Nancy Reagan — Ameerika Ühendriikide esimene leedi, näitleja ja nõuandja

Nancy Reagan — Hollywoodi näitlejast USA esimene leedi ja mõjukas nõuandja, kes lõi "Lihtsalt ütle ei" kampaania ning mõjutas presidendi poliitikat ja kuvandit.

Autor: Leandro Alegsa

Nancy Davis Reagan (sündinud Anne Frances Robbins; 6. juuli 1921 – 6. märts 2016) oli Ameerika Ühendriikide 40. presidendi Ronald Reagani abikaasa ja Ameerika Ühendriikide esimene leedi aastatel 1981–1989. Enne Valges Majas olemist oli ta näitlejanna, California esimene leedi ning riigileedi, kelle tegevus ja stiil pälvisid nii imetlust kui ka kriitikat.

Varajane elu ja näitlejakarjäär

Reagan sündis Manhattanil, New Yorgis. Tema vanemad lahutasid varsti pärast tema sündi ja Nancy kasvas suurema osa lapsepõlvest Marylandis, kus tema ema töötas näitlejana ja üritas leida tööd. Hiljem, kui ta alustas näitlejakarjääri, võttis ta lavanime Nancy Davis.

1940. ja 1950. aastatel töötas ta Hollywoodis ning mängis mitmetes filmides ja telesaadetes. Tema filmitööde hulka kuuluvad pealkirjad nagu Donovan's Brain, Night Into Morning ja Hellcats of the Navy. Näitlejatarina lõi ta suhteid meelelahutustööstuse ja poliitilise eliidiga, mis hiljem mõjutas tema rolli avalikus elus.

Abiellumine ja elu California esimese leedi rollis

1952. aastal abiellus ta Ronald Reaganiga, kes oli tollal ka ekraaninäitlejate liidu (Screen Actors Guild) president. Neil oli kaks last: poeg Ron ja tütar Patti. Kui Ronald Reagan oli California kuberner aastatel 1967–1975, oli Nancy osaline osariigi avalikes algatustes ja ühiskondlikes programmides, toetades näiteks hooldus- ja adopteerimisteenuseid ning laste heaolu projekte.

Esimene leedi: poliitika, moeküllus ja kampaaniad

Nancy Reaganist sai USA esimene leedi 1981. aasta jaanuaris pärast abikaasa valimist. Tema tegevus Valges Majas oli mitmekesine: ta pööras palju tähelepanu presidendipere avalikule kujutisele, moele ja Valge Maja sisekujundusele ning oli aktiivne sotsiaal- ja heategevusalastes algatustes.

Ta on laialdaselt tuntud oma uimastivastase kampaania "Lihtsalt ütle ei" eest, mille eesmärk oli teavitada noori narkootikumide ohtudest ja edendada sõltuvuse ennetamist. Kampaania sai nii kodumaist kui rahvusvahelist tähelepanu ning muutus üheks tema kõige tuntumaks avalikuks algatuseks.

Vaieldavad otsused ja mõju presidendi poliitikale

Nancy Reagan oli Valges Majas aktiivne nõuandja ja pälvis tähelepanu kui tugev mõjukandja presidendi ümber. Tema maitse ja luksusele orienteeritus tõid kaasa kriitikat — üks avalikumaid skandaale oli otsus vahetada välja Valge Maja portselan, mis tekitas süüdistusi kulutushimust ja pealiskaudsuses.

Suurimat vastukaja tekitas 1988. aastal ilmunud teave, et pärast 1981. aasta mõrvakatset tema abikaasa vastu oli Nancy palganud astroloogi, et aidata planeerida presidendi ajakava. See fakt põhjustas arutelusid tema rolli ja otsustuskäigu kohta administratsioonis ning tekitas küsimusi sellest, kuidas isiklikud nõuandjad mõjutasid ametlikke otsuseid. Avalikkuses räägiti ka tema mõjust personali- ja diplomaatilistele otsustele ning soovist kaitsta abikaasat rünnakute eest.

Hilisem elu, hooldus ja pärand

Reaganid lahkusid Valgest Majast 1989. aastal. Pärast lahkumist pühendas Nancy suure osa ajast oma haige abikaasa hooldamisele: 1994. aastal diagnoositi Ronald Reaganil Alzheimeri tõbi ja Nancy oli tema järelvalve ning hoolduse keskne isik kuni tema surmani 2004. aastal.

Ta jäi avalikkuse tähelepanu keskmesse ka hilisematel aastatel: osales Reagani raamatukogu ja fondi tegevuses, avaldas memuaarid ning toetas ja propageeris meditsiiniuuringuid, sealhulgas tüviraku-uuringuid, olles nende aktiivne pooldaja kuni elu lõpuni. 1989. aastal avaldas ta mälestused My Turn, kus käsitles nii isiklikke kui ka avalikkusega seotud teemasid.

Nancy Reagan suri 6. märtsil 2016, 94-aastaselt. Tema pärand on mitmetahuline: ta on mäletatud nii glamuurse esimese leedi ja näitlejanna kui ka vastuolulise poliitilise mõjutajana, kes seisis tugevalt oma abikaasa kõrval ning edendas teatud sotsiaalseid algatusi ja meditsiinilisi uurimissuundi.

Varajane elu

Ta sündis Sloane'i naistehaiglas Manhattanil, New Yorgis. Tema sünninimi oli Anne Frances Robbins. Tema vanemate nimed olid Kenneth Seymour Robbins ja Edith Luckett. Edith Luckett oli näitleja. Kui Nancy oli kuueaastane, abiellus tema ema dr Loyal Davisega. Dr. Loyal Davis oli neurokirurg. Dr. Davis lapsendas Nancyt oma tütreks, kui ta oli 16-aastane. Seetõttu muutis ta oma nime Nancy Daviseks. Ta veetis oma lapsepõlve Chicagos, Illinoisi osariigis. Ta oli ka vene päritolu tummfilmistaari Alla Nazimova ristitütar. Nancy õppis tüdrukute ladina koolis ja Smithi kolledžis Massachusettsis. Smithi kolledžist oli ta hea teatrihuviline.

Näitleja

Pärast kooli lõpetamist sai temast näitleja. Ta mängis paljudes näidendites ja filmides. Üks neist oli muusikalihitt "Lute Song". Ta sai kuulsaks Nancy Davise rollis. Ta mängis aastatel 1949-1956 üheteistkümnes filmis. Filmis "Mereväe põrgukassid" (1957) mängis ta rolli. Filmis mängis ta koos oma abikaasa Ronald Reaganiga. Tema viimane film oli 1958. aasta film Crash Landing. Pärast seda esines ta kuni 1962. aastani teledraamades. Pärast 1962. aastat jäi ta näitlejana pensionile.

Abielu ja perekond

Ta kohtus Ronald Reaganiga 1951. aastal. Sel ajal oli Reagan ekraaninäitlejate liidu (SAG) president. Teine sama nime kandev näitleja (Nancy) oli sattunud Hollywoodi musta nimekirja. See nimesegadus oli tekitanud Nancyle probleeme. Igaüks, kelle nimi oli Hollywoodi mustas nimekirjas, ei saanud tööd üheski filmis. Kuna ta ei saanud Hollywoodi mustas nimekirjas oleva nime tõttu ühtegi rolli, kohtus ta Reaganiga, et seda probleemi klaarida. Ajapikku lähenesid nad teineteisele. Nad abiellusid 4. märtsil 1952 Los Angeleses, Californias. Nancy meenutas kord: "Minu elu algas tegelikult siis, kui ma abiellusin oma abikaasaga."

Reaganitel oli kaks last. Ta sünnitas 21. oktoobril 1952, seitse kuud pärast paari pulmi, tütre Patti Davise. Ta sünnitas 20. mail 1958 poja nimega Ron Reagan. Nancy Reagan on ka Michael Reagani ja hilisema Maureen Reagani kasuema. Michael ja Maureen olid lapsed Ronald Reagani esimesest abielust näitlejanna Jane Wymaniga.

Noorpaar Ronald ja Nancy Reagan, 1952Zoom
Noorpaar Ronald ja Nancy Reagan, 1952

Reagani perekond, 1967Zoom
Reagani perekond, 1967

California First Lady

Ronald Reagan oli California kuberner kaks ametiaega, 1967-1975. Sel perioodil oli Nancy Reagan California esimene leedi.

Tuletõrjeameti ametnikud olid kirjeldanud kuberneri ametlikku elamist Sacramentos, Californias, kui "tulepüüdjat". Seejärel sundis ta Reaganit ja kogu perekonda kolima jõukasse eeslinna. Mõned inimesed arvasid, et kuberneri mõisa kolimine oli halb mõte.

Ta oli väga aktiivne California esinaine. Ta külastas sõjaveterane, eakaid ja puuetega inimesi. Ta töötas ka paljude heategevusgruppidega. Üks selline programm oli hooldusvanemate programm. Ta jätkas oma osa Foster Grandparent programmis, kui ta tuli Washingtoni, D.C., kui Ameerika Ühendriikide First Lady.

First Lady

Kui Ronald Reaganist sai 1981. aastal Ameerika Ühendriikide president, alustas Nancy Reagan aktiivselt oma rolli esimese leedi rollis.

Tema esimestel aastatel esimese leedi ametis ostis erafond Valge Maja jaoks uusi nõud. Maksumus oli 200 000 dollarit. See tõi halba reklaami, sest USA majandus oli sel ajal majanduslanguses. Ta kasutas ka kallist moodi. Ka see tõmbas mõnikord halba reklaami. Ükskord 1982. aastal Gridiron Clubis riietus ta aga räpases riietuses ja laulis "Second-Hand Rose". See muutis Nancy populaarsemaks.

Nancy Reagan tundis tihedat huvi Valge Maja asjade vastu. Mõned inimesed usuvad, et ta aitas oma abikaasal teha olulisi otsuseid Valges Majas. Inimesed mäletavad teda ka konservatiivse moe poolest. Tema moodi kopeerisid paljud oma aja naised. Ta oli ka noorte narkootikumide kasutamise vastu.

Esimese leedina hakkas ta huvituma ka astroloogiast. Ta kasutas astroloogi Joan Quigley teenuseid. 1981. aastal tabas tema abikaasa mõrvakatse. See pani Nancyt kasutama astroloogiat. Ta püüdis astroloogia abil mõjutada oma abikaasa kohtumisi ja liikumisi. Sel ajal oli Valge Maja staabiülemaks Donald Regan. Ta ei pidanud seda väga kasulikuks. Donald Regani ja First Lady vahel tekkis võitlus. Donald Regan astus selle tõttu 1987. aastal tagasi.

Oktoobris 1987 leidsid arstid, et Nancy Reaganil on rinnavähk. Talle tehti operatsioon, mastektoomia.

Nancy Ronald Reagani ametisseastumisel, 1981Zoom
Nancy Ronald Reagani ametisseastumisel, 1981

Nancy Reagani kõne "Lihtsalt ütle ei"Zoom
Nancy Reagani kõne "Lihtsalt ütle ei"

Televisiooni esinemised

1983. aastal esinesid Reagan, Henry Kissinger (endine välisminister) ning filantroopid Barbara ja Marvin Davis väga populaarse seebiooperi "Dünastia" (telesari) ühes episoodis. Lisaks esines Reagan iseendana populaarse situatsioonikomöödia Diff'rent Strokes ühes episoodis. Ta esines Diff'rent Strokes'is, et toetada tema loodud narkootikumide vastast kampaaniat "Just Say No".

Hilisem elu

Nancy Reagan elas Bel Airis, Los Angeleses, Californias.

1991. aastal kirjutas Kitty Kelley temast raamatu. Raamatu nimi on Nancy Reagan: The Unauthorized Biography. Raamat sai väga kuulsaks ja müüs palju eksemplare. Raamatus on esitatud teatud üksikasjad, nagu endise esimese leedi seotus astroloogiaga. Samuti räägitakse tema kohtumistest Valges Majas Frank Sinatraga.

Ta veetis suure osa oma ajast oma abikaasa eest hoolitsedes, kes kannatas Alzheimeri tõve all. Ronald Reagan suri 5. juunil 2004 nende Bel Airi kodus. Ta palus president George W. Bushil toetada teadusuuringuid lootuses, et need viivad Alzheimeri tõve ravini.

2004. aastal kirjutas Bob Colacello raamatu "Ronnie ja Nancy: Nende tee Valgesse Majja, 1911-1980", mille andis välja Warner Books.

2005. aastal käis ta Londonis Margaret Thatcheri ja Walesi printsi Charlesi juures. Seal libastus ta hotellitoas ja pidi end haiglas ravile allutama.

Pärast abikaasa diagnoosi ja surma sai Nancyst tüvirakkude uurimise eestkõneleja. Ta kutsus kongressi ja president George W. Bushi üles toetama embrüonaalsete tüvirakkude uurimise föderaalset rahastamist. President Bush oli selle idee vastu. 2009. aastal kiitis ta president Barack Obamat, et ta tühistas piirangud sellistele teadusuuringutele. Proua Reagan on öelnud, et ta usub, et see võib viia Alzheimeri tõve ravimiseni.

Surm

Reagan suri 6. märtsil 2016 oma kodus Bel Airis, Los Angeleses. Ta suri südamepuudulikkusesse. Reagan oli 94-aastane. Ta maeti 11. märtsil oma abikaasa kõrvale Ronald Reagani presidendi raamatukogusse.

Reagan mais 2005Zoom
Reagan mais 2005

Populaarkultuuris

  • Teda mängib Jane Fonda 2013. aasta filmis "The Butler". Alan Rickman mängib tema abikaasat Ronaldit.
  • Mission of Burma 2006. aasta albumil "The Obliterati" on laul nimega "Nancy Reagan's Head". Laulus on see rida: "Mind kummitab Nancy Reagani veidralt suur pea, / ei ole võimalik, et see asi tuli selle kehaga."
  • Sun City Girls on lauljate rühm. 1987. aastal andsid nad välja albumi Horse Cock Phepner. Albumil oli laul nimega "Nancy Reagan".

Küsimused ja vastused

K: Millal Nancy Reagan sündis?


V: Nancy Reagan sündis 6. juulil 1921. aastal.

K: Kus ta üles kasvas?


V: Ta kasvas üles Marylandis.

K: Millistes filmides mängis ta 1940. ja 1950. aastatel?


V: Ta mängis sellistes filmides nagu "Donovan's Brain", "Night Into Morning" ja "Hellcats of the Navy".

K: Kellega abiellus Nancy Reagan?


V: Ta abiellus 1952. aastal Ronald Reaganiga, kes oli tollal Screen Actors Guildi president.

K: Millist rolli mängis Nancy, kui tema abikaasa oli aastatel 1967-1975 California kuberner?


V: Nancy Reaganist sai California esimene leedi, kui tema abikaasa oli 1967-1975 kuberner.

K: Millise uimastivastase kampaania lõi ta oma abikaasa eesistumise ajal?


V: Ta lõi oma abikaasa eesistumise ajal uimastivastase kampaania "Lihtsalt ütle ei".

K: Kui kaua Nancy hooldas oma haiget abikaasat pärast seda, kui tal diagnoositi Alzheimeri tõbi?


V: Nancy pühendas suurema osa oma ajast oma haige abikaasa hooldamisele, kellel 1994. aastal diagnoositi Alzheimeri tõbi, kuni tema surmani 2004. aastal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3