Imiku äkksurma sündroom (SIDS) – määratlus, põhjused, riskid ja ennetus
Imiku äkksurma sündroom (SIDS) on alla ühe aasta vanuse lapse ootamatu surm, mis jääb seletamatuks ka pärast põhjalikku autopsia, surma asjaolude ja kliinilise anamneesi läbivaatust. SIDS-i nimetatakse vahel ka võrevoodi surmaks. Selle termini kasutamine piirneb alla ühe aasta vanustega; vastavalt definitsioonile klassifitseeritakse SIDS-surmad vaid selles vanusevahemikus.
Millal ja kellel see sagedamini esineb
Enamik SIDS-i juhtudest toimub siis, kui imik on umbes 2–4 kuu vanune — periood, mil hingamise ja ärkamise regulatsioon võib veel olla ebaküps. SIDS on sagedamini:
- meessoost imikutel (umbes 60% juhtudest);
- talvekuudel;
- ümber üheksanda elukuu, kuid diagnoositoimingud piirduvad alla ühe aasta vanustega.
Alates 1990. aastatest on SIDS-i esinemissagedus vähenenud tänu ohutu magamise kampaaniatele (näiteks selili panemine), kuid riskifaktorid teevad probleemiks jätkuvalt paljude perede jaoks.
Põhjused ja hüpoteesid
SIDSi täpne põhjus on teadmata; tegemist on sündroomiga, mille selgitamiseks on välja pakutud mitmeid bioloogilisi ja keskkondlikke hüpoteese. Levinumad teooriad hõlmavad:
- Probleemid aju verevooluga ja ajuosade regulatsiooniga, mis mõjutab hingamist ja ärkamist;
- Probleemid serotoniini tasemega ajutüves, mis võib häirida hingamise ja ärkamise kontrolli;
- Bakteriaalsed või viiruslikud infektsioonid, sealhulgas teooriad, mis seovad SIDSi bakteriga Clostridium botulinum (botulismi põhjustaja) ja immuunvastuse rolliga;
- Mürgised gaasid või hingamisteede ärritajad, mis võivad last lämbuda või hingamist häirida;
- Kardioelektrofüsioloogilised häired, näiteks geneetilised kanalopaatiaid põhjustavad seisundid (mõnel harval juhul võib SIDS olla seotud pika QT-sündroomiga jt südamerütmihäiretega).
Oluline on märkida, et vaktsineerimine ei suurenda SIDSi riski; uuringud näitavad pigem vähenenud riski vaktsineeritud imikutel.
Riskifaktorid
Lisaks võimalikele bioloogilistele teguritele suurendavad SIDSi riski mitmed keskkondlikud ja käitumuslikud tegurid:
- imetamine ei esine või on lühiajaline (imetamine on ühes uuringus näidanud kaitsvat toimet);
- lapse magamine kõhuli (tummy) või külili, eriti ilma järelvalveta;
- pehme madrats, padjad, tekid, pehmed mänguasjad ja muud lämbumisohtlikud esemed voodis;
- tubakasuitsu kokkupuude — nii raseduse ajal kui ka pärast sündi vahetus elukohas, sealhulgas emapoolne suitsetamine;
- üleküttimine või liiga paks riietus magamise ajal;
- lahtine voodites jagamine täiskasvanuga (bed-sharing), eriti kui täiskasvanu suitsetab, tarvitab alkoholi või narkootikume või on väga väsinud;
- enneaegne sünd ja madal sünnikaal;
- eelnev peres esinenud imiku äkksurma või lähisugulaste äkksurma ajalugu.
Diagnoos ja uurimine
SIDS on diagnoos eranditest: see pannakse alles pärast täielikku autopsiat, politsei- ja surmaolukorra uurimist ning meditsiinilise anamneesi läbivaatust, et välistada teised selged surmapõhjused. Seetõttu nõuab iga SIDS-juhtum hoolikat kohtuekspertiisi ja surmakoha väljaselgitamist. Laiemat terminit "ootamatu ja seletamatu imikusurm" (SUID) kasutatakse kõigi ootamatute imikute surmade jaoks; neist seletamatud pärast uuringut liigitatakse SIDS-iks. SIDS moodustab SUID-i juhtumitest olulise osa (sageli umbes 70–80%).
Lapse tapmise ja lapse väärkohtlemise juhtumeid võib mõnikord ilma piisavate tõenditeta algselt valesti pidada SIDS-iks (diagnoosida valesti), ning samamoodi võib mõni SIDS-juhtum osutuda lõpuks mõneks muuks sündmuseks (nt juhuslik lämbumine). Seetõttu on uurimisprotsess ja õigesti tehtud diagnoos väga olulised.
Ennetus — mida pered saavad teha
On mitmeid praktilisi meetmeid, mis vähendavad SIDSi riski. Peamised soovitused on:
- Panna imik seljale (selili) magama iga une ajal — öösel ja lühikeste uinakute ajal. Kõhuli magamine suurendab riski.
- Kasuta kindlat ja tasast magamispinda — kõva madrats ja sobiv voodipesu; ära pane voodisse pehmeid esemeid (padjad, suured tekid, pehmed mänguasjad).
- Toa jagamine, aga mitte voodijagamine: soovitatav on, et beebi magaks vanematest eraldi, kuid samas toas esimeste kuude jooksul.
- Väldi suitsetamist raseduse ajal ja pärast lapse sündi ning hoia kodu suitsevaba.
- Toeta rinnaga toitmist, mis on näidanud kaitsvat efekti SIDS-i vastu.
- Kasutamine luttide (pacifier) ajal magamise ajal on mõnedes uuringutes seotud väiksema riskiga — kui otsustate lutti kasutada, paku seda magamise alguses.
- Ärge kuumutage last üle — riietus ja toatemperatuur peaksid olema mõistlikud; väldi liigset tekirikkaid kihte.
- Järgige vaktsineerimisprogramme; vaktsiinid ei suurenda SIDSi riski ja neid soovitatakse jätkata.
- Tagage kõhuli mänguaeg ja kõhuli harjutused ärkveloleku ajal (tummy time), mis aitavad lihaste ja mootori arengu arengut ning vähendavad peaposisiooni probleeme.
Perekondade toetus
Imiku ootamatu surm on peredele šokeeriv ja valus sündmus. Lisaks meditsiinilisele ja kohtuekspertiisiga seotud tööle on olulised emotsionaalne toetus, leinaravi ja selgitused protsesside kohta. SIDS-iga seotud pered vajavad tundlikku suhtumist — oluline on selgitada, et SIDS on diagnoos, mis pannakse alles pärast uuringuid, ning et hooliv tugi aitab perel leinaga toime tulla.
Kokkuvõte
SIDS on alla aasta vanuse imiku seletamatu ootamatu surm, mille põhjused ei ole täielikult teada. Risk on suurim 2–4 kuu vanuses ning seda mõjutavad nii bioloogilised kui keskkondlikud tegurid. Palju on teada riskikäitumisi ja -tingimusi, mida saab vähendada lihtsate ohutu magamise meetmetega: selili panemine magamiseks, kindel madrats, pehmete esemete eemaldamine voodist, suitsetamisest hoidumine ja rinnaga toitmise toetamine. Iga juhtum vajab põhjalikku uurimist ning peredele on vajalik nii meditsiiniline kui psühhosotsiaalne tugi.
Riskifaktorid
Keegi ei tea, mis põhjustab SIDSi. Siiski on teada mõned SIDSi riskitegurid.
Mitte iga imik, kellel on üks neist riskiteguritest, ei sure SIDS-i. Riskifaktorid lihtsalt muudavad SIDSi tekkimise tõenäolisemaks.
Tubakasuitsu
SIDS esineb rohkem raseduse ajal suitsetavate emade imikutel. Mida kõrgem on nikotiinisisaldus imiku veres, seda suurem on SIDS-i risk. Nikotiin põhjustab olulisi muutusi loote arengus raseduse ajal, mida on seostatud nii SIDSi kui ka raseduse katkemisega.
Sleeping
Lapsed, kes pannakse magama kõhuli või külili, surevad suurema tõenäosusega SIDS-i. See risk on suurim kahe kuni kolme kuu vanustel imikutel. Liikumine "Tagasi magama" on julgustanud vanemaid panema oma lapsi magama selili, et vältida SIDSi.
Muud asjad, mis suurendavad SIDS-i riski imiku magamise ajal, on järgmised:
- Kuum või külm magamistuba
- Palju tekke imiku võrevoodis või palju riideid imiku seljas.
- Pehmed magamispinnad
- Täidisega loomad võrevoodi sees
Mõned teadlased arvavad, et need asjad võivad raskendada imikute kehatemperatuuri kontrollimist, mistõttu nad ei suuda oma hingamist kontrollida.
Imikud surevad suurema tõenäosusega SIDS-i, kui nad jagavad voodit vanemate või vanemate lastega. See risk on suurim:
- Kui laps on alla kolme kuu vana;
- Kui madrats on pehme;
- kui üks või mitu inimest jagavad lapse voodit; ja
- Kui voodis olevad inimesed tarvitavad narkootikume või alkoholi või suitsetavad.
Ameerika Lastearstide Akadeemia ütleb, et kui vanemad jagavad imikuga tuba, ilma et nad jagaksid voodit, võivad nad vähendada imiku SIDS-i riski poole võrra.
Imetamine
Imikud, keda imetatakse rinnaga, surevad väiksema tõenäosusega SIDS-i. Mida rohkem on imikut rinnaga toidetud, seda väiksem on tõenäosus, et ta sureb SIDSi.
Raseduse ja imiku tegurid
SIDS on vähem tõenäoline vanemate emade imikutel. Kõige suurem risk on teismeliste emade lastel.
Imikul on suurem risk SIDS-i tekkeks ka siis, kui:
- Nende ema ei saanud raseduse ajal head sünnituseelset hooldust.
- Imik kaalub sündides vähem kui tavaliselt (seda nimetatakse väikeseks sünnikaaluks).
- Laps sünnib liiga vara (enneaegselt). Enneaegsetel imikutel on neli korda suurem tõenäosus surra SIDS-i.
- Imikul on aneemia
Vanus
SIDS esineb ainult teatud vanuses. SIDS-i oht on suurim kahe kuni nelja kuu vanustel imikutel. Pärast üheaastaseks saamist väheneb risk ja jõuab lõpuks nullini.
Geneetika
Geneetika mõjutab SIDS-i riski. Poistel on umbes 50% suurem risk SIDSi tekkeks kui tüdrukutel. Teadlased arvavad, et selle põhjuseks võib olla X-kromosoomil esinev alleel. Nad arvavad, et see alleel aitab kaitsta episoodide eest, kus aju ei saa piisavalt hapnikku (ajutine aju anoksia). Poisil on suurem tõenäosus, et see alleel puudub.
Teadlased arvavad, et umbes 10-20% SIDSi juhtudest on põhjustatud pärilikest defektidest ioonikanalites, mis aitavad südamel verd välja pressida.
Muud
SIDSi riski näib mõjutavat näiteks see, kui palju on imiku ema saanud haridust, rass, rahvus ja vaesus.
Vaktsineerimine ei suurenda SIDS-i riski. Enamik uuringuid on näidanud, et vaktsineerimine vähendab imiku SIDS-surma riski poole võrra.
Staphylococcus aureuse või Escherichia coli (E. coli) infektsiooniga imikutel võib SIDS olla sagedasem, kuid teadlased ei ole selles kindlad.
SIDS-i ennetamine
Uneasendi paigutus
Imikute magama panemine selili võib aidata vältida SIDSi. SIDS-surmade arv on vähenenud riikides, kus seda tavaliselt tehakse. Samuti, kui vanemad jagavad oma lapsega tuba, kuid ei jaga voodit, võivad nad vähendada oma lapse SIDS-i riski poole võrra.
Voodipesu
Vanemad saavad aidata SIDSi ennetada, kui nad ei kasuta imiku võrevoodis padjaid, väga pehmeid madratseid, pehmeid loomi ega kohevaid tekke. Imiku soojalt riietamine ja võrevoodi "alasti" hoidmine vähendab SIDS-i riski.
Kui väikelapsel on võrevoodis tekk, tuleks ta katta ainult kuni rinnani, kusjuures käed jäetakse tekist väljapoole. Nii on imikul raskem tekki üle pea liigutada, mis võib põhjustada hingamisprobleeme.
Külmemates kohtades, kus imikud vajavad abi soojas püsimiseks, soovitab American Academy of Pediatrics kasutada "magamiskotti". See on nagu imiku magamiskott, kuid selles on augud lapse käte ja pea jaoks. Kott suletakse lapse ümber tõmblukuga. See aitab beebi soojana hoida, ilma et see kataks tema pead. Magamiskotid on eriti kasulikud väikese sünnikaaluga imikutele, kellel on raskem end soojana hoida.
Vaktsineerimine
Paljud uuringud on näidanud, et imikutele tavaliselt manustatavad vaktsiinid aitavad ära hoida SIDSi. Näiteks näitas üks väga ulatuslik uuring, et imikute vaktsineerimine difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu aitab ära hoida SIDSi.
Mitmete uuringute kohaselt vähendab tavaliste imikute vaktsiinide saamine imikute SIDS-i riski poole võrra.
Küsimused ja vastused
K: Mis on SIDS?
V: Lapse äkksurma sündroom (SIDS) on inimese lapse ootamatu ja ootamatu surm, mis on seletamatu isegi pärast autopsia ja uurimist. Seda nimetatakse mõnikord ka võrevoodi surmaks või võrevoodi surmaks ja see kehtib juhtudel, kui laps on alla ühe aasta vana.
K: Keda mõjutab SIDS kõige rohkem?
V: Meessoost imikud surevad sagedamini kui naissoost imikud; umbes 60% juhtudest on meessoost imikud. Samuti surevad imikud sagedamini talvekuudel.
K: Mis põhjustab SIDSi?
V: SIDSi täpne põhjus on teadmata, kuid on erinevaid teooriaid, näiteks probleemid aju verevarustusega, probleemid serotoniini tasemega, Clostridium botulinum'i bakteri (mis põhjustab botulismi) mõju, mürgised gaasid jne.
K: Kas vaktsineerimine suurendab SIDSi riski?
V: Ei, vaktsineerimine ei suurenda SIDS-i riski ja võib seda veidi vähendada.
K: Kas hooldajaid süüdistatakse SIDSi puhul valesti?
V: Jah, SIDS-i haigestunud imikute hooldajad on mõnikord tõendite puudumise tõttu valesti süüdistatud. Ka juhuslikke lämbumisjuhtumeid võidakse diagnoosida valesti SIDS-iks või vastupidi.
K: Kas leinaabi on SID-i tõttu kannatanud peredele oluline?
V: Jah, leina toetamine SIDist mõjutatud peredele on eriti oluline, sest need surmad toimuvad tavaliselt ootamatult ilma tunnistajateta ja nõuavad uurimist.
K: Kuidas on SUID seotud SIDiga?
A: Kõigi selliste surmade kirjeldamiseks kasutatakse laiemat terminit "ootamatu ja äkiline imikusurm" (SUID), olenemata põhjusest; 80% SUID-surmadest liigitatakse SIPS-i põhjustatud surmajuhtumiteks.
