Surmapea-kärbsenäpp (Acherontia) — liigid, elutsükkel ja mesitarude rünnakud

Surmapea-kärbsenäpp (Acherontia): avasta liikide, elutsükli ja mesitarude rünnakute saladused — koljumärk, vingumine ja meevaraste strateegiad.

Surmapea-kärbsenäpp võib olla üks kolmest koi tüübist. (A. atropos, A. styx ja A. lachesis) ja kuuluvad perekonda Acherontia. Kõige sagedamini kasutatakse seda nime euroopa liiki.

A. atropos on tavaliselt Euroopas, kuid A. styx ja A. lachesis elavad Aasias. Nimi tuleneb koljumärgistustest rindkere peal. Kõik kolm liiki on suuruse, värvuse ja elutsükli poolest umbes ühesugused.

Nendel koilastel on palju ebatavalisi omadusi. Kõik kolm liiki võivad ärrituse korral teha valju vingumist. See heli tekitatakse õhu liikumisel neelu kaudu, sageli koos eredavärvilise kõhu vilkumisega, mis on veel üks katse röövloomade peletamiseks. Kõik kolm liiki rüüstavad erinevate mesilasliikide tarusid mee saamiseks, kuid A. atropos ründab ainult tuntud lääne mesilase Apis mellifera kolooniaid. Nad suudavad tarudes kahjustamata liikuda, sest nad imiteerivad mesilaste lõhna.

Identifitseerimine ja välimus

Surmapea-kärbsenäpi iseloomulik tunnus on rindkere ülaosale (pronotumile) jäänud tumedast ja heledast mustrist moodustuv „koljujuhtum” — sellest tuleneb ka eesti nimi. Täiskasvanud koi tiibade laius võib ulatuda tavaliselt 8–12 cm-ni, keha on jäme ja tugev. Värv varieerub kollakatest ja pruunikatest toonidest kuni tumedate, kontrastsete triipudeni kõhul. Vastsemad ehk röövikud on suured ja lihavad, sageli rohekas, pruuni või kollaka naha tooniga ning neil on nähtavad punnid või sarved.

Levik ja elupaigad

A. atropos on sage Euroopas, eriti lõunapoolsetes ja mõõduka kliimaga piirkondades; A. styx ja A. lachesis elavad peamiselt Aasias. Täiskasvanud koiad eelistavad öiseid aktiivsusperioode ning neile meeldivad aedade, püsiku- ja põllumaade servad, kus on toidutaimi röövikeile. Röövikute toidutaimedeks on sageli taimed perekondadest Solanaceae (nt kartul, tomat, tubakas), samuti teisi lehttaimi.

Elutsükkel

Elutsükkel koosneb munast, röövikust (mitu instar-etappi), nukkumisest ja täiskasvanust. Emane muneb munad lehtede alla või taime varre külge; munadest kooruvad röövikud, kes toituvad paari kuni mitme nädala jooksul, sõltuvalt temperatuurist ja toidust. Röövikud mähkuvad seejärel mulla sisse või teiste varjupaikade juurde, kus toimub nukkumine. Sõltuvalt kliimast võivad koiad anda mitu põlvkonda aastas (soojemates piirkondades) või ühe põlvkonna (kuihedamas kliimas). Talveperioodi üleelavad nad tavaliselt nukkudena mullas.

Käitumine ja kaitsemehhanismid

Vinguv heli, kontrastne kõhupilve vilkumine ja koljumärk rindkerel on kaitsemehhanismid röövloomade hirmutamiseks. Surmapea-kärbsenäpp võib ka emissiooniga ja lõhnaga „mängida” – osa liike suudab omastada mesilaste lõhnu või vahast pärit komponente, mis aitab neil siseneda mesitarudesse vähem rünnaku all. Samuti on nad tugevalt valgusele atraktiivsed ja neid võib leida öövalguse lähedusest.

Mesitarude rünnakud ja käitumine tarudes

Need koid on ainsad tuntud koid, kes regulaarselt sisenewa mesitarudesse mee ja vaha hankimiseks. Nad on võimelised tarudes liigutama ja sööma mett, mõnikord vigastades mesila sisustust. A. atropos on eriti tuntud oma mesilaste sissetungimise poolest läänemaades levinud mesilaste Apis mellifera tarudesse. Sissetungimisel kasutavad nad lõhnamimikri ja käitumuslikku rahulikku liikumist, et vähendada mesilaste agressiivset reaktsiooni. Mesinikud teevad vahel kindlaid abinõusid, et neid eemal hoida: sissepääsude vähendamine, tõkised, valgustus ja vajadusel järelkäigud ning käsitsi eemaldamine.

Riski- ja majanduslik tähendus

Kuigi surmapea-kärbsenäpp võib meesaaki kahjustada, ei ole ta tavaliselt suur majanduslik kahjur, välja arvatud juhul, kui mesilasterapid on kergesti ligipääsetavad või kui ründajad on suures arvus. Röövikud võivad aeg-ajalt kahjustada köögiviljakultuure (nt kartulit, tomatit), kuid harva põhjustavad need suuri saagikahjustusi. Samas võib mesinduses tekkida lokaalne probleem, kui ei tehta ennetust ning koid ründavad mitu kolooniat.

Kaitse ja tõrje soovitused mesinikule

• Vähendage taru sisenemist kitsamaks, eriti öösel.
• Kasuta võrke või sissekäigu tõkkeid, mis takistavad suurte koi-de pääsu.
• Kontrolli tarusid regulaarselt öösel või varahommikul ning eemalda sissetunginud isendid käsitsi.
• Hoia mesila ümbrus korras ja vähenda tugevdavaid lõhnu (nt avatud meepritsmed), mis võivad koid meelitada.
• Vajadusel konsulteeri kohalike mesindusühingute või agronoomidega sobivate meetmete osas.

Kultuuriline tähendus

Surmapea-kärbsenäpp on olnud kultuuris tähelepanu all oma üllatava välimuse ja koljumärgi tõttu — teda on seostatud surma ja müstikaga kunstis ja kirjanduses. Tuntum popkultuuri näide on kasutamine sümbolina filmis ja romaanis.

Kuigi nime ja välimuse tõttu tekitab see koit sageli hirmu, on tegemist huvitava ja omapärase putukaga, kelle bioloogia ja käitumine on hästi kohandunud öiseks eluks ja vahel ka mesitarude külastamiseks.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mitut liiki koid nimetatakse tavaliselt surmapea hawkmotiks?

K: Mis on surmapea hawkmothi perekonnanimi?

Küsimus: Millist surmapääsukese liiki nimetatakse kõige sagedamini surmapääsukeseks?

K: Kus leidub A. styx ja A. lachesis?

K: Milline on nime "surmapea hawkmoth" päritolu?

K: Millised ebatavalised tunnused on surmapea hawkmothil?

K: Millist mesilasi A. atropos konkreetselt ründab?

Otsing