Conwy loss (Walesi keeles Castell Conwy) on keskajal ehitatud muljetavaldav loss, mis asub linnas Conwy's, Walesis. Lossi rajas ja selle osana linna kindlustas kuningas Inglismaa Edward I kui osa tema vallutusprojektist Põhja-Walesis; ehitustööd toimusid aastatel 1283–1289. Conwy loss on ehitatud otse rannikualale Conwy jõe suudmes, mis andis kindlusele strateegilise positsiooni mere- ja jõepõhise varustuse tagamiseks. Lossi ehitamise maksumuseks on ajaloolistes allikates märgitud umbes 15 000 naelsterlingit.

Ajalugu

Conwy on läbi sajandite kandnud erinevate konfliktide ja poliitiliste sündmuste jälgi. Loss jäi ellu 13. sajandi ülestõusudest, sealhulgas Madog ap Llywelyn juhtunud rahutustest. 1399. aastal varjas end mõnda aega selles Inglismaa Richard II, ning 1401. aastal võttis selle üle ka Owain Glyndŵr oma mässu käigus.

17. sajandi alguses, pärast Inglise kodusõja puhkemist (1642), jäi Conwy loss kuningale lojaalsete vägede kätte ning püsis kindlana kuni 1646. aastani, mil seda ründasid ja vallutasid parlamentaarväed ehk Roundheads. Pärast sõda otsustati loss osaliselt õnnetustada (sama nimetusega 'slighting'), et see ei oleks taas kasutatav sõjalistel eesmärkidel. Järgnenud aastakümnetel viidi lossist ära raua ja plii, mida müüdi edasi; 17. sajandi keskpaigaks oli hoone juba tugevalt lagunenud.

Arhitektuur ja kaitseomadused

Conwy loss on ristküliku kujulise plaaniga ning on osa ulatuslikumast linnamüüride ja sadama kindlustussüsteemist. See on ehitatud nii kohalikust kivist kui ka mujalt toodud materjalidest. Lossis on eristatud kaks peamist osa: "sisemine kamber" (inner ward) ja "väline kamber" (outer ward), mis võimaldasid kaitset mitmel tasandil. Linnusel on kaheksa torni ja kaks barbikaani (väravatorni eelseisvad kaitserakendused), mis moodustavad tugeva bastionivõrgustiku.

Üks Conwy lossile iseloomulik tunnus on selle väravataju kaudu kulgev rada, mis viib alla Conwy jõe äärde ning võimaldas varustuse ja toidu saamist laevadelt ja kalapüügist otse kindlusesse. Lossi struktuuris on näha ka varajasi kaitseelemente nagu mootmed ja avad rünnakuvastaste operatsioonide tarvis; säilinud on üks riigi vanimaid mõrvapilu tüüpi ehituslahendusi (ingl. "machicolation"), mida kasutati kaitsjate poolt langevate objektide laskmiseks vastasele.

Sisekorraldus hõlmas nii sõjalisi kui ka esinduslikke ruume: leidub magamistuba ja teisi eluruume, mida kasutasid kuningad ja kuningannad või kõrged ametnikud, kui nad siin peatusid. Lossi ehituse ja tööliste tööde eest vastutas keskse arhitektuurse järelevalve rollis sageli meisterehitaja James of Saint George, kelle käsi paistab mitmete Edward I ajastu kindluste projekteerimises.

Kunsti-, turismi- ja maailmapärand

Alates 18. sajandist hakati Conwy lossi kujutama maalikunstis ning 19. sajandil kasvas sinna suunduvate külastajate arv — lossist sai populaarne turismi- ja maastikuhuviliste sihtkoht. Täna on see tuntud kui oluline ajalooline vaatamisväärsus ning haldamise all on see riikliku kultuuripärandi eest vastutava organisatsiooni Cadw käes.

UNESCO tunnustas Conwy lossi kui üht parimat säilinud keskaegset sõjalist paika Euroopas ning see on kantud maailmapärandi nimistusse kui osa suuremast ansamblist "Castles and Town Walls of King Edward in Gwynedd". Maailmapärandi staatus rõhutab nii lossikompleksi arhitektuurilist väärtust kui ka selle tähtsust Inglismaa ja Walesi keskaja poliitilise ajaloo mõistmisel.

Kaasaegne olukord ja külastamine

Tänapäeval on Conwy loss avatud külastajatele: seal saab uudistada varemeid, torne, sisehoove ja rannikualale avanevaid vaateid. Cadw tegeleb vareme säilitamise, uurimise ja avalikkuse teavitamisega. Külastajatele on olemas informatsiooninäidised ja juhendid, mis aitavad paremini mõista lossi ajalugu, arhitektuuri ning selle rolli keskaegses sõjalises ja poliitilises võrgustikus.