Conwy loss (Castell Conwy) — Walesi keskaegne kindlus, UNESCO maailmapärand

1200s

Conwy oli tsistertslaste klooster, enne kui ta oli linn. Seda külastasid sageli Walesi vürstid. See on ka koht, kus inimene saab ületada Conwy jõe, minnes ookeani piirkonnast sisemaale. Alates 1070. aastast on see ala kuulunud Inglismaalt ja Walesist pärit kuningatele.

1282. aastal ründas Edward I Inglismaa lossi. Tal oli suur sõjavägi. Nad tulid lossi vastu põhjast. Nad tulid Carmarthenist. Nad tulid ka läänest. Armee tuli Montgomeryst ja Chesterist. Aberconwy linna vallutas Edward 1283. aasta märtsis. Ta otsustas kasutada lossi maakonna keskpunktina. Varem oli seal, kus loss oli, klooster. Edward lasi kloostri ümber paigutada. Ta tahtis lossi omada, et teised inimesed arvaksid, et ta on väga võimas.

Pärast seda, kui Edward otsustas lossi ehitada, hakati seda kiiresti ehitama. Sir John Bonvillars oli lossi ehitamise töödejuhataja. Projektiga tegeles ka müürsepp James of St. George. Nad hakkasid seda ehitama 1283. aastal. Alates 1283. aastast kuni 1284. aastani ehitasid nad müürid ja tornid. Seejärel ehitasid nad hooneid lossimüüride sees. Nad ehitasid ka müürid lähedalasuva linna jaoks. See toimus aastatel 1284-1286. Nad lõpetasid lossi ehitamise 1287. aastal. Inimesed tulid kogu Inglismaalt, et aidata lossi ehitamisel. Inimesed kohtusid Chesteris ja kõndisid Walesisse, et lossis tööd teha. Kokku läks projekt maksma 15 000 naelsterlingit. See oli tollal palju raha.

Lossis oli inimene, kes oli nii konstaabel kui ka Conwy linnapea. See isik juhtis ka 30 sõdurit. Lossis töötasid tisler, kaplan, sepp, insener ja kiviraidur. 1294. aastal hakkas Madog ap Llywelyn võitlema Inglismaad valitsevate inimeste vastu. Kuningas Edward kolis Conwy'sse, et Madog ap Llywelyni eest põgeneda. Ta elas lossis 1294. aasta detsembrist kuni 1295. aasta jaanuarini. Varusid ja toitu sai ta ainult merelt. Lõpuks tulid veebruaris sõdurid ja aitasid teda. Pärast seda elasid lossis erinevad inimesed. Nende hulgas oli ka Edwardi poeg, kellest sai Inglismaa kuningas Edward II. Ta elas seal 1301. aastal.

1300-1400ndad aastad

Loss lagunes 14. sajandi jooksul, sest inimesed ei hoolinud selle eest. Aastaks 1321 lekkis katus ja puit mädanes. 1343. aastal võttis lossi üle must prints Edward. Ta parandas selle Sir John Westoni abiga. Weston töötas Edwardile. Nad lisasid palju asju, sealhulgas võlvid suurde saali. Kui Edward suri, lagunes loss uuesti.

Inglismaa Richard II hakkas lossis elama sajandi lõpu poole. Ta jäi sinna, et põgeneda Henry IV. Kui Richard 1399. aasta 12. augustil Iirimaalt tagasi tuli ja lossi läks, kohtus ta Henry Percyga. Percy töötas Henry IV heaks. Nad rääkisid omavahel, et aidata lõpetada sõjategevus. Percy lubas, et ei tee Richardile haiget. Richard alistus 19. augustil Henry Percyle Flindi lossis. Ta ütles, et lõpetab kuningaks olemise, kui tal lubatakse elada, mitte surra. Richard viidi Londonisse. Ta suri Pontefract Castle'is.

Mäss algas 1400. aastal, Henry IV valitsemise ajal. Selle algatas Owain Glyndŵr. See oli vahetult pärast seda, kui Richardile teatati, et ta ei ole enam kuningas. Owain Glyndŵri kaks nõbu, Rhys ap Tudur ja tema vend Gwilym, ründasid üllatusena lossi. Nad riietusid puuseppadeks ja tegid näo, et kavatsevad lossi korda teha. Nad pääsesid sisse, tapsid kaks valvurit ja võtsid lossi üle. Nende väed võtsid linna üle. Vennad elasid seal umbes 3 kuud. Nad loobusid pärast seda, kui Henry IV lubas neile andestada ja nad ei lähe kohtusse.

Loss oli peaaegu kasutusel Rooside sõja ajal, kuid sõja lõppedes ei olnud seal enam mingit tegevust. Henry VIII tegi lossi 1520. ja 1530. aastatel remonti. Lossi kasutati vanglana ja mõnikord ööbisid Conwy'd külastanud inimesed lossis.

1600ndatest tänapäevani

1600. aastaks oli loss taas lagunenud. Charles I müüs selle 1627. aastal Edward Conwayle. Edward ostis selle 100 naelsterlingi eest. Edwardi poeg, kelle nimi oli samuti Edward, võttis lossi 1631. aastal üle. See oli varemetes. Aastal 1642 algas Inglise kodusõda. John Williams, Yorki peapiiskop, võttis lossi kuninga eest üle. Ta kasutas oma raha, et parandada lossi katkised osad. 1645. aastal sai lossi valitsejaks Sir John Owen. Need kaks meest vaidlesid selle üle, sest Williams pidi seda juhtima, mitte Owen. Lõpuks andis Williams alla ja kolis tagasi Londonisse. 1646. aasta augustis ja novembris toimunud piiramise vahel võttis lossi üle Thomas Mytton.

Pärast piiramist sai lossi valitsejaks kolonel John Carter. Ta tegi veel remonti, et seda parandada. 1655. aastal käskis Inglismaa parlament Inglise riiginõukogul loss maha lammutada, et inimesed ei saaks seda enam kasutada. Bakehouse Tower lõhuti sel ajal osaliselt lahti. Charles II andis lossi taastamise käigus Edward Conwayle tagasi. Kuid viis aastat hiljem võttis Conway kogu raua ja plii, mis lossis oli, ja müüs selle raha teenimiseks. Mees nimega William Milward oli vastutav selle eest, et raud ja plii lossist ära võtta. Conwy linna elanikud protesteerisid eemaldamise vastu. Conway ja Millward ei hoolinud sellest ja lossist sai täielik varemete häving.

18. sajandi lõpuks nimetati lossi varemed "maaliliseks" ja ilusaks. Inimesed ja kunstnikud külastasid lossi üle kogu riigi. Kunstnikud maalisid sellest pilte, sealhulgas kunstnikud Thomas Girtin, Moses Griffith, Julius Caesar Ibbetson, Paul Sandby ja J. M. W. Turner. 1800. aastatel ehitati üle Conwy jõe Llandudnost linna viivad sillad. Uued sillad tõid piirkonda rohkem turiste. Nende kahe silla hulka kuulusid 1826. aastal ehitatud Conwy rippsild ja 1848. aastal ehitatud Conwy raudteesild. See võimaldas inimestel paatidega, autodega ja rongiga sõites lossi külastada. Lossi haldas Hollandide perekond, kes andis selle 1865. aastal kohaliku omavalitsuse käsutusse. Linn aitas varemete taastamisel ja nad parandasid küpsetamistorni. 1953. aastal anti loss rendile tööministeeriumile. Nad lasid Arnold Tayloril lossi korda teha. Ta uuris ka lossi ajalugu. 1958. aastal ehitati lossi juurde uus tee. Riik kavatses sellest teha mälestusmärgi. 1986. aastal nimetati see maailmapärandi nimistusse.

Tänapäeval haldab seda Cadw ja turistid külastavad seda. 2010. aasta seisuga oli lossi külastanud 186 897 inimest. Nad avasid 2012. aastal uue külastuskeskuse. Lossi tuleb alati remontida. Aastatel 2002-2003 läks lossi hooldamine ja remontimine maksma 30 000 naelsterlingit.

UNESCO peab lossi üheks parimaks "13. sajandi lõpu ja 14. sajandi alguse militaararhitektuuri näiteks Euroopas". See asub rannikul. Rannik koosneb paljudest kivimitest, sealhulgas hallist liivakivist ja lubjakivist. Suurem osa kivist, millest loss on ehitatud, on sellest kivist. Liivakivi, mida kasutati nikerduste tegemiseks, toodi Creuddyn'i poolsaarelt, Chesterist ja Wirralist. Selles liivakivis oli rohkem värve kui kohalikus hallis liivakivis. See võis olla valitud mitte ainult sellepärast, et seda oli lihtne nikerdada, vaid ka sellepärast, et see oli ilus.

Loss on ristkülikukujuline. Sellel on kaks erinevat osa, sisemine ja välimine osa. Tal on neli torni. Need on 21 m (70 jalga) pikad ja neist on üks mõlemal pool lossi. Lossi algusaegadel oleks lossi värvitud lubikrohviga valgeks. Tornides on augud, mida nimetatakse "putlogi aukudeks". Neid auke kasutati tornide ehitamise hõlbustamiseks, pannes puidutükke läbi aukude, et nad saaksid tornidest üles ronida. Linnuse müürides on ka ruudukujulised augud. Keegi ei tea, milleks neid kasutati. Võib-olla kasutati neid vee ärajuhtimiseks, kui sadas vihma, kasutati neid hoovide jaoks või kaunistuste väljapanekuks.

Peasissepääs lossi on läänepoolse barbakani kaudu. See barbikan läks varem üle tõmbesilla ja kaldtee linnast välja. Tänapäeval kulgeb tee mööda müüride idakülge. Barbikanil on mõned Suurbritannia vanimad maskeeritud kivid. Varem kaitses linnuse väravat tõenäoliselt sadamakelluke.

Värava taga on Välisvartal. Kui see ehitati esimest korda, olid siin haldusülesanded. Inimesed tegelesid lossi äritegevusega ja juhtimisega. Siin asub loodetorn. Inimesed võisid seal sees elada ja ka asju ladustada. Seal asub ka edelatorn, mida kasutas konstaabel. Selle sees oli ka pagariäri. Välisosa lõunaosas on suur saal ja kabel. Seal on ka keldrid. Seal on vana suur võlv 1340. aastatest. Suure saali taga asuvas tornis oli vangla. Selle sees oli vangla. Väliskoja põhjaküljel on köök, õlletehas, pagariäri ja torni sees võisid inimesed elada ja asju ladustada.

Varem oli seina, mis eraldas sisemise ja välimise palatiosa. Müüril, mis asus lossi sees, oli tõmbesild ja värav. Seal oli ka kraav, mis tegi raskesti ületatavaks, kui värav oli suletud. Sajandil täideti kraav, et inimesed saaksid sellest üle käia, ja tõmbesild eemaldati. 16. sajandil täideti kraav, et inimesed saaksid sellest üle käia. Siin asub allikas, millest loss saab vett. Kaev on 28 meetri sügavune. Siseosakond on koht, kus elasid kuninglikud külalised ja elanikud. Seal elasid ka nende personal ja teenijad. Kuninglikke magamistubasid, mida nimetatakse ka "kambriteks", peetakse Inglismaa ja Walesi kõige paremini säilinud magamistubadeks. Inner Ward pidi välja nägema nagu väga väike versioon kuninglikust paleest. Müür, värav ja kraav ehitati selleks, et hädaolukorras või rünnaku korral saaks Inner Wardi sulgeda Outer Wardist, mis võitleks sissetungide vastu.

Ruumid, kus kuninglikud isikud elasid, asusid väikese hoonesarja esimesel korrusel. Siseosakonna jaoks oli neli kaitsetorni. Üks tornidest oli kabel, kus kuninglikud pidasid jumalateenistusi. Kõigil tornidel olid turvalisuse tagamiseks tornid. Igas neist oli ka kuninglik lipp. Arvatakse, et Conwy lossi see osa oli projekteeritud sarnaselt Corfe'i lossi omaga. Kuningas võis siin oma privaatset aega veeta, kuid samas oli palju turvameetmeid, et hoida teda ja kõiki seesolijaid turvaliselt. Varem oli sees kaks korterit, kuid lõpuks tehti neist üks kolmetoaline korter.

Inner Ward'i idaküljel on veel üks barbikan. Siin asub lossi aed. Kuninglikud korterid nägid aeda oma akendest. Varem oli seal muru, siis viinapuud, krabipuud ja lilled. Seal oli väike värav, mis viis jõe ääres asuvale väikesele kaile. See võimaldas külastajatel lossi külastada ja sealt lahkuda nii, et neid nägid väga vähesed inimesed. Samuti võimaldas see inimestel saada paatidest varustust sisevarustusse.

Arhitektuur on sarnane Savoia kuningriigi 13. sajandi arhitektuuriga. See hõlmab ka akende kujundust ja "putlogi" aukude paigutust. Ajaloolased arvavad, et Conwy lossi mõjutas Savoia arhitekt Master Jamesi töö. Sarnasused Savoia arhitektuuriga võivad olla tingitud ka sellest, et paljud Conwy lossi ehitamisel töötanud mehed olid Savoia päritolu.