Ameerika Ühendriikide armeeminister on kaitseministeeriumi tsiviilametnik, kellele seadus annab vastutuse kõigi Ameerika Ühendriikide armeega seotud tsiviil- ja haldusküsimuste eest: tööjõud, personal ja palgaküsimused, reservväelased, rajatised ja keskkonnakaitse, relvasüsteemid ja varustuse hankimine, kommunikatsioon ning finantsjuhtimine. Presidendi poolt ametisse nimetatud ja USA senati poolt kinnitatud armeeminister on kaitseministrile alluv tsiviiljuht ning ei kuulu tavaliselt presidentide kabineti koosseisu. See ametikoht loodi 18. septembril 1947., kui sõjaministeeriumist sai armeeministeerium osana 1947. aasta rahvusliku julgeoleku seaduse (National Security Act) põhiseid ümberkorraldusi ja Department of Defense (kaitseministeeriumi) uus struktuur hakkas kehtima.

Peamised ülesanded ja pädevus

  • Strateegiline juhtimine: määratleda ja rakendada armeega seotud poliitikaid ning tagada nende vastavus presidendi ja kaitseministri suunistetele.
  • Halduse ja personalipoliitika eest vastutamine: juhtida tsiviil- ja sõjaväelist personali, värbamist, väljaõpet, teenistustingimusi ning reserv- ja rahvuskaardi küsimusi (kui need federaliseeritakse).
  • Finants- ja eelarvejuhtimine: koostada ja esitada kongressile armeele eraldatavaid eelarveid, jälgida kulutusi ning tagada kuluefektiivne raha kasutamine.
  • Hanked ja relvasüsteemid: koordineerida varustuse, relvasüsteemide ja tehnoloogiate arendamist, hankimist ja juurutamist.
  • Rajatiste ja keskkonna eest vastutamine: hallata sõjaväelisi baase, infrastruktuuri ning tagada keskkonnaalaste regulatsioonide järgimine.
  • Õiguslik ja poliitiline vastutus: tagada, et armeetegevus vastaks föderaalseadustele ning alluda kongressi järelevalvele ja audiitorkontrollile.

Suhe sõjaväe juhtkonnaga

Armeeminister on tsiviiljuht, kellel on halduslik ja poliitiline vastutus armeele. Sõjalise juhtimise ja operatiivse valmisoleku eest vastutab peamiselt armee kõrgeim riviväeline juht, Chief of Staff of the Army, kes on armeeministri ja kaitseministri nõuandja ning liige Joint Chiefs of Staff. Armee tsiviiljuhtimine ja sõjaline juhtimine töötavad koostöös: armeeminister seab raamistiku, ressursid ja poliitikad; Chief of Staff juhib sõjalist planeerimist ja operatiivset elluviimist.

Ametisse nimetamine, vastutus ja järelevalve

  • Ametisse nimetamine: ametisse nimetab president ja ametikohale tuleb senati kinnitus.
  • Vastutus: armeeminister vastutab seaduste, eelarveotsuste ja kongressi nõuete täitmise eest, vastates nii presidendile, kaitseministrile kui ka kongressile.
  • Järelevalve: kongressi komisjonid (eriti relvajõudude ja eelarvekomisjonid) teostavad poliitilist ja rahalist järelevalvet; siseauditeerimine ja sõltumatud kontrollid tagavad läbipaistvuse ja aruandluse.

Kuigi armeeminister juhib täielikult armeed tsiviilvalitsemise põhimõttest lähtuvalt, ei pea ta olema sõjaväeline isik — vastupidi, amet nõuab tsiviilkontrolli tagamist sõjaliste asjade üle. Ametikoha eesmärk on tagada professionaalne, seaduskuulekas ja ressursitõhus sõjaline võimekus, mis toetab riigi julgeoleku- ja poliitilisi eesmärke.