48 tundi on 1982. aastal valminud Ameerika Ühendriikide sõbrapolitseinike action-komöödia, mille lavastajaks on Walter Hill. Filmi produtsendiks oli Joel Silver — see oli tema esimene suurteose produtsendina. Stsenaariumi töötasid välja Hill, Roger Spottiswoode, Larry Gross, Steven E. de Souza ja Jeb Stuart, ning film paistab silma oma terava dialoogi ja tempo poolest. Peaosades on Nick Nolte ja Eddie Murphy (Murphy tegi selle filmiga oma mängufilmi debüüdi ja pälvis Kuldgloobuse auhinnale nomineerimise), kusjuures Nolte kehastab kõva käega politseinikku ja Murphy karismaatilist süüdimõistetut, kelle abil üritatakse tabada sarimõrvarlikke politseinikke.

Lühisüžee: Tolmune ja jõuline lugu asetub peamiselt San Francisco linnakeskkonda. Politseinik Jack Cates (Nick Nolte) vabastab ajutiselt vangistatud Reggie Hammondi (Eddie Murphy), et see aitaks tal leida ja kinnitada vastutusele kahte korrumpeerunud politseinikku, Albert Ganz ja Billy Bear — vastavalt James Remar ja Sonny Landham kehastuses. Pealkiri "48 tundi" viitab ajapiirile, mis Catesil ja Hammondil on kuriteo lahendamiseks.

Stiil ja teema: Film kombineerib kõva-äärse kriminaaltuntuse realistliku tooni ja terava huumori, mis tekib ebatõenäolisest partnerlusest kogenud ja väsinud politseiniku ning nutika, sarkastilise vangilapse vahel. Filmi rütm, vägivalla realistlik esitlus ja teravad dialoogid mõjutasid tugevalt hilisemaid "buddy cop" filme.

Rollid ja tegijad: Lisaks Noltele ja Murphyle mängivad olulisi rolle James Remar ning Sonny Landham. Filmi visuaalse ja helilise kujunduse ning tempoga aitas kaasa meeskond, kelle töö tulemuseks oli genrehübriid — nii tegevus- kui ka komöödiaelementide tasakaal. Filmi heliloojana töötas tuntud filmimuusikakomponist James Horner, kelle muusika tõi filmile täiendava pingestuse ja atmosfääri.

Vastuvõtt ja mõju: Film oli oma ilmumise ajal nii kriitiliselt kui ka kommertslikult edukas: eriti tunnustati Eddie Murphy karismaatilist sooritust, mis tõi talle kiire staaristatuse ja avas ukse juhtrollidele hiljemalt 1980ndate komöödiates. 48 tundi't peetakse sageli üheks esimeseks ja mõjukaimaks näidiseks tänapäevase "sõber-politseiniku" (buddy cop) žanri suunitlusest, mis mõjutas hilisemaid populaarseid filme nagu Beverly Hills Cop, Lethal Weapon, Bad Boys ja Rush Hour.

Pärand ja järg: Filmi edu tõi kaasa ka järgfilmi — Teine 48 tundi. —, mis ilmus 8. juunil 1990 ning tõi peaosadesse tagasi nii Nolte’i kui Murphy. 48 tundi on tänapäeval vaadeldav nii oma ajastu žanrilaadi kui ka noore Eddie Murphy läbimurdelise rollina, mis aitas määratleda tema karjääri suunda.

Lisainfo: Kui huvitab täpsem tegelaste loetelu, tootmisteave või kriitikakokkuvõtted, võib otsida filmi andmebaasidest, kinokriitika arhiividest või ametlikest väljaannetest — 48 tundi jääb sageli nimetatuks olulise kultuurilise verstapostina 1980ndate Ameerika žanrifilmis.