Věra Čáslavská – tšehhoslovakkia kunstvõimleja ja 7-kordne olümpiavõitja

Věra Čáslavská (3. mai 1942 - 30. august 2016) oli tšehhoslovakkia kunstvõimleja ja tšehhi sportlanna. Ta oli väga atraktiivne, rõõmsameelne ja rahva seas populaarne. Věra Čáslavská võitis aastatel 1959-1968 22 rahvusvahelist tiitlit, sealhulgas seitse olümpiakuldmedalit, neli maailmameistritiitlit ja üksteist Euroopa meistritiitlit. Čáslavská ja nõukogude Larisa Latynina, nad on ainsad kaks naisvõimlejat, kes võitsid kahel järjestikusel olümpial mitmevõistluse kuldmedali. Aastatel 1964 - 1968 ei olnud ta kunagi kaotanud suures konkurentsis mitmevõistluses.

Varajane elu ja algus spordis

Věra Čáslavská alustas võimlemistreeninguid juba lapsepõlves ja jõudis kiiresti Tšehhoslovakkia koondisse. Tema stiil oli harjumuspärasest julgem ja ekspressiivsem — ta ühendas võimsuse ja graatsia, mis tegi tema sooritused publikule kergesti meeldejäävaks. 1950. ja 1960. aastate vahetusel kujunes temast rahvusvaheliselt tuntud tippsportlane.

Suured saavutused ja olümpiamängud

Čáslavská kuulub rahvusvahelise kunsti- ja võimlemise ajalukku kui üks edukamaid sportlasi. Tema senised märkimisväärsed saavutused sisaldavad:

• 7 olümpiakuldmedalit (kokku mitmeid medaleid erinevatel mängudel) ja laialdast edukust nii 1964. aasta Tokyo kui 1968. aasta Mexico City olümpial;
• 4 maailmameistritiitlit ning 11 Euroopa meistritiitlit ning kokku 22 rahvusvahelist tiitlit aastail 1959–1968;
• Kahe järjestikuse olümpiavõiduga mitmevõistluses liitus ta Larisa Latyninaga, olles koos temaga ainus naisvõimleja, kellel see saavutus õnnestus.

Ta oli oma ajajärgu domineeriv võimleja: aastatel 1964–1968 jäi ta suurvõistlustel mitmevõistluses kaotamatuks, mis kinnistas tema positsiooni spordiajaloo tippude hulgas.

Poliitiline hoiak ja tagajärjed

Čáslavská oli tuntud ka oma tugeva isikupära ja seisukohtade poolest. 1968. aasta Tšehhoslovakkia sündmused (Praha kevad ja selle järgne Nõukogude Liidu juhtumised) mõjutasid tugevalt tema elu. 1968. aasta Mexico City olümpial avaldas ta väljapandud mälestustena ja kehakeelega vastuseisu sissetungile ning tegi medalitseremooniatel vaikse protesti, mis pälvis laialdast tähelepanu ja tugeva toetuse kodumaa elanike hulgas. Selle tõttu koges ta pärast 1968. aastat repressioone ja poliitilist marginaliseerimist — tema tegevus avalikus elus piirati ja talle kehtestati mitmesuguseid takistusi.

Pärast sportlaskarjääri ja pärand

Pärast aktiivset tippsportlase karjääri oli Čáslavská õppinud ja toiminud erinevates rollides, koges teadmistest ja ühiskondlikest muutustest tulenevat taastumist ning tema panust ja saavutusi hakati hiljem taas laialdaselt tunnustama. Pärast 1989. aasta sündmusi ja poliitilisi muutusi sai temast rahvuslik sümbol ning teda austati nii sportlastena kui ka inimese ja kodaniku seisukohtade tõttu.

Mälestus ja mõju

Věra Čáslavská jäi paljude jaoks eeskujuks — tema oskused, sihikindlus ja julge iseloom mõjutasid mitut põlvkonda võimlejaid ja spordisõpru. Tema karjääri tulemused ning otsused väljaspool spordiala on osa Tšehhi ja Tšehhoslovakkia kaasaegsest kultuuriloost ja spordipärandist. Čáslavská suri 30. augustil 2016, jättes endast maha tugeva ja kauakestva pärandi nii võimlemises kui ka ühiskondlikus mõtteviisis.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis Vىra بلslavskل?

K: Mis spordialal ta võistles?

K: Mitu rahvusvahelist tiitlit ta võitis?

K: Milliseid medaleid ta võitis olümpiamängudel?

K: Kes on ainus teine naisvõimleja, kes on võitnud kahel järjestikusel olümpiamängul mitmevõistluse kuldmedali?

K: Kui pikk oli tema mitmevõistluse suurvõistlustel kaotamata jätmise seeria?

Otsing