Dietrich Buxtehude
Dietrich Buxtehude (või Dieterich vastavalt taani õigekirjale) (sündinud umbes 1637; suri 9. mail, 1707) oli saksa (või taani) helilooja ja organist. Ta on üks tähtsamaid barokiaja keskpaiga heliloojaid. Ta on kõige paremini tuntud oma oreliteoste poolest, mida kuulatakse väga sageli kontsertidel ja jumalateenistustel. Ta kirjutas ka palju suurepärast koorimuusikat ja muusikat pillidele, sealhulgas viola da gamba, mida ta ise mängis. Tal oli väga oluline mõju Johann Sebastian Bachile. Kui Bach oli väga noor mees, kõndis ta üle 200 miili, et kuulata Buxtehude'i orelimängu.
Dietrich Buxtehude
Life
Varased aastad Taanis
Buxtehude esimestest aastatest on teada väga vähe. Me ei saa olla kindlad, kus ta sündis. Tema perekond oli pärit Buxtehude linnast Põhja-Saksamaal, kuid oli kolinud Oldesloe'sse, mis praegu asub Saksamaal, kuid tol ajal kuulus see Taani koosseisu. Tema isa oli Oldesloe's organist, kuid Dietrichi sünni ajal kolis perekond Helsingborgi, mida praegu nimetatakse Hälsingborgiks ja mis asub Rootsis, kuid tol ajal oli ka Helsingborg osa Taanist.
Veebilehel 1641 kolis perekond Helsingørisse, mis asus kohe teisel pool vett Taanis. Dietrich Buxtehude käis tõenäoliselt Helsingøris koolis ja õppis muusikat oma isalt. Kui ta oli 20-aastane, sai ta oma esimese töökoha Helsingborgis Marienkirches, kus tema isa oli mõned aastad varem olnud organist. Rootsi ja Taani pidasid sel ajal sõda ja tülitsesid selle üle, millise riigi koosseisu Helsingborg peaks kuuluma. See pidi tegema noore Buxtehude jaoks asjad üsna keeruliseks. Inimesed, kes käisid Marienkirches, olid saksakeelsed.
Lübecki aastad
Veebilehel 1668 Buxtehude sai Saksamaal Lübeckis asuva Marienkirche organisti ametikoha. See oli väga tähtis ametikoht ühes Saksamaa suurimas kirikus. Tema eelne organist oli olnud mees nimega Franz Tunder. Tal oli tütar Anna Margarethe ja Buxtehude abiellus temaga. Tema ülesanne ei olnud mitte ainult mängida orelit, vaid ka häälestada seda ja teha kirikus palju haldustööd. Ta komponeeris jumalateenistuste jaoks palju kantaate ja korraldas igal aastal viis õhtust muusikalist etendust. Neid kontserte nimetati "õhtumuusikaks" ("Evening Music") ja need toimusid kell 16.00 pärast õhtujumalateenistust. Kahjuks ei tea me, millist muusikat neil kontsertidel esitati.
Buxtehude jäi sellesse ametisse kogu oma ülejäänud eluks. Ta ei reisinud kunagi väga kaugele. Nicolaus Bruhns oli üks tema õpilastest ja Pachelbel kirjutas talle muusikapala nimega Hexachordum Apollonis. 1706. aastal, kui Johann Sebastian Bach oli 21-aastane, sai ta loa neljaks nädalaks puhkuseks, et minna Lübecki Buxtehude'i mängimist kuulama. Ta jäi Lübecki neljaks kuuks ja nii sattus ta raskustesse, kui läks tagasi oma tööle Arnstadti.
1707. aastal tahtis Buxtehude pensionile jääda. See, kes tema kohale asuks, pidi abielluma Buxtehude tütre Annaga. Bach ja Mattheson olid ametikohast huvitatud, kuid otsustasid seda mitte võtta. Tõenäoliselt ei tahtnud nad Anna Buxtehude'iga abielluda. Buxtehude suri ja mees, kes oli olnud tema assistent, sai selle töökoha ning abiellus peagi pärast seda Annaga.
Tema muusika
Orelid, mida Buxtehude mängis, olid väga suured ja heledate helidega pillid (heledad segud, keeled ja "Zimbalstern", mis oli täht, mis käis ringi ja tekitas helisevat heli). Tema muusika on väga suurejooneline ja muljetavaldav. Paljudes tema oreliteostes on mitu osa, igaüks neist erineva kiirusega. Sageli kõlavad need nagu vaba improvisatsioon. Mõned osad on foogad. Säilinud on vähemalt 128 vokaalteost, need on peaaegu kõik kirikumuusika. Ta kirjutas instrumentaalteoseid, kammermuusikat ja teoseid klavessiinile.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Dietrich Buxtehude?
V: Dietrich Buxtehude oli saksa (või taani) helilooja ja organist, kes sündis umbes 1637. aastal ja suri 9. mail 1707. aastal.
K: Millisel perioodil oli Dietrich Buxtehude üks tähtsamaid heliloojaid?
V: Dietrich Buxtehude oli üks tähtsamaid barokiaja keskpaiga heliloojaid.
K: Mille poolest on Dietrich Buxtehude tuntud?
V: Dietrich Buxtehude on kõige paremini tuntud oma oreliteoste poolest, mida sageli kuulatakse kontsertidel ja jumalateenistustel.
K: Millist muusikat Dietrich Buxtehude veel komponeeris?
V: Dietrich Buxtehude kirjutas ka palju suurepärast koorimuusikat ja muusikat pillidele, sealhulgas viola da gamba'le, mida ta mängis.
K: Miks on Dietrich Buxtehude muusikaloo oluline tegelane?
V: Dietrich Buxtehude avaldas väga olulist mõju Johann Sebastian Bachile, kes kõndis noorena üle 200 miili, et kuulata Buxtehude'i orelimängu.
K: Mis vahe on Dietrichi ja Dieterichi vahel, kui viidata Buxtehude nimele?
V: Nimes "Dietrich" ja "Dieterich" ei ole mingit vahet. "Dieterich" on lihtsalt "Dietrichi" taani kirjaviis.
K: Mis oli üks pillidest, mida Dietrich Buxtehude mängis?
V: Üks pillidest, mida Dietrich Buxtehude mängis, oli viola da gamba.
