Samosa — Kesk-Aasia päritolu kolmnurkne vürtsikas täidetud suupiste

Samosa on algselt Kesk-Aasiast pärit populaarne suupiste. See jõudis moslemi kaupmeeste kaudu kaubateedel Indiasse ja levis sealt laialdaselt väljapoole. See on tuntud nii India subkontinendil kui ka Kagu-Aasias, Kesk-Aasias, Edela-Aasias, Araabia poolsaarel, Vahemeremaades, Aafrika Sarve piirkonnas, Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Aafrikas.

Terminoloogia ja vormid varieeruvad: nimi võib olla samosa, sambusa, sambousek jms ning retseptid ja maitsed sõltuvad regioonist. Üldiselt valmistatakse seda kolmnurga kujul, kuid kuju ja suurus võivad piirkonniti erineda (nt konuseline, poolkuu või väikesed pirukataolised vormid). Välimine koorik tehakse tavaliselt lihtjahust või sellest valmistatud taignast, mõnikord kasutatakse ka phyllo- või lehttainast. Täidis on sageli vürtsikas ja võib olla nii taimne kui ka lihapõhine.

Peamised koostisosad ja valmistus

Tavaline samosa koosneb kahest komponendist: taignakoor ja täidis. Mõned tüüpilised koostisosad:

• Taigna: nisujahu (maida või tavaline jahu), vesi, sool ja mõnikord õli või ghee.
• Täidis (näited): keedetud kartulid koos herneste ja vürtsidega (kumin, koriander, kurkum, tšilli), praetud sibul, ingver, küüslauk; lihaga variandid sisaldavad hakitud lambaliha, veiseliha või kana; esinevad ka läätsed, juust või pähklid ja kuivatatud puuviljad magusates versioonides.
• Praadimine või küpsetamine: traditsiooniliselt süvistatakse samosad sügavkülma õli, ent järjest levinumad on ahjus küpsetatud ja õhufritüüris valmistatud lahendused.

Piirkondlikud variandid

Erinevates piirkondades on samosa kohandatud kohalike maitsete ja koostisosade järgi. Näited:

• India: kartuli-herneväristused, garam masala, serveeritakse tihti koos vürtsika chutney'ga või jogurtipõhise raitaga.
• Pakistanis kasutatakse sageli lihatäidist ning samosa serveeritakse tihti eelroana või teesel ajal.
• Araabia poolsaarel ja Aafrika Sarves on levinud väiksemad versioonid (sambusa), mille täidis võib sisaldada liha ja pähkleid.
• Põhja-Aafrikas ja Vahemere ääres on sarnased pirukad tuntud teise nime all ning maitsestatud kohalike vürtside ja ürtidega.

Serveerimine ja tarbimine

Samosa on populaarne tänavatoit ja suupiste: seda müüakse sööklates, tee- ja magusapoodides ning seda valmistatakse palju ka kodus. Tavaliselt süüakse samosat soojalt, sageli kuulub kõrvale dipikaste või chutney. Samuti on see levinud valik pidulikel üritustel, koosviibimistel ja hommikuste tee- või kohvipauside juurde.

Erinevused toitumises ja hoiustamine

Samosa võib olla kas taimetoitlane või mitte-taimetoitlane olenevalt täidisest. Kuna koorik sisaldab üldjuhul nisujahu, tuleb arvestada gluteniallastega; samuti võivad täidised sisaldada piimatooteid, pähkleid või muid allergeene. Kui seda praetakse, on kalorisisaldus tavaliselt kõrge—ahjus küpsetamine või õhufritüür annab kergema alternatiivi.

Säilitamine: värskena on samosa parim samal päeval, aga külmikus säilib see 2–3 päeva. Toidet võib ka külmutada (eriti ettevalmistatud ja toatemperatuurini jahtunud tooted) ning hiljem uuesti küpsetada või praadida.

Muud tähelepanekud

Samosa on suurepärane näide sellest, kuidas lihtne suupiste kohandub ja rikastub erinevates kultuurides. Selle populaarsus tänapäeval tuleneb nii maitsest, mitmekülgsusest kui ka asjaolust, et samosat saab hõlpsasti kohandada nii igapäevaseks napsiks kui ka pidulikuks ampsuks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on samosa?

K: Kuidas jõudis samosa Indiasse?

K: Millise kujuga on samosa tavaliselt?

K: Kuidas seda valmistatakse?

K: Millise kastmega seda tavaliselt süüakse?

K: Kus saab seda rooga peale India veel leida?

K: Kas selle roa koostisosi on veel teisigi variante?

Otsing