsis „Kas sa oled valmis?“
  • Nested: „Ta ütles: ‚See on meie saladus,‘ ja vaatas ringi,“ meenutas ta.

Kirjutamine arvutis ja HTML

  • Paljud tekstiredaktorid ja sõnaprotsessorid (nt Microsoft Word) pakuvad automaatseid „smart quotes“ ehk typograafilisi jutumärke. Kontrolli seadistusi, kui soovid sirgeid jutumärke säilitada.
  • HTML-is ja veebis on mugav kasutada entiteete:
    • “ ja ” — vasak ja parem topeltdünaamiline jutumärk (“ ”)
    • ‘ ja ’ — vasak ja parem ühekordne jutumärk (‘ ’)
    • „ — madal avav topeltdünaamiline jutumärk („)
    • « ja » — guillemets (« »)
  • Kui trükitöö nõuab konkreetselt eesti tüüpi jutumärke, kasutatakse sageli avatavana madalamat koma-laadset märki („) ja sulgena kõrgemat kumerat märki (”). Ning sise-tsitaadis ühetükilisi (‚...‘).

Levinumad vead ja soovitused

  • Ära kasuta jutumärke asjatult: liigne jutumärkide kasutamine (eriti iroonial või tähtsustamisel) muudab teksti raskesti loetavaks.
  • Kontrolli tühikuid: enamasti ei jää tühikut jutumärgi ja tsitaadi teksti vahele (st ei kirjuta „ sõna“ ega „sõna “).
  • Kui tsiteerid lühidalt, ära lisa superfluuseid märke — vali kas jutumärgid või kursiiv, olenevalt stiilist ja ühtsusest kogu tekstis.
  • Pööra tähelepanu redigeerimisele: kopeerides teksti erinevatest allikatest võivad jutumärgid muutuda segaseks (sirged vs kõverad, erinevad Unicode-koodid).

Kokkuvõte: jutumärgid on lihtne, kuid tähtis vahend otse kõne, tsitaadi ja sõnaeristuse märkimiseks. Järgida tuleks keele- ja trükistandardeid ning hoida stiil terviklikuna (sirged vs typograafilised), pöörates tähelepanu punktide, komade ning küsimus- ja hüüumärkide paigutusele sõltuvalt sellest, kas märgitud osa moodustab iseseisva lause või on lausesse sisse lõimitud.