Zikaviirus (ZIKV) kuulub viiruste perekonda Flaviviridae ja perekonda Flavivirus. Seda levitavad perekonda Aedes kuuluvad sääsed, mis on aktiivsed päevasel ajal.

Zika viirus on nime saanud Uganda Zika metsa järgi, kus viirus avastati 1947. aastal.

Zika viirus võib põhjustada nakkushaigust nimega Zika-palavik. Zika-palavik ei tekita sageli mingeid sümptomeid või tekitab ainult kergeid sümptomeid. Teadlased teavad, et inimesed Aafrikas ja Aasias on Zika-palavikku haigestunud juba 1950. aastatest alates. 2014. aastal levis viirus üle Vaikse ookeani ida poole - kõigepealt Prantsuse Polüneesiasse ja seejärel Lihavõtte saarele. Lõpuks levis see 2015. aastal Mehhikosse, Kesk-Ameerikasse, Kariibi mere piirkonda ja Lõuna-Ameerikasse. Nendes kohtades on zikaviirusest saanud pandeemia.

Mis on zikaviirus ja kuidas see levib?

Zikaviirus on flaviviirus, mida peamiselt levitavad Aedes-perekonna sääsed (nt Aedes aegypti). Peamised levikanalid on:

  • Sääskede hammustus — enimlevinud viis nakkuse saada.
  • Emalt sündivale lapsele (vertikaalne ülekandumine) — nakatumine raseduse ajal võib viia loote kahjustusteni.
  • Sugulisel teel — viirus võib levida sperma kaudu ja mõnel juhul ka teistes suguelundite vedelikes.
  • Vereülekande või elundisiirdamise kaudu — harvem, kuid dokumenteeritud juhtudel.

Sümptomid ja haiguskulgu tunnused

Paljud nakatunud inimesed ei haigestu või neil esinevad ainult kerged sümptomid. Ligikaudu 80% nakatunutest on asümptomaatilised. Kui sümptomid tekivad, ilmnevad need tavaliselt 3–14 päeva pärast kokkupuudet. Peamised tunnused ja sümptomid:

  • kerge palavik;
  • naha lööve (mõnikord üldine või punetav lööve);
  • silmapõletik ehk konjunktiviit;
  • liigesevalu (eriti käte ja jalgade väikesed liigesed);
  • lihasevalu ja peavalu.

Sümptomid kestavad tavaliselt mitu päeva kuni nädal ja on enamasti kerged. Rasket haiguskulgu ja surmajuhtumeid on harva.

Tüsistused ja riskigrupid

  • Rasedus ja loode: Zika viirus võib põhjustada raseduse ajal tõsiseid loote arenguhäireid, kõige tuntum neist on mikrotsefaalia (väikese peaga vastsündinu) ja teised sünnidefektid, mis kuuluvad konnataalse Zika sündroomi alla. Rasedad naised ja need, kes plaanivad rasestuda, on kõrge riskiga.
  • Neurologilised komplikatsioonid: täiskasvanutel on täheldatud seost Zika nakkuse ja Guillain–Barré sündroomi (autoimmuunne närvikahjustus) vahel; see on harv, kuid potentsiaalselt tõsine tüsistus.
  • Muud riskigrupid: immuunpuudulikkusega isikud või krooniliste haigustega inimesed võivad vajada arstiabi, kuigi üldiselt ei too Zika kaasa raskeid kulge enamikul juhtudel.

Diagnoos ja ravi

Diagnoos põhineb sümptomitel, reisi- või eksponeerimisajaloole ning laboriuuringutele:

  • Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) — viiruse RNA otsimine vereproovist (tavaliselt esimese nädala jooksul) või uriinist (tavaliselt kuni kahe nädala jooksul pärast sümptomite algust).
  • Seroloogilised testid (IgM antikehad) — aitavad tuvastada varasemat infektsiooni, kuid võivad anda ristsaastumist teiste flaviviirustega (nt dengue) seoses.

Ravi on peamiselt toetav: puhkus, vedelikud ja valu- ning palavikualandajad. Enne mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (nt ibuprofeen) kasutamist tuleks välistada dengue, sest need ravimid võivad suurendada verejooksu riski dengue-viiruse korral. Spetsiifilist antiviraalset ravi või laialt kättesaadavat vaktsiini praegu ei ole; vaktsiiniuuringud on käimas.

Ennetus ja isiklik kaitse

Efektiivne ennetus keskendub sääskede leviku piiramisele ja isiklikule kaitsele:

  • Vähenda sääsehammustuste riski — kasuta tõhusaid putukatõrjevahendeid (nt DEET, icaridin vastavalt toote juhistele), kanna pikemaid varrukaid ja pikki pükse, kasuta sääsevõrke ja remondi akna- ja ukseõhukindlaid tõkkeid.
  • Eemalda seisva vee kogunemiskohti — tühjenda, kata või puhasta konteinerid, kus vesi koguneb (õlilapid, lillepotid, vannid jne).
  • Sugulisel teel leviku vähendamiseks — kondoomide kasutamine või abstinents raseduse ajal ja pärast reisijatel piirkondadest, kus Zika levib; järgida tervishoiuasutuste soovitusi, millal ohutu rasestumisega jätkata pärast kokkupuudet.
  • Veriable kontroll ja ohutud vereülekanded — vere doonorluse reeglid riigiti erineda võivad ja on kohandatud Zika riski vähendamiseks.

Soovitused reisijatele ja rasedatele

  • Rasedatele soovitatakse vältida reisimist piirkondadesse, kus Zika on aktiivne. Kui reis on vältimatu, tuleb rangelt järgida sääsekaitset ja konsulteerida tervishoiutöötajaga enne reisi ja pärast seda.
  • Meestel ja naistel, kes on reisinud Zika piirkonda, soovitatakse järgida tervishoiuorganisatsioonide juhiseid seksuaalse kokkupuute osas (kondoom või ajutine abstinents teatud ajaperioodi jooksul) ning raseduskatsete ajastamist.
  • Kui on tekkinud sümptomid pärast reisi riskipiirkonnast, tuleb pöörduda arsti poole ja mainida reisiandmeid — arst otsustab vajalikud testid.

Uuringud ja vaktsiinid

Teadlased töötavad Zika vaktsiini ja spetsiifiliste ravimeetodite väljatöötamise kallal. Mitmeid vaktsiini kandidaate on kliinilistes uuringutes, kuid laialdaselt kasutatavat ja heakskiidetud vaktsiini ei ole praegu kättesaadav. Avaliku tervise meetmed ja sääskede tõrje jäävad peamiseks kaitseks.

Kokkuvõte

Zikaviirus põhjustab enamasti kerget või asümptomaatilist haigust, kuid oluline risk seisneb raseduse ajal tekkivates loote kahjustustes ja harvades, kuid tõsistes neuroloogilistes tüsistustes. Ennetustöö, sääskede tõrje ja teadlik käitumine reisimisel on praeguse teadmise kohaselt parim kaitse. Küsi alati meditsiinilist nõu, kui kahtlustad kokkupuudet või tekivad sümptomid pärast reisi riskipiirkonda.