1944 Ameerika Ühendriikide presidendivalimised Roosevelt vs Dewey tulemused

Ameerika Ühendriikide 1944. aasta presidendivalimised toimusid teisipäeval, 7. novembril 1944. aastal. Ametisolev president Franklin D. Roosevelt (FDR) võitis üldvalimistel vabariiklase Thomas E. Dewey. Valijaskonnas sai Roosevelt 432 häält, Dewey aga 99 häält. Demokraat Roosevelt võitis enneolematu neljanda ametiaja presidendina.

Valimised toimusid Teise maailmasõja lõpul. Selleks ajaks kulges sõda Ameerika Ühendriikide ja nende liitlaste jaoks hästi. Roosevelt oli juba kauem ametis kui ükski teine president, kuid jäi endiselt populaarseks. Erinevalt 1940. aastast oli vähe kahtlust, et ta kandideerib veel üheks ametiajaks demokraatide kandidaadina. New Yorgi kuberner Dewey võitles New Deali vastu ja väiksema valitsuse eest. Kuid ta ei suutnud riiki veenda kurssi muutma. Roosevelti abilised varjasid asjaolu, et president oli halva tervisega. Roosevelt suri ametis kolm kuud pärast oma neljanda ametiaja algust. Tema asepresident Harry S. Truman teenis ülejäänud ametiaja ära.

Kandidaadid ja kampaania

Peamised kandidaadid olid:

Franklin D. Roosevelt (Demokraatide kandidaat) — istuv president, kelle tagasivalimine nähti osaliselt jätkuva sõja- ja kodumajanduse juhtimise jätkuna. Tema valimisvõistkonna asemees oli seekord Harry S. Truman, keda demokraadid valisid asepresidendikandidaadiks pärast vaidlusi eelmise aseväliskandidaadi üle.
Thomas E. Dewey (Vabariiklaste kandidaat) — New Yorgi kuberner, kes kandideeris konservatiivsema majanduspoliitika ja väiksema föderaalvalitsuse eest; tema asepresidenti kandideeris John W. Bricker (tekstis viitamata).

Kampaania toimus osalt sõjapidamise tingimustes: avalikke üritusi oli vähem ja kampaaniateemadeks olid sõjaline juhtimine, majanduse ajamine üle sõja ning tulevikuvisioon riigi siseseks korrastamiseks. Dewey rõhutas vajadust piirata föderaalseid programme ja sõnas ka muresid üleüldise võimu koondumise üle. Roosevelt rõhutas võitu sõjas ning jätkuvat stabiilsust ja kogemust rahvuslikul tasandil. Roosevelti tervis oli aga paljudele varjatult kehv – seda fakti kasutas opositsioon mingil määral, kuid sõjaolukord ja Roosevelti populaarsus varjasid suuri tagasilööke.

Tulemused numbrites

Valijaskond (Electoral College): Roosevelt 432, Dewey 99 (kokku 531 elektori häält; Roosevelt võitis 36 osariiki, Dewey 12 osariiki).
Hääletusprotsendid ja rahvahääl: Roosevelt sai ligikaudu 25,612,916 häält (~53.4%), Dewey sai ligikaudu 22,017,929 häält (~45.9%).
Kolmandad pooled kogusid väikse osa häältest (nt sotsialistid ja teised väiksemad rühmitused), kuid ei mänginud otsustavat rolli elektoraalis.

Mõju ja järelmõju

Roosevelti neljas ametiaeg tõi kaasa mitu olulist poliitilist ja konstitutsioonilist järeldust:

Rooseveltist sai esimene (ja praegusel ajal ainus) president, kes valiti neljaks ametiajaks. Selle valikuga kaasnes hiljem laialdane arutelu ühe inimese pikaajalisest püsimisest võimul – see aitas osaliselt kaasa 22. muudatuse vastuvõtmisele (1951), mis piirab presidendi ametiaegu kahega.
Kuigi Roosevelt võitis valimised, jäi tema halb tervis ja surm ametis (12. aprillil 1945) kolm kuud pärast ametiaja algust poliitiliseks šokiks. Asepresident Harry S. Truman pidi võtma presidendi kohustused üle keerulisel ajal, mis hõlmas sõja lõppu Euroopas ja Vaikse ookeani sõjategevuse lõpetamist ning otsuseid, mis mõjutasid Teise maailmasõja lõppu ja sõjajärgset maailmakorda.
Valimised kinnitasid, et sõjaolukord ja rahvuslik üksmeel aitasid säilitada istuva juhi toetust; Dewey aga püsis tugevaks kohaliku tasandi poliitikuks ning kandideeris hiljem uuesti (näiteks 1948. aastal), kus tulemused olid erinevad.

Oluline kontekst

Valimised toimusid ajal, mil liitlastel oli juba mitu olulist sõjalist edusammu (nt Normandia dessant 1944. aasta juunis) ning avalikkuse usaldus riigi juhtimisse mängis suurt rolli. Sõjaolukord piiras ka kampaaniate ulatust ja sõnumivalikut – rõhk pandi sageli stabiilsusele ning välditi äärmuslikke poliitilisi liblikaid.

Kokkuvõte

1944. aasta valimised kinnistasid Franklin D. Roosevelti positsiooni kui riigi liidrit sõja ajal ja tõid talle ajaloolise neljanda ametiaja. Samas tekitas tema pikk püsivus ning hilisem surm avalikus teenistuses diskussiooni võimu piiramise ja presidendi ametiaegade kohta, mille poliitilised tagajärjed kajastasid end USA poliitikas ka järgnevatel aastakümnetel.

Kampaania

Vabariiklased võitlesid New Deali vastu. Nad tahtsid väiksemat valitsust ja vähem reguleeritud majandust. Roosevelti jätkuv populaarsus oli tema kampaania peamine teema. Et vaigistada kuulujutte oma halva tervise kohta, nõudis Roosevelt oktoobris jõulist kampaaniareisi ja sõitis avatud autoga mööda linna tänavaid. Kampaania tipphetkeks oli Roosevelti kõne riiklikus raadios, kus ta naeruvääristas vabariiklaste väiteid, et tema valitsus on korrumpeerunud ja raiskab maksuraha. Eriti naeruvääristas ta vabariiklaste väidet, et ta oli saatnud USA mereväe sõjalaeva tema šoti terjeri Fala Alaskalt üles võtma. Ta lisas, et "Fala oli selliste kuulujuttude peale maruvihane". Kõne võeti vastu valju naeru ja aplausiga. Vastuseks pidas Dewey mõned päevad hiljem Oklahoma Citys, Oklahomas, üleriigilises raadios ägedat parteilist kõnet. Ta süüdistas Roosevelti selles, et ta on "asendamatu" korrumpeerunud suurlinnade demokraatlikele organisatsioonidele ja Ameerika kommunistidele. Dewey nimetas ka Roosevelti kabineti liikmeid "kirjuks meeskonnaks". Siiski saavutasid liitlased kampaania ajal Euroopas ja Vaikses ookeanis mitmeid lahingutulemusi. Nende hulka kuulusid Pariisi vabastamine 1944. aasta augustis ja edukas Leyte lahe lahing Filipiinidel 1944. aasta oktoobris. Need olid Roosevelti suurimad eelised kampaanias.

Tulemused

Roosevelt ja tema asepresidendikandidaat Harry S. Truman võitsid rahvahääletusel kokku 25 612 916 häält (53,39%). Nad võitsid kokku 432 valijate häält (81,4%).
Dewey ja tema asepresidendikandidaat John Bricker said 22 017 929 häält (45,89%). Nad said kokku 99 valijate häält (18,6%).

1944. aasta presidendivalimised olid Ameerika poliitikas verstapostiks kahel põhjusel. See oli esimene kord, kui presidendikandidaat oli sündinud 20. sajandil. See oli viimane kord, kui demokraadid võitsid kõik Ameerika Ühendriikide lõunapoolsed osariigid. Valimistel oli veel vähemalt üks kaugeleulatuv mõju. Need viisid 1951. aastal Ameerika Ühendriikide põhiseaduse22. muudatuse vastuvõtmiseni. See keelab kellelgi olla Ameerika Ühendriikide presidendina ametis kauem kui kaks ametiaega.

Küsimused ja vastused

K: Kes võitis 1944. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised?

V: Ametisolev president Franklin D. Roosevelt (FDR) võitis üldvalimistel vabariiklase Thomas E. Dewey üle. Valijaskonnas sai Roosevelt 432 häält, Dewey aga 99 häält.

Küsimus: Mis kuupäeval toimusid need valimised?

V: 1944. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised toimusid 7. novembril 1944. aastal.

Küsimus: Millist erakonda esindas FDR?

V: FDR esindas Demokraatlikku erakonda.

K: Mitu ametiaega oli FDR selleks ajaks presidendina töötanud?

V: Selleks ajaks oli FDR juba enneolematult neli ametiaega presidendina töötanud.

K: Milline oli kuberner Thomas E. Dewey platvorm oma kampaania ajal?

V: Oma kampaania ajal võitles kuberner Thomas E. Dewey New Deali vastu ja väiksema valitsuse eest.

K: Kas Rooseveltil oli kahtlusi, et ta kandideerib veel üheks presidendiajaks?

V: Ei olnud kahtlust, et ta kandideerib veel üheks ametiajaks presidendiks, sest tema tervis oli halvenemas.

K: Kes järgnes Rooseveltile pärast seda, kui ta suri ametis kolm kuud pärast oma neljanda ametiaja algust?

V: Kui Roosevelt suri ametis kolm kuud pärast oma neljanda ametiaja algust, järgnes talle asepresident Harry S. Truman, kes teenis ülejäänud ametiaja ära.