Lapse äkksurma sündroom

Imiku äkksurma sündroom (SIDS) on inimese lapse ootamatu ja ootamatu surm, mis on seletamatu isegi pärast autopsia ja uurimist. SIDSi nimetatakse mõnikord ka võrevoodi surmaks või võrevoodi surmaks.

Seda nime kasutatakse ainult juhul, kui laps on alla ühe aasta vana. Definitsiooni kohaselt toimuvad SIDS-surmad alla ühe aasta vanusena. Enamik neist juhtub siis, kui imik on 2-4 kuu vanune. See on kriitiline periood, sest imiku võime unest äratada ei ole veel küps. SIDS on määratletud kui sündroom.

Imikutel on kõige suurem risk SIDSi tekkeks une ajal. Meessoost imikud surevad sagedamini kui naissoost imikud; umbes 60% juhtudest on meessoost imikud. Samuti surevad imikud sagedamini talvekuudel.

SIDSi põhjus on teadmata, kuid on olemas erinevaid teooriaid:

Probleemid aju verevooluga
Probleemid serotoniini tasemega
Bakteri Clostridium botulinum (mis põhjustab botulismi) mõju.
Mürgised gaasid
Vaktsineerimine ei suurenda SIDS-i riski ja võib seda isegi veidi vähendada.

Lapse tapmise ja lapse väärkohtlemise juhtumeid võidakse tõendite puudumise tõttu diagnoosida valesti SIDS-ina. ja SIDS-iga imikute hooldajaid süüdistatakse mõnikord valesti. Ka juhuslikke lämbumisjuhtumeid diagnoositakse mõnikord valesti SIDS-ina ja vastupidi. Eriti oluline on SIDSi tõttu kannatanud perede leina toetamine. Imiku surm on tavaliselt ootamatu, ilma tunnistajateta ja nõuab uurimist.

Laiemat terminit "ootamatu ja ootamatu imikusurm" (SUID) kasutatakse kõigi selliste surmade kirjeldamiseks, olenemata põhjusest. SUID-juhtumid, mis jäävad pärast täielikku autopsia ja surma asjaolude ning kliinilise anamneesi läbivaatamist seletamatuks, liigitatakse SIDS-iks. Seega on SIDS üks SUIDi põhjustest ja see moodustab 80% sellistest surmajuhtumitest.

Riskifaktorid

Keegi ei tea, mis põhjustab SIDSi. Siiski on teada mõned SIDSi riskitegurid.

Mitte iga imik, kellel on üks neist riskiteguritest, ei sure SIDS-i. Riskifaktorid lihtsalt muudavad SIDSi tekkimise tõenäolisemaks.

Tubakasuitsu

SIDS esineb rohkem raseduse ajal suitsetavate emade imikutel. Mida kõrgem on nikotiinisisaldus imiku veres, seda suurem on SIDS-i risk. Nikotiin põhjustab olulisi muutusi loote arengus raseduse ajal, mida on seostatud nii SIDSi kui ka raseduse katkemisega.

Sleeping

Lapsed, kes pannakse magama kõhuli või külili, surevad suurema tõenäosusega SIDS-i. See risk on suurim kahe kuni kolme kuu vanustel imikutel. Liikumine "Tagasi magama" on julgustanud vanemaid panema oma lapsi magama selili, et vältida SIDSi.

Muud asjad, mis suurendavad SIDS-i riski imiku magamise ajal, on järgmised:

Kuum või külm magamistuba
Palju tekke imiku võrevoodis või palju riideid imiku seljas.
Pehmed magamispinnad
Täidisega loomad võrevoodi sees

Mõned teadlased arvavad, et need asjad võivad raskendada imikute kehatemperatuuri kontrollimist, mistõttu nad ei suuda oma hingamist kontrollida.

Imikud surevad suurema tõenäosusega SIDS-i, kui nad jagavad voodit vanemate või vanemate lastega. See risk on suurim:

Kui laps on alla kolme kuu vana;
Kui madrats on pehme;
kui üks või mitu inimest jagavad lapse voodit; ja
Kui voodis olevad inimesed tarvitavad narkootikume või alkoholi või suitsetavad.

Ameerika Lastearstide Akadeemia ütleb, et kui vanemad jagavad imikuga tuba, ilma et nad jagaksid voodit, võivad nad vähendada imiku SIDS-i riski poole võrra.

Imetamine

Imikud, keda imetatakse rinnaga, surevad väiksema tõenäosusega SIDS-i. Mida rohkem on imikut rinnaga toidetud, seda väiksem on tõenäosus, et ta sureb SIDSi.

Raseduse ja imiku tegurid

SIDS on vähem tõenäoline vanemate emade imikutel. Kõige suurem risk on teismeliste emade lastel.

Imikul on suurem risk SIDS-i tekkeks ka siis, kui:

Nende ema ei saanud raseduse ajal head sünnituseelset hooldust.
Imik kaalub sündides vähem kui tavaliselt (seda nimetatakse väikeseks sünnikaaluks).
Laps sünnib liiga vara (enneaegselt). Enneaegsetel imikutel on neli korda suurem tõenäosus surra SIDS-i.
Imikul on aneemia

Vanus

SIDS esineb ainult teatud vanuses. SIDS-i oht on suurim kahe kuni nelja kuu vanustel imikutel. Pärast üheaastaseks saamist väheneb risk ja jõuab lõpuks nullini.

Geneetika

Geneetika mõjutab SIDS-i riski. Poistel on umbes 50% suurem risk SIDSi tekkeks kui tüdrukutel. Teadlased arvavad, et selle põhjuseks võib olla X-kromosoomil esinev alleel. Nad arvavad, et see alleel aitab kaitsta episoodide eest, kus aju ei saa piisavalt hapnikku (ajutine aju anoksia). Poisil on suurem tõenäosus, et see alleel puudub.

Teadlased arvavad, et umbes 10-20% SIDSi juhtudest on põhjustatud pärilikest defektidest ioonikanalites, mis aitavad südamel verd välja pressida.

Muud

SIDSi riski näib mõjutavat näiteks see, kui palju on imiku ema saanud haridust, rass, rahvus ja vaesus.

Vaktsineerimine ei suurenda SIDS-i riski. Enamik uuringuid on näidanud, et vaktsineerimine vähendab imiku SIDS-surma riski poole võrra.

Staphylococcus aureuse või Escherichia coli (E. coli) infektsiooniga imikutel võib SIDS olla sagedasem, kuid teadlased ei ole selles kindlad.

SIDS-i ennetamine

Uneasendi paigutus

Imikute magama panemine selili võib aidata vältida SIDSi. SIDS-surmade arv on vähenenud riikides, kus seda tavaliselt tehakse. Samuti, kui vanemad jagavad oma lapsega tuba, kuid ei jaga voodit, võivad nad vähendada oma lapse SIDS-i riski poole võrra.

Voodipesu

Vanemad saavad aidata SIDSi ennetada, kui nad ei kasuta imiku võrevoodis padjaid, väga pehmeid madratseid, pehmeid loomi ega kohevaid tekke. Imiku soojalt riietamine ja võrevoodi "alasti" hoidmine vähendab SIDS-i riski.

Kui väikelapsel on võrevoodis tekk, tuleks ta katta ainult kuni rinnani, kusjuures käed jäetakse tekist väljapoole. Nii on imikul raskem tekki üle pea liigutada, mis võib põhjustada hingamisprobleeme.

Külmemates kohtades, kus imikud vajavad abi soojas püsimiseks, soovitab American Academy of Pediatrics kasutada "magamiskotti". See on nagu imiku magamiskott, kuid selles on augud lapse käte ja pea jaoks. Kott suletakse lapse ümber tõmblukuga. See aitab beebi soojana hoida, ilma et see kataks tema pead. Magamiskotid on eriti kasulikud väikese sünnikaaluga imikutele, kellel on raskem end soojana hoida.

Vaktsineerimine

Paljud uuringud on näidanud, et imikutele tavaliselt manustatavad vaktsiinid aitavad ära hoida SIDSi. Näiteks näitas üks väga ulatuslik uuring, et imikute vaktsineerimine difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu aitab ära hoida SIDSi.

Mitmete uuringute kohaselt vähendab tavaliste imikute vaktsiinide saamine imikute SIDS-i riski poole võrra.

Küsimused ja vastused

K: Mis on SIDS?

V: Lapse äkksurma sündroom (SIDS) on inimese lapse ootamatu ja ootamatu surm, mis on seletamatu isegi pärast autopsia ja uurimist. Seda nimetatakse mõnikord ka võrevoodi surmaks või võrevoodi surmaks ja see kehtib juhtudel, kui laps on alla ühe aasta vana.

K: Keda mõjutab SIDS kõige rohkem?

V: Meessoost imikud surevad sagedamini kui naissoost imikud; umbes 60% juhtudest on meessoost imikud. Samuti surevad imikud sagedamini talvekuudel.

K: Mis põhjustab SIDSi?

V: SIDSi täpne põhjus on teadmata, kuid on erinevaid teooriaid, näiteks probleemid aju verevarustusega, probleemid serotoniini tasemega, Clostridium botulinum'i bakteri (mis põhjustab botulismi) mõju, mürgised gaasid jne.

K: Kas vaktsineerimine suurendab SIDSi riski?

V: Ei, vaktsineerimine ei suurenda SIDS-i riski ja võib seda veidi vähendada.

K: Kas hooldajaid süüdistatakse SIDSi puhul valesti?

V: Jah, SIDS-i haigestunud imikute hooldajad on mõnikord tõendite puudumise tõttu valesti süüdistatud. Ka juhuslikke lämbumisjuhtumeid võidakse diagnoosida valesti SIDS-iks või vastupidi.

K: Kas leinaabi on SID-i tõttu kannatanud peredele oluline?

V: Jah, leina toetamine SIDist mõjutatud peredele on eriti oluline, sest need surmad toimuvad tavaliselt ootamatult ilma tunnistajateta ja nõuavad uurimist.

K: Kuidas on SUID seotud SIDiga?

A: Kõigi selliste surmade kirjeldamiseks kasutatakse laiemat terminit "ootamatu ja äkiline imikusurm" (SUID), olenemata põhjusest; 80% SUID-surmadest liigitatakse SIPS-i põhjustatud surmajuhtumiteks.