1760. aastakümme: sündmused, suundumused ja maailmajuhtide ülevaade

·         1 Sündmused ja suundumused

o    1.1 Sündmused

·         2 Maailma liidrid

o    2.1 Sünnid

o    2.2 Surmad

Sündmused ja suundumused

1760. aastakümme (1760–1769) oli ajajärk, mil maailmas mõjutasid üksteist poliitilised muutused, sõjad, tehnilised uuendused ja valgustusajastu ideed. Allpool on kokkuvõte olulisematest sündmustest ja laiematest suundumustest, mis määrasid järgnevaid dekaade.

Sündmused

• 1760 – Suurbritannia troonile tuleb George III. George II suri 25. oktoobril 1760; troonile astus tema poeg George III, kelle valitsusaeg mõjutas tugevalt Suurbritannia poliitikat, eriti suhteid tema ülemeremaadega.
• 1762 – Venemaa riigipööre ja Katariina II võimuletulek. Peeter III kukutati juunis–juulis 1762 ja ametisse tuli Katariina II (Katariina Suur), kes jätkas Venemaa tugevdamist ja reformimist; Peeter III suri lühikese aja pärast kahtlustatavalt mõrvatuna.
• 1763 – Seitsmeaastane sõda lõpeb ja Pariisi rahuleping. 10. veebruaril 1763 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille järel muutus paljude koloniaalvõimude territoriaalne ja jõudude tasakaal – eriti Briti, Prantsuse ja Hispaania vahel. Sama aasta oktoobris anti välja Briti Proclamation of 1763, mis piiras koloniaalsete asustuste laienemist Appalachi mäestiku taha.
• 1764 – Industriaalsete masinate areng ja tekstiilitööstuse uuendused. Inglismaal leiutati uue põlvkonna tekstiilimasinaid, sh James Hargreavesi spinning jenny (umbes 1764), mis panid aluse hilisemale masstootmisele ja tööstusrevolutsioonile.
• 1765–1766 – Briti impordi- ja maksupoliitika ning koloniaalsed pinged. 1765. aastal võeti vastu Stamp Act (Markseadus), mille eesmärk oli koguda tulu Põhja-Ameerika kolooniatest; see tekitas tugevat vastuseisu ja viis 1766. aastal seaduse tühistamiseni ja samal ajal ka Declaratory Act’i vastuvõtmiseni, millega Parlament kinnitas oma ülimuslikkust.
• 1767 – Townshendi aktid. Suurbritannia kehtestas mitmeid impordimakse, mis süvendasid koloniaalset rahulolematust ja aitasid kujundada sõdadeelsed asjaolud Põhja-Ameerikas.
• 1768 – James Cooki esimene ekspeditsioon algab. Kapten James Cook lahkus Inglismaalt 1768. aastal, suundudes vaatluseks Tahitile ja seejärel laiemalt Vaikse ookeani piirkonda. Tema reisid avardasid Euroopa kaardistamis- ja teadmusbaasi Vaikse ookeani kohta.
• 1768 – Russo–Ottomani sõja algus. 1768. aastal puhkes uus lahingute aeg Rumeenia ja Bütsantsi piirkondades, mis eskaleerus kuni 1774. aastani ja mõjutas tugevalt Ida-Euroopa võimutasakaalu.
• 1769 – James Watti patent ja tehnoloogia areng. James Watt sai 1769. aastal patendi eraldi kondensaatori kasutamisele aurumasinas, mis parandas tootlikkust ja aitas edasi arendada tööstusmasinaid.

Suundumused ja laiem mõju

• Valgustus ja ideed – filosoofia ning teaduse levik toetas poliitilisi ja ühiskondlikke arutelusid, mõjutades seadusandlust, haridust ning kriitilist mõtlemist.
• Varajane industrialiseerumine – tekstiili- ja aurumasinate arengud viljelesid tööstusrevolutsiooni algust eriti Suurbritannias.
• Koloniaalsed pinged – Briti maksupoliitika ja kolonistide vastuseis valmistasid ette tingimused hilisemaks Ameerika iseseisvussõjaks.
• Geopoliitiline ümberkorraldus – Seitsmeaastase sõja järel muutusid koloniaalsed valdused, mis mõjutasid pikaajalist rahvusvahelist tasakaalu.

Maailma liidrid

1760. aastakümne valitsejad ja tugevad poliitilised figuurid määrasid nii Euroopas kui ka väljaspool seda toimuvaid protsesse. Mõned tähtsamad liidrid ja riigimehed:

• Suurbritannia – George III (troonil alates 1760). Tema valitsemisajal kujunesid Suurbritannia suhted kolooniatega ning algasid pikemad konfliktid, mis viisid hiljem Ameerika iseseisvusliikumiseni.
• Prantsusmaa – Louis XV (režii jätkus kuni 1774). Prantsusmaa püüdis taastada oma positsiooni pärast Seitsmeaastast sõda.
• Venemaa – enne 1762 suri impeeriumi liider Elizabeth; lühiajaliselt troonil Peeter III (1762), kelle järgnes Katariina II (alates 1762), kes alustas suurt moderniseerimis- ja ekspansioonipoliitikat.
• Austria – Maria Theresa jätkas Habsburgide poliitikaid ja reforme.
• Preisi kuningriik – Frederick II (Frederick Suur) oli tugev sõjaline ja poliitiline tegelane Euroopas.
• Hispaania – Carlos III juhtis kaasaegsempoliitikate suunda, pöörates tähelepanu administratiiv- ja majandusuudistustele oma impeeriumis.
• Qing Hiina – Qianlongi keiser jätkas suure impeeriumi valitsemist, olles kultuuri ja administratsiooni tugev käendaja.

Sünnid

1760. aastakümnel sündis mitmeid hiljem maailmapoliitikat, sõjandust ja teadust mõjutanud isikuid. Mõned olulisemad:

• Robert Fulton (14. november 1765) – ameerika leiutaja ja laevaehitaja, keda tuntakse eelkõige aurulaevade praktilise kasutuse arendajana.
• John Dalton (6. september 1766) – inglise keemik ja füüsik, kelle töö aatomiteooria alal ja gaaside käitumise uurimine olid 19. sajandi teaduse alused.
• Arthur Wellesley, 1. Duke of Wellington (1. mai 1769) – brittide kindral ja riigimees, tuntud eelkõige Napoleoni vastastes sõdades saavutatud võitude ning hilisema poliitilise tegevuse poolest.
• Napoleon Bonaparte (15. august 1769) – prantsuse väejuht ja riigimees, kelle tegevus muutis Euroopa geopoliitikat 19. sajandil.

Surmad

Mõned tuntud isikud, kes surid 1760. aastakümnel:

• George II (d. 25. oktoober 1760) – Suurbritannia kuningas kuni 1760. aastani, kelle surm tõi troonile George III.
• Keiserinna Elizabeth (d. 5. jaanuar 1762) – Venemaa valitseja kuni oma surmani 1762. aastal; tema järel lühiajaliselt troonil Peeter III.
• Peeter III (d. 17. juuli 1762) – lühiajaline Venemaa keiser, kelle kukutamine ja surm võimaldas Katariina II võimule tulla.
• William Hogarth (d. 26. oktoober 1764) – inglise maalikunstnik ja karikaturist, kelle tööd pakkusid teravat ühiskonnakriitikat ja mõjutasid visuaalkultuuri.
• Papa Clemens XIII (d. 2. veebruar 1769) – katoliku kiriku paavst, kelle surm tähistas paavstivõimu järjekordset vahetumist ajal, mil kirik seisis silmitsi valgustusajastu väljakutsetega.

See ülevaade annab lühiülevaate 1760. aastakümne tähtsamatest sündmustest, suundumustest ja mõjukatest isikutest. Aastakümme oli muutuste ja ettevalmistuste aeg, mille tagajärjed mõjutasid tugevalt järgnenud aastakümnete poliitikat, tehnoloogiat ja ühiskonda.