Sattar Bahlulzade (1909–1974) – Aserbaidžaani maastikumaalikunstnik

Sattar Bahlulzade (aserbaidžaani: Səttar Bəhlulzadə; vene: Саттар Бахлул оглы Бахлулзаде, 15. detsember [O.S. 2. detsember] 1909 – 14. oktoober 1974) oli väljapaistev aserbaidžaani maalikunstnik, keda peetakse kaasaegse Aserbaidžaani maastikumaali rajajaks. Ta sündis Amirjani külas, mis asub Bakuu lähedal.

Sattar alustas oma erialast haridust Bakuu Riiklikus Kunstiinstituudis (1927–1931). Aastal 1933 jätkas ta õpinguid Moskvasse, Moskva Kaunite Kunstide Instituudi joonistusosakonnas. Seal töötas ta algselt vene graafiku V. A. Favorski ateljees. Krimmis toimunud suvistel töötubadel märkasid tema visandeid vene maalikunstnik G. Shegal, kes soovitas tal kolida instituudi maalikunstiosakonda — seda nõuannet Sattar järgnes ja jätkas seal oma loomingulist kujunemist.

Kuigi Bahlulzade eksperimenteeris erinevate kunstivoolude ja žanritega, on tema eriline anne väljendunud maastikumaalis. Algusaegadel maalis ta loodust realistlikult, nagu pedagoogid olid õpetanud, kuid peagi kujunes välja tema isiklik, tuntud stiil. Ta kasutas sageli pastellvärve ja julgeid jooni, mängis valguse ja värviga ning lõi teoseid, mis tunduvad vahel peaaegu kosmilised — nagu vaated kosmosest tehtud fotodelt Maast. Tema pildid muudavad looduse rikkalikumaks, intensiivsemaks ja mõnikord ka fantastiliseks, samal ajal säilitades tugeva seose tegelikkusega.

Suur osa tema loomingust on pühendatud Aserbaidžaani maastikele ja paikadele: nii mägedele ja orudele kui ka rannikualadele ning väikelinnadele. Tema maalides tajutav rütm, värvide helin ja ruumiline kujundus mõjutasid tugevalt järgnevaid põlvkondi ning aitasid luua iseseisvat aserbaidžaani maastikukunsti koolkonda.

Bahlulzade tunnustati mitmete auhindade ja tiitlitega. 1960. aastal sai ta Aserbaidžaani Vabariigi teenelise kunstniku tiitli ning 1963. aastal nimetati ta rahvakunstnikuks — need autasud kinnitasid tema suurt rolli riigi kultuurielus.

1973. aastal haigestus Sattar tõsiselt veremürgituse tõttu ning suri 1974. aastal Moskvas. Tema soovidele vastavalt ei maetud ta riigiliselt auväärsetesse ühispunktidesse, vaid testamendi kohaselt viidi ta kodukülla Amirjani ja maeti oma ema haua kõrvale.

Sattari pärandisse kuulub suur hulk maaliteoseid, mis on saanud eksponeerimist nii kodu- kui ka välismaal. Tema isikunäituseid on peetud mitmel pool, sealhulgas USAs, Inglismaal, Türgis ja Venemaal. Enamik tema töödest on välja pandud muuseumides üle kogu Aserbaidžaani, eriti Bakuus, Ganjas ja Nakhchivanis.

Tema loominguline pärand elab edasi: tema maalide inspiratsiooniallikaks on jätkuvalt Aserbaidžaani loodus, kultuur ja rahvuslik identiteet. Tema teoseid uuritakse kunstiajaloolaste poolt ning neid eksponeeritakse nii püsivates kogudes kui ka ajutistel näitustel, mis tutvustavad tema panust 20. sajandi maalikunsti arengusse.

Mõned tema kuulsaimad teosed on:

• "Bazarduzu ääremaad" — kujutab Bazarduzu piirkonna mägimaastikke (Bazarduzu on Aserbaidžaani kõrgeim mägi).
• "Vana Šamakhi" — vaadetega ajaloolisest Šamakhi piirkonnast.
• "Sügis Nakhchivanis" — atmosfääriline maastik, mis kannab sügist ja kohalikku meeleolu.
• veel hulgaliselt maastikke ja stseenide sarjad, mis kajastavad Aserbaidžaani eri paiku ja aastaaegu.

Praeguseks on Sattar Bahlulzade nimi muutunud sünonüümiks tugevale, värviküllasele ja emotsionaalsele maastikumaalile Aserbaidžaanis. Tema teosed on nii kunstiliselt kui kultuuriliselt olulised — nad annavad edasi kodumaalähedast sidet loodusega, samas laiema, universaalse esteetilise väärtuse.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Sattar Bahlulzade?

K: Kus Sattar sündis?

K: Millisele kunstiliigile ta spetsialiseerus?

K: Milliseid auhindu sai ta oma tööde eest?

K: Kus olid mõned tema tööd välja pandud?

K: Kuidas ta suri?

Otsing