Laulurästas
Laululuik (tavaliselt thrush, Turdus philomelos) on lendoravate laululindude sugukonna Turdidae liige. Ta pesitseb suures osas Euraasias. Inglise murretes on ta tuntud ka kui throstle või mavis. Laululuiksel on pruunid ülaosad ja musta laiguga kreemikas või kahvatu alumine osa ning tal on kolm tunnustatud alamliiki. Tema iseloomulikule laulule, mis koosneb korduvatest muusikalistest fraasidest, on sageli viidatud luules.
Laululuik pesitseb metsades, aedades ja parkides ning on osaliselt rändlind, kellest paljud talvituvad Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas; ta on asustatud ka Uus-Meremaale ja Austraaliasse. Kuigi ta ei ole ülemaailmselt ohustatud, on Euroopa osades piirkondades toimunud tõsine populatsiooni vähenemine, mis on tõenäoliselt tingitud põllumajandustavade muutumisest.
Ta ehitab põõsasse või puu otsa korraliku mudaga vooderdatud pesa ja muneb neli või viis tumepunktilist sinist muna. Ta on kõigesööja ja tal on kombeks kasutada lemmikkivi "põrmuks", mille peal tigusid purustada. Sarnaselt teiste haudelindudega (passerines) on ta mõjutatud välis- ja siseparasiitidest ning on haavatav kasside ja röövlindude poolt.
Kolm muna pesas
Täiskasvanu ja tibud pesas
Nokk täis vihmaussid.
Grove'i tigud "põranda" peal
Aretus ja ellujäämine
Emane laululuik ehitab mudast ja kuivast rohust vooderdatud korraliku tassikujulise pesa põõsasse, puule või võssa või, Hebriidide alamliigi puhul, maapinnale. Ta muneb neli või viis helesinist muna, mis on kergelt mustade või lillade laikudega. Tavaline on kaks või kolm pesakonda aastas, kuigi levila põhjaosas võib tekkida ainult üks pesakond. Keskmiselt 54,6 % Briti noortest elab üle esimese eluaasta ja täiskasvanud isendite aastane ellujäämismäär on 62,2 %. Tüüpiline eluiga on kolm aastat, kuid maksimaalne registreeritud vanus on 10 aastat ja 8 kuud.
Vahetevahel on kägu parasiitide peremeheks, kuid see on haruldane, sest tavaliselt tunneb kägu ära kägu munad. Siiski ei käi kakuke täiskasvanud kägu suhtes sama agressiivselt, nagu seda teeb musträhn. Uus-Meremaal, kus kägu ei esine, on sissetoodud lindudel siiski võime ära tunda ja tõrjuda mittemidagiütlevaid mune.
Söötmine
Laululuik on kõikehõlmav, sööb mitmesuguseid selgrootuid, eriti vihmaussid ja tigusid, samuti pehmeid puuvilju ja marju. Sarnaselt oma sugulasele, musträhnile, leiab laululuik saagi silmaga, jahitakse avatud pinnal jooksu ja peatumise meetodil ning otsitakse toitu leheprahist.
Tigud on eriti olulised siis, kui põua või raskete ilmastikuolude tõttu on raske leida muud toitu. Tigu kasutab sageli oma lemmikkivi "põrmuks", mille peal ta tigu purustab, enne kui ta selle pehme keha välja tõmbab ja enne söömist alati maapinnale pühib. Noored linnud näpistavad esialgu esemeid ja püüavad nendega mängida, kuni nad õpivad kasutama tigude purustamiseks anvüüli. Pesapojad toituvad peamiselt loomse toiduga, nagu ussid, teod, tigud ja putukate vastsed.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on laululinnu teaduslik nimi?
V: Laulurüdi teaduslik nimi on Turdus philomelos.
K: Millised on laulurähni teised nimed?
V: Lauluputke muud nimed on näiteks throstle ja mavis.
K: Kus laululuik pesitseb?
V: Laululuik pesitseb metsades, aedades, parkides ja muudel aladel suures osas Euraasias. Ta on asustatud ka Uus-Meremaale ja Austraaliasse.
K: Kui palju on laululuige alamliike?
V: Laululuiksel on kolm tunnustatud alamliiki.
K: Millist pesa laululuik ehitab?
V: Laulupesa ehitab põõsasse või puu otsa korraliku mudaga vooderdatud pesa.
K: Millist tüüpi mune muneb emaslind?
V: Emane muneb neli või viis tumedatäpilist sinist muna.
K: Millist toitu ta sööb?
V: Laululuik on kõikjal sööja ja sööb nii taimi kui ka loomi, sealhulgas tigusid, mida ta purustab oma lemmikkivist "põranda" peal.
