Karakara — Falconidae röövlind Lõuna- ja Kesk-Ameerikas: liigid ja käitumine
Karakara — Falconidae röövlind Lõuna- ja Kesk-Ameerikas: avasta liigid, käitumine, toitumine ja levik, sealhulgas punakurk-karakara ning perekondade klassifikatsiooni saladused.
Karakara on röövlind, mis kuulub perekonda Falconidae. Nad elavad Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning USA lõunaosas. Erinevalt paljudest kiirtest kulli- ja kotkalistest ei ole karakarad tavaliselt väga kiired lendajad: nad liiguvad sageli rahuliku, laialt leviva tiibadega hõljuva lennuga ning otsivad maapinnalt saaki. Suurema osa toidust moodustavad saakloomad ja stimuleerivalt mitmekesine menüü — mõned liigid toituvad peamiselt selgrootutest, teised on oportunistlikud kiskjad ja ka kassitüüpi sööjad ning haugivad ka surnukehi ja muni.
Välimus ja käitumine
Karakara suurus ja värvus varieerub liigiti. Üldiselt on nad keskmise kuni suure kehaehitusega röövlinnud, pikkade tiibade ja suhteliselt pikkade jalgadega, mis võimaldab neil mugavalt kõndida ja otsida toitu maapinnal. Nad on pigem maandunud ja maapinnal toitu otsivad röövlinnud kui püsivad kõrgel lennurid. Karakarad on tihti uudishimulikud ja vähem pelglikud võrreldes teiste röövlindudega ning võivad läheduses tegutsedes inimeste juuresolekul üsna rahulikuks jääda.
Toitumine
- Mitmed liigid on opportunistlikud: nad söövad väikseid imetajaid, roomajaid, linde, mune ja pesi.
- Mõned liigid toituvad putukatest — näiteks üks liik, punakurk-karakara, sööb rohkelt putukaid ning mesilaste ja herilaste vastseid, mis teeb temast olulise osa kohaliku ökosüsteemi putukakontrollis.
- Paljud karakarad ei põlga ka laipa ja rassisid, mistõttu neid võib vahel näha prügilates või teeäärsetes peatumiskohtades.
Levik ja elupaik
Karakarad elavad mitmesugustes elupaikades: avatud rohumaadel, savannides, põõsastikes, rannikualadel ning harva ka metsade servades. Nad eelistavad sageli avalikke või harva inimeste poolt hõivatud alasid, kus toiduotsing ja mõõdukas pesitsemine on lihtsamad.
Liikide ja taksonoomia
Nende klassifikatsioon on mõnevõrra ebaselge ja on muutunud koos uute uuringutega. Mõnede allikate kohaselt on olemas umbes viis elavat perekonda ja kokku 11 liiki. Esialgu paigutati kõik karakarad perekonda Polyborus, kuid hilisemad taksonoomilised ülevaated on liike ümber jaotanud. Taksonoomia vaidlused tulenevad peamiselt liikumisest ja geneetilistest erinevustest eri populatsioonide vahel.
Paljunemine
Karakarad ehitavad pesa puudeokstel, kaljude servadel või mõnikord ka maapinnale. Pesitsusaeg, munade arv ja pojaperiood varieeruvad liigiti, kuid üldiselt muneb emaslind 2–4 muna, mida inkubeerivad mõlemad vanemad. Pojad on alguses täiskasvanutest sõltuvad ja vajalik on vanemate pidev toitmine ja kaitsmine kuni iseseisvumiseni.
Kaitse ja suhe inimestega
Mõned karakaraliigid on laialt levinud ja kohanemisvõimelised, teised aga võivad olla ohustatud elupaikade kadumise, põllumajanduse intensiivistumise ja otsese tagasilöögiga. Kuna paljud liigid toituvad laipadest või prahist, kohanevad nad tihti inimtekkeliste muutustega, kuid kaitsemeetmed on vajalikud kohalike populatsioonide pikaajaliseks säilimiseks. Inimestega suhtlemisel on karakarad sageli vähem arglikud kui teised röövlinnud, kuid neid ei tohi toitmisega liigselt harjutada.
Fossiilid ja ajalooline andmestik
Arheoloogilised ja paleontoloogilised leiud näitavad, et karakarade sugukonda kuulunud väljasurnud liike on leitud ka fossiilsetest paikadest. Näiteks on väljasurnud liike leitud La Brea tõrvakaevandustest, mis annab teavet selle rühma ajaloolise mitmekesisuse ja geograafilise leviku kohta.
Kokkuvõte: Karakara on mitmekesine ja kohanemisvõimeline röövlindude grupp, kes elab Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning USA lõunaosas. Nad ei ole tavaliselt väga kiired lendajad, kuid on efektiivsed saakijad ja oportunistid, kelle toitumine ja käitumine varieerub liigiti. Taksonoomia on osaliselt ebaselge ning uurimistööd aitavad paremini mõista nende liigitust, levikut ja kaitset.
Otsige