John Blow (sündinud Newark-on-Trent, Nottinghamshire, ristitud 23. veebruaril 1649; surnud Westminster, London, 1. oktoober 1708) oli inglise helilooja ja organist. Tal oli suur mõju inglise muusikale. Tema parim õpilane oli Henry Purcell, kes oli oma aja suurim inglise helilooja.
Elulugu ja haridus
Blow sündis Newark-on-Trentis ja ristiti 23. veebruaril 1649. Lapsena liitus ta kuningliku kabeli ehk Chapel Royal'i lastekooriga, kus sai esialgse muusikalise hariduse ja laulupraktika. Just siin kujunes tema elukestev sideme kirikliku laulutraditsiooniga ning tekkis huvi hümnide ja koorimuusika kompositsiooni vastu.
Karjäär ja ametikohad
1668. aastal sai temast Westminsteri kloostri organist. 1674. aastal nimetati ta kuningliku kabeli (Chapel Royal) composer-in-ordinary ehk heliloojaks-in-ordinary'ks ning ta võttis üle ka lastemeistri (Master of the Children) kohustused. Kui Pelham Humfrey suri, võttis Blow üle mitu tema ametikohta õukonnas ja Chapel Royal'is. Ta jäi lastemeistriks kogu elu, kasvatades ja koolitades mitu põlvkonda kooripoisse, kellest paljudest said nimekad heliloojad.
- 1676. aastal oli Blow üks kolmest Westminsteri kloostri organistist.
- 1677. aastal omistati talle muusikadoktori (Mus.D.) kraad.
- 1687. aastal sai temast Püha Pauluse katedraali koorijuht ajal, mil katedraal taastati pärast Londoni suurt tulekahju.
- 1695. aastal sai ta Westminsteri St Margaret's'i organistiks ja võttis Henry Purcelli surma järel uuesti vastu oma vana töökoha Westminster Abbey's.
- 1699. aastal nimetati ta esimese ametisolevana kuningliku kabeli heliloojaks (Composer to the Chapel Royal).
Õpilased ja mõju
Blow' koolitus ja juhendamine olid olulised järgnevatele inglise heliloojate põlvkondadele. Tema õpilaste hulka kuulusid muu hulgas Henry Purcell, William Croft, Jeremiah Clarke ja Daniel Purcell. Tema pedagoogiline töö Chapel Royal'is aitas säilitada ja edasi arendada kõrget professionaalset taset Inglise kiriklikus muusikas 17. sajandi lõpus.
Looming ja stiil
Blow oli eelkõige tuntud kirikliku muusika – hümnide, antheemide, jumalateenistuse teenistuste (services) ja oodide – looja. Ta kirjutas ka instrumental- ja klavessiinimuusikat (eriti organile), samuti mitmesuguseid suuremaid kooriteoseid rituaalide ja kuninglike tseremooniate jaoks. Tema teosed järgivad tihti inglise barokseid traditsioone: selged meloodiad, tugevalt liturgiline ülesehitus ning oskuslik vaheldus kõlavärvingus ja koori/häälekombinatsioonides.
Väärtuslik näide varajastest koostööprojektidest on nn "Club Anthem", mille Blow kirjutas koos kolme teise Chapel Royal'i endise kooripoisi – Pelham Humfrey, Michael Wise ja William Turner –ga. Kõik nad omandasid hiljem maine heliloojatena. 1685. aasta kroonimiseks kirjutas Blow pika hümni "God spake sometime in visions" kuningas James II kroonimise tarbeks.
Eraelu ja hilisem elu
Septembris 1673 abiellus Blow Elizabeth Braddockiga. Kümme aastat hiljem suri nende laps sünnitusel. Tundub, et pärast 1700. aastat vähendas Blow oma kompositsioonilist tegevust – osaliselt võib selle põhjuseks olla tema kõrge ametipositsioonide rohkus, õpilaste juhendamine ja halduslikud kohustused.
Pärand
John Blow suri 1. oktoobril 1708 ning maeti Westminsteri kloostri põhjakirikusse, Henry Purcelli lähedale. Tema tähtsust inglise muusikale hinnatakse eelkõige pedagoogilise pärandi ja kirikliku loomingu kaudu: mitmed tema õpilased kujundasid edasi Inglismaa muusikalist maastikku 18. sajandil. Paljud Blow teosed on säilinud käsikirjades ning neid esitavad vahel koorid ja ajaloomuusikaansamblid, kes uurivad Restoration-ajastu muusikalist keelt ja pühalikke traditsioone.
Olulisemad punktid kokkuvõtvalt:
- Sündis Newark-on-Trentis, ristiti 23. veebruaril 1649.
- Kasvas muusikaliselt Chapel Royal'i kooris; hiljem selle ametnik ja lastemeister.
- Omandas kõrgeid kiriklikke ja õukonnamuusikalisi ametikohti (Westminster Abbey, St Paul's, Composer to the Chapel Royal).
- Mõjutas tugevalt inglise kiriklikku muusikat ja õpetas mitmeid olulisi heliloojaid, sealhulgas Henry Purcelli.
- Surnud 1. oktoobril 1708 ja maetud Westminsteri kloostrisse.

