Erihalduspiirkond
Erihalduspiirkond on Hiina piirkond, millel on suur autonoomia ehk palju võimu enda valitsemiseks. Hiinas on kaks erihalduspiirkonda: Hongkong ja Aomen. Erinevalt teistest Mandri-Hiina piirkondadest on erihalduspiirkondadel põhiseadus, mis erineb Hiina Rahvavabariigi põhiseadusest. Põhiseadus võimaldab Hongkongile ja Aomenile vabadusi, mida ülejäänud Hiinas ei ole, nagu usuvabadus, sõnavabadus, ajakirjandusvabadus, kogunemisvabadus ja petitsioonivabadus. Põhiseadus lubab erihalduspiirkondadel ka otsustada oma piirkonna majandusreeglite üle, mistõttu on Hongkongi ja Aomeni majandus palju vähem kontrollitud kui Mandri-Hiinas, samuti annab see neile vabaduse valida, keda nad oma piirkonda ilma viisata sisse lubavad. Selle tulemusena on Hongkongil ja Aomenil oma valuuta, passid, ametlikud keeled jne. Seda nimetatakse üldiselt "üks riik, kaks süsteemi" poliitikaks.
Hiina keel on mõlemas erihalduspiirkonnas ametlik keel, kuid erinevalt Mandariini keelest, kus mandariini keel on peamine kõnekeel ja lihtsustatud hiina keel peamine kirjakeel, on kantoni keel nendes piirkondades kõige enam kõneldud keel ja traditsiooniline hiina keel peamine kirjakeel. See on võimalik tänu sellele, et hiina keel on lihtsalt ametlikuks keeleks. Samuti on inglise ja portugali keel, mis on varem Hongkongi ja Macau kontrollivate riikide peamised keeled vastavas järjekorras, samuti ametlikud keeled vastavates erihalduspiirkondades.
Ajalugu
Pärast seda, kui Briti impeerium võitis Hiinat oopiumisõdades, oli Hiina sunnitud loovutama Hongkongi brittidele pärast ebavõrdsete lepingute sõlmimist, mis soosisid Briti huve. Nad pidid 1842. aastal loovutama kontrolli Hongkongi saare üle, 1860. aastal Kowlooni poolsaare ja 1898. aastal sunniti nad 99 aastaks rendile andma uued territooriumid. 1980. aastatel, kui tema rendileping Uus-Territooriumide kohta oli peaaegu lõppenud, püüdis Ühendkuningriik uuendada oma rendilepingut Uus-Territooriumide kohta. Hiina keeldus aga rendilepingut uuendamast. Kuna uutel territooriumidel elas pool Hongkongi elanikkonnast ja suurem osa veevarustusest, oleks Kowlooni ja Hongkongi saare olemasolu ilma uute territooriumideta hävitanud Hongkongi majanduse. Vastumeelselt otsustas Suurbritannia 1984. aastal alustada läbirääkimisi Hongkongi tagastamise üle. 1988. aastal nõustus Hiina toetama põhiseadust, mis muudaks Hongkongi Hiinale tagastamisel erihalduspiirkonnaks, ning 1997. aastal tagastati Hongkong Hiina Rahvavabariigile.
1557. aastal rajas Portugali impeerium alalise asula Aomeni saarele, olles saanud Hiinalt loa seal randuda ja kaubelda. Siiski võttis ta 1951. aastal Taipa ja 1864. aastal Coloane üle ning 1887. aastal oli Hiina sunnitud allkirjastama lepingu, et muuta Macau Portugali alaliseks kolooniaks. Pärast seda, kui sõjaväeline riigipööre kukutas 1974. aastal Portugali valitsuse, lubas uus valitsus siiski kõik ülemeremaad tagasi anda. 1986. aastal alustasid Portugal ja Hiina läbirääkimisi selle üle, kuidas tuua Aomeni kontroll Hiinale tagasi rahumeelselt, ning 1999. aastal sai Aomenist Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkond.
Piirkondlik staatus Hiinas
Hiina nõustub, et "Hongkongi/Macau kui erihalduspiirkonna kaubandus-, sotsiaal- ja õiguselu jääb selliseks, nagu see on" kuni 50 aasta möödumiseni Hiina Rahvavabariigi osana. Hongkongi puhul kestab selle katkematu staatus kuni 2047. aastani ja Macau puhul kuni 2049. aastani. Pärast seda on Hiina Rahvavabariigil lubatud valitseda Hongkongi ja Aomeni üle nii, nagu talle meeldib.
Küsimused ja vastused
K: Mis on erihalduspiirkond (SAR)?
V: Erihalduspiirkond (SAR) on Hiina piirkond, millel on suur autonoomia ehk palju võimu, et ennast ise valitseda.
K: Mitu erihalduspiirkonda on Hiinas?
V: Hiinas on kaks erihalduspiirkonda: Hongkong ja Aomen.
K: Mis on põhiseadus?
V: Põhiseadus on Hiina Rahvavabariigi (HRV) põhiseadusest erinev põhiseadus. See võimaldab Hongkongile ja Aomenile vabadusi, mida ülejäänud Hiinas ei ole, näiteks usu-, sõna-, ajakirjandus-, kogunemis- ja petitsioonivabadus. Lisaks võimaldab see neil ise otsustada oma majandusreeglite üle.
K: Mida tähendab poliitika "üks riik, kaks süsteemi"?
V: Poliitika "üks riik, kaks süsteemi" viitab asjaolule, et mõlemal erihalduspiirkonnal on oma valuuta, passid, ametlikud keeled jne, kuid nad on siiski osa ühest riigist - Mandri-Hiinast.
K: Millist keelt räägitakse nendes piirkondades kõige sagedamini?
V: Neis piirkondades räägitakse kõige rohkem kantoni keelt.
K: Kas inglise ja portugali keel on nendes piirkondades samuti ametlikud keeled? V: Jah, inglise ja portugali keel on ka asjaomastes erihalduspiirkondades ametlikud keeled, kuna need piirkonnad olid varem nende kontrolli all.
