Bengali tiiger (Panthera tigris tigris) on India subkontinendil levinud tiigri alamliik. Ta elab Bhutanis, Nepalis, Bangladeshis ja Põhja-Indias, ning esineb ka piirialadel Myanmaris. Bengali tiiger on nii India kui ka Bangladeshi rahvusloom ning moodustab suure osa maailma vaba eluga tiigrite populatsioonist.
Tiigri elupaigaks on troopilised niisked igihaljad metsad, troopilised kuivad metsad, troopilised ja subtroopilised niisked lehtmetsad, mangroovid, subtroopilised ja parasvöötme mägimetsad ning alluviaalsed rohumaad. Bengali tiiger eelistab alasid, kus on piisavalt saaki ja veekogusid — tiigrid liiguvad sageli mööda jõekallasid ja tihedat taimestikku ning võivad kõndida pikki vahemaid, kui elanikkond on killustunud või saak napp.
Välimus ja eluviis
Bengali tiiger on suurim tiigri alamliik. Isased on tavaliselt suuremad kui emased ja võivad kaaluda 180–260 kg või rohkem, emased on väiksemad. Karv on oranžikaspunane tumedate triipudega; triipude muster on iga üksiku tiigri puhul ainulaadne. Vabaduses on eluiga tavaliselt 8–10 aastat, kaitstud oludes võib see ulatuda üle 15 aasta.
Tiigrid on valdavalt üksikud ja territoriaalsed kiskjad. Nad jahtivad peamiselt suuremaid imetajaid, nagu hirved, metssigad ja muud rohusööjad, kuid toitumine varieerub vastavalt piirkonnale ja kättesaadavusele. Tiigrid on osavad ujujad ja jahivad nii öösel kui hämarduses, kasutades varitsust ja jõudu lühikestel lõikudel saagi alistamiseks.
Paljunemine
Emased saavad paarituda alates ligikaudu 3–4 aasta vanuselt. Kastreerimine kestab umbes 3–3,5 kuud (85–110 päeva) ja ühes pesakonnas võib olla tavaliselt 2–4 kutsikat. Kutsikad jäävad emale ligikaudu 18–24 kuuks, kuni õpivad iseseisvalt hakkama saama. Emad õpetavad noori jahipidamise ja territooriumi tunnetuse oskusi.
Ohud
- Püük ja salaküttimine: tiigri liha, koivad ja muud osad on turul hinnatud tänu nõudlusele traditsioonilises meditsiinis ja ebaseaduslikul kaubandusel.
- Elupaikade hävitamine ja killustamine: metsade raadamine, põllumajanduse laiendamine, infrastruktuuri areng ja inimasumite kasv vähendavad ja lõhuvad tiigrite pidevaid alasid.
- Saagipuudus: metsloomade küttimine ja kahanenud saagipopulatsioonid sunnivad tiigreid otsima kergemaid sihtmärke, sealhulgas kariloomi, mis suurendab inimsuhtluse konflikte.
- Inim-teadmatus ja konfliktid: inimeste ja tiigrite lähedus põhjustab vahel rünnakuid inimestele või kariloomade hävitamist ja sellele järgneb kätte maksmine tiigrite vastu.
- Keskkonnamuutused: näiteks Suure Bangladeshi lahe mangroovide (Sundarbans) ala on ohustatud merevee taseme tõusust ja äärmuslikest ilmastikunähtustest.
Kaitse ja säilitustöö
Bengali tiiger on rahvusvaheliselt kaitstud: tiigri liik on loetletud ohustatud liikide hulka ja paljud riigid on kehtestanud seadusi ja kaitseprogramme. India tuntud algatus "Project Tiger" ja mitmed kaitsealad, rahvuspargid ja metsareservid aitavad elupaiku säilitada ning vähendada salaküttimist. Konkreetsed meetmed hõlmavad:
- piiratud juurdepääsuga kaitsealade väljakuulutamist ja patrullimist;
- salaküttimise vastaseid operatsioone ja seadusandlust;
- kaamera- ja jälgimissüsteemide kasutamist populatsiooni hindamiseks (camera trap, spoor-analüüs jne);
- piiriülest koostööd ja andmete jagamist riikide vahel tiigrite rännete jälgimiseks;
- kogukonnapõhiseid programme, mis vähendavad inimeste ja tiigrite konflikte (nt kompensatsioonisüsteemid, hüttide ja karjakaitse arendamine).
Hinnangud maailma tiigrite arvust on paranenud viimastel aastatel tänu intensiivsele kaitsetööle, kuid liik on endiselt ohustatud ja vajab jätkuvat kaitset. Suur osa elustikust sõltub sellest, kas suudetakse säilitada suured, ühendatud elupaigad ning tagada piisav saagipopulatsioon.
Kuidas aitab igaüks
Iga inimene saab aidata mitmel moel: toetades usaldusväärseid looduskaitseorganisatsioone, vähendades ebaseaduslike loodusvarade tarbimist, toetades säästvat maaharimist ja metsandust, ning teavitades asutusi teadmatust või ebaseaduslikust tegevusest looduses. Haridus ja kohalike kogukondade kaasamine on tiigri pikaajalise säilitamise võti.