Bambara (bamanankan): Mali keel, toonid, murded ja griotid

Tutvu Bambara (bamanankan) keelega: Mali riigikeel, toonid, murded, rikkalik suuline pärimus ja griotide laulud — ajalugu, grammatika ja kultuur.

Bambara on Malist pärit keel. Seda keelt räägib üle 6 000 000 inimese (sh teise keele kasutajad) ja seda nimetatakse bambara keeles bamanankan'iks. Bambara on suguluselt väga sarnane dioula keelega: dioulat ei räägi nii palju inimesi, ent seda kasutatakse ka Burkina Fasos, Côte d'Ivoire'is ja Gambias. Bambara kõlab ja paikneb Mandingi keelte rühmas ning on Malis laialt levinud lingua franca — seda kasutavad lisaks bambara etnilisele rühmale ka paljud teised rahvused.

Päritolu ja keeleperekond

Bambara kuulub mandingi keelte perre, mis omakorda on osa suuremast Mandé rühmast. Need keeled on omavahel grammatilises ja leksikaalses mõttes lähedased ning osaliselt mõistetavad. Bambara on järjekorras SOV- ehk subjekt-objekt-verb lausekorra keel ja selles esinevad tugevad aglutineerivad tunnused (lihtsamad liitesüsteemid, pöörded ja aspektimärkused).

Häälikud ja toonid

Bamberal on seitse põhilist vokaali: a, e, ɛ, i, o, ɔ ja u. Keelel on kaks tonaalsustaset (madal ja kõrge), mis võivad sõnades tähendust eristada; lisaks esineb toonides intonatsioonilisi ja fonoloogilisi nüansse nagu downstep. Bambara häälikusüsteemis on ka näitlikke konsonantklastreid ning vokaalide vahel esineb harmoonia ja nasalisatsioon mõnel murdel.

Kirjakeel ja kirjasüsteem

Kirjutamine Bambara keeles hakkas laiemalt levima Prantsuse võimu ajal, kui kolonialadministratsioon ja misjonärid tõid kaasa ladina tähestiku põhised ortograafiad. Tänapäeval kasutatakse peamiselt muudetud ladina tähestikku, kuid Manding-keelsetele kirjakeeltele on pööratud tähelepanu ka N'Ko kirjasüsteemi kaudu ning ajalooliselt on kohati kasutatud ka ajami (araabia-põhist) kirjutust. Kirjalikke väljaandeid on võrreldes suulise pärandiga vähem, kuid viimastel aastakümnetel on ilmunud õpikuid, raamatuid ja ajakirjandust ning Bambara on tähtis keel raadios ja televisioonis.

Suuline pärimus ja griotid

Suuline traditsioon on Bambara kultuuris ülimalt tähtis. Palju lugusid, eeposeid ja ajaloolisi kirjeldusi on edasi antud suuliselt — sageli on need lood kuningatest, kangelastest ja ühiskondlikest sündmustest. Neid jutte kannavad edasi suuline kirjandus ja jutustajad, keda nimetatakse griotideks. Griotide ülesanneteks on ajaloo, sugupuu ja kultuurimälestuse säilitamine läbi laulude, muusika ja jutustuse; nad kasutavad sageli traditsioonilisi instrumente nagu kora ja balafon. Paljud laulud ja lood on väga vanad ning mõned peavad neid sama vanaks kui Mali impeeriumi, mistõttu griotide roll on nii ajalooline kui religioosne.

Staatus, kasutus ja haridus

Bambara on Mali üheks tähtsamaks suhtluskeeleks ja seda tunnustatakse laialdaselt riigis. See toimib igapäevakeelena turgudel, linnas ja meedias ning on olulisel kohal ka populaarmuusikas. Koolihariduses kasutatakse peamiselt prantsuse keelt, kuid Bambarat on kasutatud mõningates algõpetuse ja rahvakultuuri edendamise programmides, samuti kogukondlikus õppematerjalis.

Murded ja keelevariatsioon

Bambaral on mitu kohalikku murret. Mõned tuntumad variantid on Somono, Segou, San, Beledugu, Ganadugu, Wasulu ja Sikasso. Murded erinevad häälduse, vormi- ja leksikaalia; suurlinnades ning turupiirkondades on tavaks segamini kasutada mitmete Manding-murdete elemente, mis soodustab vastastikust mõistetavust.

Kokkuvõtlikult on Bambara nii keel kui kultuuriline nähtus: see on Malis laialt kasutatav suhtlusvahend, rikkaliku suulise pärandiga ja üha enam ka kirjalikus ning meedias kasutatavas vormis. Griotide traditsioonid hoiavad elus ajaloolisi lugusid, muusikat ja identiteeti ning kaasaegne meedia ja haridus mõjutavad keele arengut edasi.

Küsimused ja vastused

K: Mis keel on bambara?

K: Kui palju inimesi räägib bambara keelt?

K: Kas bambara keel on sarnane dioula keelega?

K: Milline rassirühm räägib peamiselt bambara keelt?

K: Mis tüüpi keel see on?

Küsimus: Millal algas bambaarlaste jaoks kirjutamine ?

Otsing