Dietrich Buxtehude — saksa/taani barokkhelilooja ja organist (u. 1637–1707)
Dietrich Buxtehude — saksa/taani barokkhelilooja ja organist (u.1637–1707): oreli- ja kooriteosed, viola da gamba, suur mõju J.S. Bachile. Tutvu eluloo ja teostega.
Dietrich Buxtehude (või Dieterich vastavalt taani õigekirjale) (sündinud umbes 1637; suri 9. mail, 1707) oli saksa (või taani) helilooja ja organist. Ta on üks keskaja barokiaja tähtsamaid heliloojaid ja olulisi esindajaid Põhja‑Saksa oreli‑koolis. Buxtehude on kõige paremini tuntud oma oreliteoste poolest, mida kuuleb sageli nii kontsertidel kui ka jumalateenistustel. Tema loomingusse kuulub lisaks orelimuusikale rikkalik hulk koori‑ ja vokaalteoseid ning instrumentaalmuusikat, sealhulgas teosed pillidele — näiteks viola da gamba, mida ta ise ka mängis. Tal oli suur mõju Johann Sebastian Bachile, kes noor mehena käis Lübeckis kuulates Buxtehude'i orelimängu.
Biograafia lühidalt
Buxtehude täpne sünnikoht ei ole täielikult kindlaks määratud; paljud allikad viitavad Helsingborgile (tollal Taani), kuid mõnel korral on mainitud ka teisi Põhja‑Saksamaa või Taani piirkondi. Teda hakkas laialdasemalt tuntuks tegema töö Lübecki Marienkirches, kuhu ta määrati organistiks ja muusikajuhiks 1668. Ametikoha juurde kuulus ka kohustus korraldada kirikus avalikke õhtu‑kontserte, nn "Abendmusiken", mida Buxtehude oluliselt arendas ja mille kaudu sai tema maine Euroopas väga suureks.
Muusika ja teosed
Buxtehude looming on mitmekesine ja kõrge kunstilise väärtusega. Tema oreliteosed hõlmavad prelüüdiume, fuugasid, koraalifantasiasid ja multifranshe vorme, kus kombineeritakse vaba improviseeriva laadi kirjutust ja rangemat kontrapunkti. Tema vokaalloomingust on tuntud hulgaliselt kantaatilaadseid teoseid ja kiriklikke tsüklite, näiteks kuulus tsükkel Membra Jesu Nostri, mis on pühendatud Kristuse ihu eri pooltele ja mis peegeldab Buxtehude sügavat liturgilist tunnetust.
Instrumentaalmuusika hulgas on tähelepanuväärsed aälised teosed viola da gamba'le ja ka väiksemaid kammerkontserdi‑tüüpi palasid. Buxtehude stiil ühendab Põhja‑Saksa oreli‑traditsiooni, italialikku melodilist mõju ja mõningaid taani‑saksa rahvuslikke elemente.
Mõju ja pärand
- Abendmusiken: Lübecki õhtukontsertide sari tõi kirikusse laia publiku ja andis aluse avalikule kontserdikultuurile Põhja‑Saksamaal. Need sündmused suurendasid tema tuntust väljaspool linna‑kirikute ringi.
- Mõju teistele heliloojatele: Buxtehude mõjutas paljusid hilisemaid saksa heliloojaid. Kõige tuntum näide on Johann Sebastian Bach, kes 1705. aastal kõnnis mitmesaja kilomeetri, et kuulda Buxtehude'i orkestri‑ ja oreliõhtuid ning õppida tema tehnikat. Traditsiooni järgi pidi keegi, kes soovis Buxtehude ametit üle võtta, abielluma tema tütrega — see asjaolu olevat mõjutanud Bachile lubatud tööajapikenduse küsimust, kuid detailid on osaliselt legendi hõlmatud.
- Kriitiline taasalustamine: XIX–XX sajandil huvi ajaloolise esituse ja varajase muusika vastu kasvades taastati Buxtehude teoseid ja ilmusid põhjalikud väljaanded ning salvestused. Tänapäeval on tema teosed püsiv osa barokikavast ja orelirepertuaarist.
Tähendus muusikaloos
Buxtehude tähtsus seisneb tema oskuses ühendada rahulik liturgiline ilme ja hoogsam, publikut haarav formaadi käsitlus. Tema töö on sillaks varasema renessansi kontrapunkti ja hilisema baroki väljendusliku helikeele vahel ning tema pärand elab edasi nii oreli‑ kui ka kammer‑ ja koorimuusika repertuaaris.
Kuigi täpseid arve tema teoste hulga kohta võib eri allikates erineda, on kindel, et Dietrich Buxtehude jättis mitmekülgse ja püsiva jälje barokimuusikasse ning on endiselt oluline uurimis- ja esituse sihtmärk muusikahuvilistele üle maailma.
Dietrich Buxtehude
Life
Varased aastad Taanis
Buxtehude esimestest aastatest on teada väga vähe. Me ei saa olla kindlad, kus ta sündis. Tema perekond oli pärit Buxtehude linnast Põhja-Saksamaal, kuid oli kolinud Oldesloe'sse, mis praegu asub Saksamaal, kuid tol ajal kuulus see Taani koosseisu. Tema isa oli Oldesloe's organist, kuid Dietrichi sünni ajal kolis perekond Helsingborgi, mida praegu nimetatakse Hälsingborgiks ja mis asub Rootsis, kuid tol ajal oli ka Helsingborg osa Taanist.
Veebilehel 1641 kolis perekond Helsingørisse, mis asus kohe teisel pool vett Taanis. Dietrich Buxtehude käis tõenäoliselt Helsingøris koolis ja õppis muusikat oma isalt. Kui ta oli 20-aastane, sai ta oma esimese töökoha Helsingborgis Marienkirches, kus tema isa oli mõned aastad varem olnud organist. Rootsi ja Taani pidasid sel ajal sõda ja tülitsesid selle üle, millise riigi koosseisu Helsingborg peaks kuuluma. See pidi tegema noore Buxtehude jaoks asjad üsna keeruliseks. Inimesed, kes käisid Marienkirches, olid saksakeelsed.
Lübecki aastad
Veebilehel 1668 Buxtehude sai Saksamaal Lübeckis asuva Marienkirche organisti ametikoha. See oli väga tähtis ametikoht ühes Saksamaa suurimas kirikus. Tema eelne organist oli olnud mees nimega Franz Tunder. Tal oli tütar Anna Margarethe ja Buxtehude abiellus temaga. Tema ülesanne ei olnud mitte ainult mängida orelit, vaid ka häälestada seda ja teha kirikus palju haldustööd. Ta komponeeris jumalateenistuste jaoks palju kantaate ja korraldas igal aastal viis õhtust muusikalist etendust. Neid kontserte nimetati "õhtumuusikaks" ("Evening Music") ja need toimusid kell 16.00 pärast õhtujumalateenistust. Kahjuks ei tea me, millist muusikat neil kontsertidel esitati.
Buxtehude jäi sellesse ametisse kogu oma ülejäänud eluks. Ta ei reisinud kunagi väga kaugele. Nicolaus Bruhns oli üks tema õpilastest ja Pachelbel kirjutas talle muusikapala nimega Hexachordum Apollonis. 1706. aastal, kui Johann Sebastian Bach oli 21-aastane, sai ta loa neljaks nädalaks puhkuseks, et minna Lübecki Buxtehude'i mängimist kuulama. Ta jäi Lübecki neljaks kuuks ja nii sattus ta raskustesse, kui läks tagasi oma tööle Arnstadti.
1707. aastal tahtis Buxtehude pensionile jääda. See, kes tema kohale asuks, pidi abielluma Buxtehude tütre Annaga. Bach ja Mattheson olid ametikohast huvitatud, kuid otsustasid seda mitte võtta. Tõenäoliselt ei tahtnud nad Anna Buxtehude'iga abielluda. Buxtehude suri ja mees, kes oli olnud tema assistent, sai selle töökoha ning abiellus peagi pärast seda Annaga.
Tema muusika
Orelid, mida Buxtehude mängis, olid väga suured ja heledate helidega pillid (heledad segud, keeled ja "Zimbalstern", mis oli täht, mis käis ringi ja tekitas helisevat heli). Tema muusika on väga suurejooneline ja muljetavaldav. Paljudes tema oreliteostes on mitu osa, igaüks neist erineva kiirusega. Sageli kõlavad need nagu vaba improvisatsioon. Mõned osad on foogad. Säilinud on vähemalt 128 vokaalteost, need on peaaegu kõik kirikumuusika. Ta kirjutas instrumentaalteoseid, kammermuusikat ja teoseid klavessiinile.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Dietrich Buxtehude?
V: Dietrich Buxtehude oli saksa (või taani) helilooja ja organist, kes sündis umbes 1637. aastal ja suri 9. mail 1707. aastal.
K: Millisel perioodil oli Dietrich Buxtehude üks tähtsamaid heliloojaid?
V: Dietrich Buxtehude oli üks tähtsamaid barokiaja keskpaiga heliloojaid.
K: Mille poolest on Dietrich Buxtehude tuntud?
V: Dietrich Buxtehude on kõige paremini tuntud oma oreliteoste poolest, mida sageli kuulatakse kontsertidel ja jumalateenistustel.
K: Millist muusikat Dietrich Buxtehude veel komponeeris?
V: Dietrich Buxtehude kirjutas ka palju suurepärast koorimuusikat ja muusikat pillidele, sealhulgas viola da gamba'le, mida ta mängis.
K: Miks on Dietrich Buxtehude muusikaloo oluline tegelane?
V: Dietrich Buxtehude avaldas väga olulist mõju Johann Sebastian Bachile, kes kõndis noorena üle 200 miili, et kuulata Buxtehude'i orelimängu.
K: Mis vahe on Dietrichi ja Dieterichi vahel, kui viidata Buxtehude nimele?
V: Nimes "Dietrich" ja "Dieterich" ei ole mingit vahet. "Dieterich" on lihtsalt "Dietrichi" taani kirjaviis.
K: Mis oli üks pillidest, mida Dietrich Buxtehude mängis?
V: Üks pillidest, mida Dietrich Buxtehude mängis, oli viola da gamba.
Otsige