Richard More (u. 1614–1696) — Mayfloweri reisija, laevakapten ja varajane kolonist

Richard More (u.1614–1696): Mayfloweri reisija, merelaevakapten ja varajane kolonist — orvuks jäänud rännust sõdadeni ja kaubanduseni ning pärandist, mis kestab tänapäevani.

Autor: Leandro Alegsa

Richard More (umbes 1614–1696) oli 1620. aastal Mayfloweri reisija. Ta oli üks nendest lastest, keda vanemad olid saatnud uude maailma kui renditöölisi – olukord, mis tekitas talle ja tema õdede-vendadele traagilise alguse uues koloonias. Richardist kujunes eduka meremehe ja hiljem laevakapteni karjäär; ta osales kauplemisel ja varustamisel ning aitas oma tegevusega hoida kolooniaid majanduslikult ja toiduga kindlustatuna. Tuntud on, et ta päästis vähemalt ühe koloonia näljast viies sinna hädavajalikke varusid ning et ta kauples kaupadega Inglismaale ja Lääne-Indiasse ja sealt tagasi. 1664. aastal osales ta merelahingutes prantslaste vastu.

Varajane elu ja Mayfloweri reis

Richard ja tema õed-vennad võeti nende emalt ära ja anti Mayfloweri reisijate hooleks kui renditöölistele. Selline määramine tähendas, et lapsed pandi mõne kolooniasse saabunud pere või isiku kasvatada ja tööl hoida teatud aja eest – sageli kuni nad saavutasid täisikka või kuni võõrustajad olid nende eest tasutud. Mayfloweri teekond ja talvine tingimuste karmus olid lastele ränk katsumus: kolmest-kolmest nendest lastest jäid ellu vaid Richard.

Meremees, laevakapten ja kaupmees

Pärast nooruse aastat New Englandis jätkas Richard meremehe karjääri ja tõusis lõpuks laevakapteniks. Tema töö hõlmas kalapüüki, kaubavedu ja varustuste toimetamist kolooniatele – tegevusi, mis olid tollal elutähtsad ja aitasid tagada asulate ellujäämise ning majanduse kasvu. Kaubareisid Inglismaale ja Lääne-Indiasse andsid kolooniatele väljapääsu turgudele ja võimaldasid vahetada vajalikke kaupu ning saada vastu toiduaineid ja tarbeesemeid. Tema laevad osalesid ka sõjalistes operatsioonides; 1664. aasta lahingud prantslaste vastu peegeldavad samaaegset piraatlust ja riikidevahelist meresõda, milles kohalike kaptide osalus oli tavapärane.

Perekond, hilisem elu ja pärand

Ainult Richard jäi ellu ja elas pika ja produktiivse elu. Ta asus elama New Englandisse, töötas meremehena ja pidas peret ning tema järeltulijaid on võimalik jälgida kuni tänapäevani. Tema elukäik näitab üht viisidest, kuidas Mayfloweri reisijate järeltulijad panustasid Ameerika varajasse ühiskonda – merenduse, kaubanduse ja kohaliku elu edendamise kaudu. Richard suri 1696. aastal; tema elu ja lugu jäävad oluliseks osaks Mayfloweri ja varajase Uue Maailma ajaloost.

  • Richard More lugu on meeldetuletus selle kohta, kuidas isiklikud ja perekondlikud konfliktid Euroopas võisid viia laste saatmiseni Ameerikasse ning kuidas need lapsed mõnikord omandasid tähtsa rolli uute kolooniate kujunemises.
  • Richardile ja More’ide perele pühendatud uurimused on aidanud paremini mõista Mayfloweri reisijate mitmekesist tausta ja kolooniate sotsiaalseid suhteid.
Mayflower Plymouthi sadamas, William Halsall (1882)Zoom
Mayflower Plymouthi sadamas, William Halsall (1882)

Mayfloweri reis

More'i lapsed reisisid 3 Mayfloweri palveränduri juurde palgatud sulastena. Ellen, kes oli 8-aastane, määrati Edward Winslow juurde. Ta suri varsti pärast laeva maabumist. Jasper, 7-aastane, oli John Carveri teenija. Jasper suri 1620. aasta detsembris, kui Mayflower oli sadamas. Ta maeti kaldale, mis on tänapäeval Provincetowni piirkonnas. Seal on mälestusmärk tema ja veel nelja inimese nimega, kes samuti surid merel või siis, kui laev oli ankrus Cape Cod Harboris 1620. aasta novembris ja detsembris. Mary, kes oli 4-aastane, suri varsti pärast laeva maabumist. Richard elas William Brewsteri perekonna juures umbes 1627. aasta keskpaigani. Need 3 last surid millessegi, mida nimetati "ühiseks nakkuseks", sest nii paljud inimesed surid samasse haigusse. Ainult Richard jäi ellu.

More ning tema õed ja vend lahkusid 16. septembril 1620 Inglismaalt Plymouthist. Seal oli 102 reisijat ja 30-40 meeskonnaliiget. 19. novembril 1620 jõudis Mayflower maale Cape Cod'i konksu juures. Nad maandusid 21. novembril. Nad kirjutasid Mayflower Compacti, milles sätestati reeglid selle kohta, kuidas nad elavad ja üksteist kohtlevad. Mayflower pidi maabuma Virginia koloonias, kuid laev oli liiga rikutud ja nad olid sunnitud maabuma Cape Codis, mida nüüd kutsutakse Provincetowni sadamaks.

Mayfloweri tahvel Shiptonis, Shropshire'is asuvas St. Jamesi kirikus, mis meenutab More'i laste ristimist. Foto on tehtud Phil Revelli vahendusel.Zoom
Mayfloweri tahvel Shiptonis, Shropshire'is asuvas St. Jamesi kirikus, mis meenutab More'i laste ristimist. Foto on tehtud Phil Revelli vahendusel.

More'i elu uues maailmas

More oli 6-aastane, kui Mayflower maabus Plymouthi koloonias. Kui ta maale astus, töötas ta koos kõigi teistega, et aidata koguda toiduvarusid ja peavarju ning matta surnuid. 1621. aasta kevadel osales ta esimesel tänupühal. More'i kohta ei ole teada midagi nende aastate jooksul, mil ta elas Brewsteri perekonnaga aastatel 1620-1627, välja arvatud see, et tema nimi on dokumendis, millega antakse täiskasvanutele karja ja muud kariloomad.

More töötas 1628. aastal Isaac Allertoni heaks. Allerton kauples kaupu ja varusid pikkade vahemaade taha Ta püüdis kala Plymouthi ja Maine'i lähedal. Hiljem sai ta kapteniks laevadel, mis varustasid uusi Ameerika kolooniaid.

1642. aasta alguseks liitus More Salemi kirikuga. Selle kiriku liikmena lubati tal avaldada oma arvamust ja hääletada tähtsates küsimustes Salemis.

Kahekümne nelja aastaselt oli More oma väikese laeva kapten ja kauples kolooniate, Lääne-India ja Inglismaaga. Ta kolis Salem Neck Massachusettsisse ja rajas oma kaluripunkti. Joogivett oli vähe, mistõttu More kaevas endale kaevu, kuid lubas seda kasutada kõigil teistel. Ta kauples tubaka ja muude kaupade ja varudega Virginia ja Lääne-India riikidega ning tegi reise Inglismaale.

Rohkem osales 1664. aastal merelahingutes prantslaste vastu. Nad püüdsid takistada varajaste kolonistide kalapüüki ja kauplemist kaupade ja varudega, mida kolonistid eluks vajasid. See toimus piirkonnas, mida nimetatakse Hudsoni jõe piirkonnaks. 1654. aastal osales More ka teises merelahingus prantslaste vastu Port Royalis, Virginias.

Rohkem päästis koloniste uues koloonias Põhja-Carolinas Cape Fearis 1665. aastal. Inimesed seal surid, sest neil ei olnud toitu ega piisavalt riideid, et neid soojana hoida. Cape Feari ümbruse veed olid (ja on ikka veel) laevadele väga ohtlikud, kuid More tõi neile appi toidu- ja varustuslaeva, kui teised kaptenid ebaõnnestusid või keeldusid üritamast.

Richardil ja tema abikaasal Christian Hunter More'il oli 7 last: Samuel, Thomas, Caleb, Richard Jr., Joshua, Susanna ja Christian. Christian More suri 18. märtsil 1676 Salemis.

Mayfloweri reisija kapten Richard More'i esialgne hauakivi.Zoom
Mayfloweri reisija kapten Richard More'i esialgne hauakivi.

Surm ja matmine

More suri 1696. aastal. Tema hauakivil on tema vanuseks märgitud 84 aastat, kuid ta ei teadnud oma täpset sünniaega. More elas kauem kui ükski teine Mayfloweri meesreisija. Ta on maetud Massachusettsis Salemis asuvasse Charter Streeti matmispaika. Ta on ainus Mayfloweri reisija, kelle hauakivi on säilinud seal, kuhu see algselt paigutati millalgi 1690. aastate keskel. Samale kalmistule on lähedale maetud ka tema kaks naist, Christian Hunter More ja Jane More.

Viimastel aastatel leiti Plymouthi koloonia algse asukoha väljakaevamiste käigus More'i metalllusikas. Sellesse olid raiutud tema initsiaalid.



Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3