Solenodonid (Solenodontidae): mürgised primitiivsed öised imetajad

Solenodonid — mürgised primitiivsed öised imetajad. Avasta Kuuba ja Hispaniola solenodontide salapärane elu, käitumine, evolutsioon ja nende säilimisega seotud ohud.

Solenodonid (nimi tähendab "piluhammastega") on mürgised, öised imetajad perekonnast Solenodontidae. Nad on peamiselt hauduvad putuktoidujad, kelle toidusedelisse kuuluvad putukad, madalad selgrootud, väiksemad kahepaiksed ja mõned väiksemad imetajad ning roomajad.

On ainult üks tuntud perekond, Solenodon. Nad on huvitavad, sest säilitavad mitu primitiivset imetajate tunnust: näiteks ebatavalise hambastiku, aeglase eluviisi ja sugupuulise eraldatuse teistest tänapäeva imetajate rühmadest. Nende välimus ja eluviis meenutavad kaugeid sugulasi, kes eksisteerisid juba dinosauruste ajastu lõpu lähedal, mistõttu neid peetakse elavateks "elu fossiilideks".

Levik ja liigid

Kaks tänapäeval elusolevat solenodoni liiki on Kuuba Solenodon (Solenodon cubanus) ja Haiti ehk Hispaniola Solenodon (Solenodon paradoxus). Hispaniola solenodon elab Hispaniola saarel mitmesugustes elupaikades alates madalamatest kuivematest metsadest kuni mägisemate mändide ja segametsadeni. Kuubalane on piiratumalt levinud ja tema elupaigad on fragmenteerunud.

Kaks muud kirjeldatud Solenodon liiki surid välja kvaternaari ajal. Nende kaugeid sugulasi on samuti seostatud Põhja-Ameerika fossiilsete perekondadega; näiteks on pakutud sugulust Põhja-Ameerika oligotseeni perekondadega, nagu Apternodus.

Anatoomia ja mürgisus

Solenodonidel on pikk ja painduv nina, tugevad esikäpad kaevamiseks ning jämeda karvaga keha. Nad on tavaliselt keskmise suurusega lindude- või orava-kujulised imetajad, kelle kehapikkus koos sabata jääb sageli mõnekümne sentimeetri juurde. Iseloomulik on hammaste ehitus: alumised lõikehambad on sageli pikenenud ja üsna harjatud või pilustatud — sealt pärineb ka perekonna nimi.

Erinevalt enamikust teistest imetajatest on solenodonid võimelised süstima mürki saakloomale läbi süljenäärmete ja hambakanalite, mis juhivad mürgise sülje saaki hammustades. See mürk ei ole inimestele tavaliselt surmav, ent võib põhjustada valu, turset ja muid lokaalseid sümptomeid ning aitab loomadel saagi kiiremini halvata.

Käitumine ja toitumine

Need loomad on peamiselt öised ja öösel aktiivsed. Nad otsivad toitu maapinna pinna lähedal, otsides lehtede ja mulla seest putukaid, vihmausse, väiksemaid selgrootuid ja aeg-ajalt ka väikesi selgroogseid. Solenodonid kasutavad oma tundlikku nina ja kukkuvat lõugalihast saagi leidmiseks ning tarbivad toitu aeglaselt ja põhjalikult.

Paljunemine ja eluiga

Solenodonid paljunevad suhteliselt aeglaselt: pesakonnas on tavaliselt väike arv poegi ning emad pakuvad neile pikka hoolt. Täiskasvanueas on nad enamasti üksikud ega moodusta suuri gruppi. Täpsemad andmed paljunemisbioloogia, sigimistsüklite ja eluea kohta on piiratud, kuna loomad on raskesti uuritavad tänu oma öisele eluviisile ja populatsioonide väikesele suurusele.

Ohud ja kaitse

Solenodoneid ähvardavad peamiselt järgmised tegurid:

• Elupaikade hävitamine ja killustatus — metsade lõhkumine põllumajanduse ja asustuse tõttu vähendab sobivaid elupaiku.
• Introduktsiooni- ja võõrliigid — koerad, kassid, rotid ja vajadusel mungoosid ründavad solenodoneid või konkureerivad toidule heidetes.
• Inimtegevusest tingitud ohud — kokkupõrked inimasustusega, mürgitamine või juhuslik surm trampimistest võivad populatsioone vähendada.

Kaitsetegevused hõlmavad elupaikade kaitset rahvusparkides ja kaitsealade loomist, populatsioonide uuringuid, kohalike kogukondade kaasamist ja mõnel juhul ka vangistuses paljundamise ning ümberasustamise programme. Täpsemad kaitsemeetmed ja nende edukus sõltuvad liigi ja piirkonna spetsiifikast.

Teaduslik ja kultuuriline tähendus

Solenodonid on olulised nii evolutsiooniuurimuse kui ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt — nad pakuvad akent varajaste imetajate maailmale ning aitavad mõista, kuidas Cenozoic'i algusaegade faunad mõnes piirkonnas tänaseni säilisid. Samuti tekitavad nad huvi mürgiste imetajate eripära tõttu, mis on väga haruldane omadus imetajate seas.

Kuigi solenodoneid on vähe uuritud ja nad on raskesti märgatavad, jätkub nende uurimine ja kaitse, sest nende säilimine aitab hoida Kariibi mere saarte unikaalset looduslikku pärandit.

Küsimused ja vastused

K: Mis on mürgiste, öösel elavate imetajate perekonna nimi?

K: Mida tähendab nimi Solenodon?

K: Millised imetajad on solenodonid?

K: Mitu perekonda on Solenodontidae perekonnas?

K: Milliseid tunnuseid säilitavad solenodonid ürgsete imetajate omadustest?

K: Millised on kaks elavat solenodoni liiki?

K: Millistes elupaikades elavad Hispaniola solenodonid?

Otsing