2011–12. aasta UEFA Meistrite Liiga oli sarja 57. hooaeg. Turniiri võitjaks tuli Chelsea, kes teenis oma esimese Meistrite Liiga tiitli. Finaal peeti 19. mail 2012 Allianz Arena's Münchenis, kus kohtusid FC Bayern München ja Chelsea. Mäng lõppes pärast lisaaja lõppu 1:1 ning Chelsea võitis penaltiseeria 4:3.

Finaal

Finaalis läks juhtima FC Bayern München, kuid Chelsea viigistas mängu hilisel hetkel ning lõpuks langes otsus penaltiseerias Chelsea kasuks. Finaal oli emotsionaalne ja pingeline — Bayern oli koduväljakul suur favoriit, kuid Chelsea näitas tugevat vastupidavust ja taktikalist distsipliini. Turniiri võit tähistas Chelsea ajalugu: klubi esimene Meistrite Liiga tiitel ning üks suurimaid saavutusi klubi ajaloos.

Poolfinaalid ja teised tähtsaimad momendid

  • FC Bayern München ja Real Madrid lõpetasid kahe mängu kokkuvõttes 3:3; edasi pääses Bayern eemalväravate reegli alusel.
  • Chelsea alistas kahe mängu kokkuvõttes FC Barcelona 3:2, mis tõi kaasa tiitlikaitsjate langemise poolfinaalis.

Turniiri käigus olid märkimisväärsed ka muud sündmused: FC Barcelona tuli hooajal 2010–11 Meistrite Liiga võitjana, kuid sel korral pidid nad teekonna katkestama poolfinaalis. Traditsiooniliselt Meistrite Liiga ei pea kolmanda koha mängu, seega kolme- ja neljanda koha mängu ei mängitud.

Oluline kontekst

Chelsea edu 2011–12 hooajal tuli raskest hooajast ning juhendajavahetusest — Roberto Di Matteo määrati hooaja keskel ajutiseks peatreeneriks ja juhtis meeskonna eduni Meistrite Liigas. Mängijatest tõusid esile nii ründevõime kui ka tugeva kaitse ja väravavahtiöölised sooritused, mis võimaldasid Chelseal murda läbi ja võita turniiri vastavalt ootustele ja võimalustele.

See hooaja Meistrite Liiga jääb meelde kui dramaatiline ja ettearvamatu turniir, kus koduväljakueelisest hoolimata võitis lõpuks külalisena tugev närvikindlus ja penaltiseeria edukus.