See lehekülg on helilooja William Turneri kohta. Teiste isikute kohta, keda nimetatakse William Turneriks, vt William Turner (disambigatsiooni lehekülg).
William Turner (sündinud Oxfordis 1651; surnud Londonis 13. jaanuaril 1740) oli barokiaja helilooja ja laulja. Ta elas samal ajal kui sellised inglise heliloojad nagu Pelham Humfrey ja Henry Purcell, kuigi ta elas palju kauem kui nemad. Tänapäeval mäletatakse teda kui umbes 40 värsihümni heliloojat. Lauljana oli ta 1669. aastast kuni oma surmani Chapel Royal'i härrasmees.
Elulugu
Täpsemat teavet Turneri varase elu ja hariduse kohta on vähe säilinud. On teada, et ta sündis Oxfordis 1651. aastal ning et 1669. aastal sai temast Chapel Royal'i härrasmees — amet, mida ta pidas kuni elu lõpuni. Chapel Royal oli tollal tähtis keskpunkt kuninglikust ja riiklikust kiriklikust muusikast, ning härrasmeestena osalesid Turner ja tema kolleegid nii igapäevastes jumalateenistustes kui ka suuremates riiklikes ja kuninglikes tseremooniates.
Oeuvre ja looming
William Turner on tuntud eelkõige oma kirikliku muusika poolest. Tema loomingusse kuulub umbes 40 värsihümni (verse anthems), aga ka muid kiriklikke teoseid nagu teenistused ja anthemid. Tema teosed on peamiselt ette nähtud anglikaani liturgiaks ja näitavad klassikalisi inglise barokile omaseid vorme — vahelduvad solosid ja kooriosi, selget teksti mõtestamist ning tihti kontrapunktilisi lahendusi.
Stiil ja mõjutused
Turneri stiil kuulub Inglise baroki traditsiooni; teda mõjutasid tema ajakaaslased ja eelkäijad, nagu Pelham Humfrey ja Henry Purcell. Tema helikeel on sageli konservatiivne võrreldes mõnede oma kaaslastega, ent samas väljendusrikas ja teksti teeniv. Turneri värsihümnid kasutavad tavaliselt soliostsenaariumeid vaheldumisi kõlavate kooripassaažidega, mis on tüüpiline inglise kirikulise muusika praktikale 17.–18. sajandil.
Pärand ja käsikiriökon
Turneri teosed on säilinud peamiselt käsikirjalistes kogumikes, sealhulgas Chapel Royal'i ja teiste kirikukogude arhiivides. Tänapäeval on tema töid vahel avaldatud kaasaegsetes väljatrükkides ning neid esitab aeg-ajalt vokalansambel ja koorid, kes spetsialiseeruvad varajale inglise muusikale. Tema tähtsus seisneb eelkõige panuses anglikaani kirikliku repertuaari ja selles, et ta esindab järjepidevust muusikalises traditsioonis, mis kestis Restoration'i ajastust kauem kui paljude tema konkreetsete kaasautorite looming.
Esituspraktika ja tänapäevane huvi
Kuigi Turner ei ole tänapäeval rahvusvaheliselt tuntud nukkuvate nimede seas, äratab tema looming huvi ajalooliste esituste ja barokkoori repertuaari huviliste seas. Tema värsihümne esitavad peamiselt anglikaani- ja varajamuusikaansamblid; salvestusi ja kaasaegseid väljaandeid leidub piiratumalt, kuid neid on olemas ning neid kasutatakse nii teadustöödes kui ka liturgilistes ja kontsertsituatsioonides.
Surm
William Turner suri Londonis 13. jaanuaril 1740. Ta oli elanud erakordselt kaua (umbes 88–89 aastat) ja sellega ületas paljude oma kaasaegsete eluiga, jättes pärandiks kirikliku muusika teosed, mis annavad ülevaate Inglise baroki praktilisest ja väljenduslikust poolest.
Lisalugemiseks ja uurimiseks võib otsida arhiivikogumikke ning uurimusi Inglise barokk- ja kirikliku muusika valdkonnas, kus Turneri nimetus esineb eelkõige käsikirjade kataloogides ja repertuaariuuringutes.