Laulurästas (Turdus philomelos): bioloogia, levik ja käitumine
Laulurästas (Turdus philomelos) — bioloogia, levik, pesitsemine ja käitumine. Tutvu laululinnu rändeteede, toitumise ja kaitseprobleemidega.
Laulurästas (tavaliselt song thrush, Turdus philomelos) on lendoravate laululindude sugukonna Turdidae liige. Ta pesitseb suurel alal Euraasias, alates Lääne-Euroopast kuni Ida-Siberi ja Kesk-Aasia rannikualadeni. Inglise murretes on ta tuntud ka kui throstle või mavis. Laulurästasel on pruunikashall ülapool, küljel idanevad tumedad täpid ja alumine kehaosa on kreemikas kuni kahvatu; noorlindudel on laigud ja triibud selgemad. Liigil on kolm peamiselt geograafiliselt eristuvat alamliiki. Tema iseloomulik laul koosneb korduvatest muusikalistest fraasidest, sageli fraaside kahekordistamisest, ning on pikka aega olnud inspiratsiooniks luules ja rahvakultuuris.
Morfoloogia ja tuntavad tunnused
Laulurästas on keskmise suurusega rästas: pikkus umbes 19–23 cm, tiibade siruulatus ligikaudu 33–36 cm ning kaal tavaliselt 50–100 g. Silmatorkavad tunnused on täpitud kõht ja pruunikad seljatriibud. Laul on selge, meloodiline ja sageli korduv ning isaslind kannab territooriumi laulu abil. Lennus on näha kiiret tiibade löömist ja sirget liikumist puude vahel.
Levik ja elupaigad
Laulurästas eelistab sarnaseid elupaiku nagu metsad, aedades ja parkides, kuid teda leidub ka heinaribades, põõsastes ja servaaladel. Ta on osaliselt rändlind, kellest paljud talvituvad Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Liik on inimese abil levinud ka väljaspool looduslikku levikut: ta on asustatud Uus-Meremaale ja Austraaliasse, kus ta on kohanenud eri tüüpi haljasaladega.
Toitumine ja käitumine
Laulurästas on valdavalt kõigesööja: toiduks on peamiselt putukad, vihmaussid, teod ja muud maismaaloomad, kuid sügisel ja talvel lisanduvad menüüsse marjad ja viljad. Tuntuim käitumisjoon on kivianvli kasutamine – lemmikkivi peal purustab ta limaseid teod või teisi kestasid olendeid, saades ligipääsu sisule. Isaslinnud ja emased otsivad toitu peamiselt maapinnal või madalates põõsastes ning isaslind kaitseb pesa- ja toitumisterritooriumi.
Paljunemine
Laulurästas ehitab tihti põõsa sisse või puuoksale pehme voodriga pesa, mis on tihti kaetud mudaga; pesa sisemus on vooderdatud pehmete materjalidega. Emane muneb tavaliselt kolm kuni viis sinakat muna, sagedaseim on neli. Munadele haub peamiselt emane, haudumisperiood on umbes 11–14 päeva; pojad väljuvad pesast tavaliselt 12–15 päeva pärast koorumist. Aastas võib olla kaks kuni kolm pesakonda, sõltuvalt toidukättesaadavusest ja kliimast.
Nagu paljud passerines) on ta mõjutatud välis- ja siseparasiitidest ning on haavatav kodukasside ja röövlindude rünnakutele. Mõnikord räsitakse pesi kobraste või muude kiskjate poolt. Lisaks mõjutavad populatsioone põllumajandusreformid, elupaikade kadu ja taimekaitsevahendite kasutamine.
Püsivus, ohustatus ja kaitse
Rahvusvaheliselt on laulurästas hinnatud kui IUCN kategoorias Least Concern (mitteohustatud), kuid Euroopa osades on täheldatud populatsiooni langust, peamiselt seotud intensiivse põllumajanduse, niitmise- ja põllumajandusmaa haljastuse kadumisega ning vähenenud olulisest talvisest toidulaost. Kohalikud kaitsemeetmed, nagu hekkide ja põõsaste säilitamine, väikepõldude ja rohumaa eelistamine ning pestitsiidide kasutamise vähendamine, aitavad liiki säilitada. Aias saab laulurästaste aitamiseks rajada varjulisi pesitsusvõimalusi, istutada marjapõõsaid ja jätta kividest "anvleid" nende limaste toidu purustamiseks.
Kultuuriline tähendus ja uurimine
Laulurästa kaunis ja korduv laul on olnud sagedane motiiv kirjanduses, rahvalauludes ja luules, kus teda kujutatakse sageli kevade ja koduse loodusliku ilu sümbolina. Linnu elustiili ja populatsioonide muutuste uurimine aitab mõista laiemalt maastike ja põllumajanduse mõju metsiku linnustiku seisundile.
Kokkuvõte: Laulurästas on laialt levinud ja tuntud laululind, kelle iseloomulik laul, mitmekesine dieet ja kohanemisvõime on teinud temast erilise osa paljude regioonde linnustikust. Kuigi liigi üldine seisund ei ole kriitiline, nõuab lokaalsete populatsioonide hoidmine teadlikku maastike ja põllumajanduse haldamist.
Kolm muna pesas
Täiskasvanu ja tibud pesas
Nokk täis vihmaussid.
Grove'i tigud "põranda" peal
Aretus ja ellujäämine
Emane laululuik ehitab mudast ja kuivast rohust vooderdatud korraliku tassikujulise pesa põõsasse, puule või võssa või, Hebriidide alamliigi puhul, maapinnale. Ta muneb neli või viis helesinist muna, mis on kergelt mustade või lillade laikudega. Tavaline on kaks või kolm pesakonda aastas, kuigi levila põhjaosas võib tekkida ainult üks pesakond. Keskmiselt 54,6 % Briti noortest elab üle esimese eluaasta ja täiskasvanud isendite aastane ellujäämismäär on 62,2 %. Tüüpiline eluiga on kolm aastat, kuid maksimaalne registreeritud vanus on 10 aastat ja 8 kuud.
Vahetevahel on kägu parasiitide peremeheks, kuid see on haruldane, sest tavaliselt tunneb kägu ära kägu munad. Siiski ei käi kakuke täiskasvanud kägu suhtes sama agressiivselt, nagu seda teeb musträhn. Uus-Meremaal, kus kägu ei esine, on sissetoodud lindudel siiski võime ära tunda ja tõrjuda mittemidagiütlevaid mune.
Söötmine
Laululuik on kõikehõlmav, sööb mitmesuguseid selgrootuid, eriti vihmaussid ja tigusid, samuti pehmeid puuvilju ja marju. Sarnaselt oma sugulasele, musträhnile, leiab laululuik saagi silmaga, jahitakse avatud pinnal jooksu ja peatumise meetodil ning otsitakse toitu leheprahist.
Tigud on eriti olulised siis, kui põua või raskete ilmastikuolude tõttu on raske leida muud toitu. Tigu kasutab sageli oma lemmikkivi "põrmuks", mille peal ta tigu purustab, enne kui ta selle pehme keha välja tõmbab ja enne söömist alati maapinnale pühib. Noored linnud näpistavad esialgu esemeid ja püüavad nendega mängida, kuni nad õpivad kasutama tigude purustamiseks anvüüli. Pesapojad toituvad peamiselt loomse toiduga, nagu ussid, teod, tigud ja putukate vastsed.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on laululinnu teaduslik nimi?
V: Laulurüdi teaduslik nimi on Turdus philomelos.
K: Millised on laulurähni teised nimed?
V: Lauluputke muud nimed on näiteks throstle ja mavis.
K: Kus laululuik pesitseb?
V: Laululuik pesitseb metsades, aedades, parkides ja muudel aladel suures osas Euraasias. Ta on asustatud ka Uus-Meremaale ja Austraaliasse.
K: Kui palju on laululuige alamliike?
V: Laululuiksel on kolm tunnustatud alamliiki.
K: Millist pesa laululuik ehitab?
V: Laulupesa ehitab põõsasse või puu otsa korraliku mudaga vooderdatud pesa.
K: Millist tüüpi mune muneb emaslind?
V: Emane muneb neli või viis tumedatäpilist sinist muna.
K: Millist toitu ta sööb?
V: Laululuik on kõikjal sööja ja sööb nii taimi kui ka loomi, sealhulgas tigusid, mida ta purustab oma lemmikkivist "põranda" peal.
Otsige