Dido ja Aeneas

Dido ja Aeneas (/ˈdaɪdoʊ/ "Dy-doh ja eh-Nee-us") on kolmeosaline inglise ooper. Loo ja sõnad on kirjutanud Nahum Tate. Muusika kirjutas Henry Purcell. Ooper on kirjutatud tõenäoliselt umbes aastatel 1684-1685. Dido on Purcelli ainus tõeline ooper. Võimalik, et selle eeskujuks oli John Blow' "Veenus ja Adonis". Blow' teos kirjutati ja lavastati umbes samal ajal. Marc-Antoine Charpentier' väikesed prantsuse ooperid võisid samuti olla eeskujuks. Prantsuse muusikat hinnati inglise õukonnas kõrgelt.

Ooper oli mõeldud esitamiseks õukonnas. Karl II surm võis aga põhjustada selle edasilükkamise. Esimene etendus toimus 1689. aastal Chelsea tütarlastekoolis, mida juhatas Josias Priest (tantsuõpetaja õukonnas). Tragöödia ja komöödia on Didos osavalt ühendatud. Armastajate stseenid on emotsionaalselt pingelised. Nõidade stseenid on täis koomilist kähinat ja pahandusi.

Ooperi lugu on võetud Vergiliuse Aeneisest. See räägib trooja Aenease traagilisest armastusest Karthago kuninganna Dido vastu. Ooperi käsikiri on kadunud või hävinud. Uurimine ja esitamine tuginevad kõige varasematele trükitud koopiatele. Arvatakse, et osa muusikast on neist varajastest koopiatest puudu. See muusika on kaasaegsete heliloojate poolt uuesti komponeeritud Purcelli stiilis. Mõnikord lisatakse partituuri Purcelli umbes 1685. aastal loodud muusika, et korvata originaalmuusika puudumist. Dido ja Aeneas on Purcelli tuntuim teos.

Taust

Dido ja Aenease sõnad ja loo (libreto) kirjutas Nahum Tate. Muusika kirjutas Henry Purcell. Ooperi loomise kuupäevaks on tavaliselt märgitud 1689. aasta. See on kahtluse alla seatud. Teos on lähemal Purcelli 1684-1685. aastal loodud muusikale. Tegelik kompositsiooniaeg jääb tõenäoliselt pigem 1680ndate keskpaika kui 1689. aastasse. Selle kümnendi keskel esitas Josias Priesti Chelsea internaatkool noortele daamidele John Blow' "Venus ja Adonis". See väike ooper oli tõenäoliselt Purcelli teose eeskujuks.

Ooper oli tõenäoliselt mõeldud esitamiseks õukonnas. Kaarel II surm 1685. aasta veebruaris võis olla põhjuseks, miks etendust edasi lükata. Puuduvad tõendid, et ooperit oleks sel ajal õukonnas esitatud. Ooperit esitati esmakordselt 1689. aastal Priest's Chelsea tütarlastekoolis, mitte õukonnas. Teemad, mütoloogiline teema, rohkearvulised tantsud, pastoraalne lavastus, formaalne kokkuvõtlikkus viitavad sellele, et see oli mõeldud pigem aadlipublikule kui tavainimestele. Tõenäolisemalt kõnetasid need lühikesed ooperivormid inglasi. Nad eelistasid laule ja kõnekeelseid dialooge.

Dido võis võtta eeskujuks Marc-Antoine Charpentier' väikesed prantsuse ooperid. Samuti võis see olla eeskujuks John Blow' "Veenus ja Adonis". Venus komponeeriti ja lavastati umbes samal ajal kui Dido. Dido tegevus kulgeb edasi ariooso-kohtadega. Erinevate stseenide raamimiseks kasutatakse koore ja tantse. Armunute stseenide intensiivsus on vastandunud nõidade stseenide grotesksusele. Komöödia ja tragöödia on Didos hoolikalt tasakaalus. See tasakaal näitab Purcelli draamataju.

Pärast 1705. aastat kadus ooper lavalt. Aeg-ajalt toimusid kontsertetendused. 1895. aastal esines esimene uusaegne lavastatud versioon, mida esitasid Royal College of Music'i õpilased Purcelli 200. surma-aastapäeva puhul.

Rollid

Rolli

Lauluala

Dido (tuntud ka kui Elissa), Karthago kuninganna

sopran või kõrge mezzosopran

Belinda, Dido õde ja teenijanna

kerge sopran

Teine naine, teine neiu

sopran või meztsosopran

Aeneas, Trooja prints

tenor või kõrge bariton

Nõid/ nõid/ nõid

Meztsosopran, kontratenor, kontratenor või bass

Esimene nõid/loitsunaine

Meztsosopran

Teine nõid/loitsunaine

Meztsosopran

Vaim, Merkuuri kujul

sopran või kontratenor

Esimene meremees

tenor

Koor, SATB: kõik liikmed esindavad ühel või teisel hetkel õukondlasi, nõidu, kupeed ja meremehed.

Lugu

Ooperi lugu on võetud rooma poeedi Vergiliuse "Aeneisest". Vergilius püüdis luua roomlaste jaoks rahvuseepose, nagu Homeros tegi "Iliase" ja "Odüsseia" kreeklastele. Aeneas on Veenuse ja Anchisesi poeg Troost. Ta põgeneb oma kodust pärast selle rüüstamist kreeklaste poolt. Teda ootab ees seitsmeaastane teekond Itaaliasse. Saatus on otsustanud, et ta asutab uue rahva. Aeneas saabub Karthagosse. Kuninganna Dido leinab oma surnud meest, kellele ta oli vandunud igavest truudust. Ta on armunud Aeneasse ja Aeneas temasse.

1. akt. Belinda üritab Dido rõõmsaks teha. Belinda oletab, et Dido on mures Aenease, "trooja külalise" pärast. See on nii. Dido on ilmselgelt temasse armunud. Aeneas on temasse armunud. Koor kutsub neid üles nautima oma armastust. "Võidutants" lõpetab aktuse.

Teine akt. 1. stseen: nõiduse koopas otsustavad nõiad rikkuda Dido õnne, lastes Aeneasel Itaaliasse purjetada. Nad võluvad tormi. Äikese ja välgu saatel esitavad nõiad "fuuriate kaiktantsu". Teine stseen: Aeneas, Dido ja õukondlased otsivad varjupaika metsas. Torm kasvab. Daamid kiirustavad minema. Nõidade poolt esile kutsutud vaim soovitab Aeneasel lahkuda Karthagost. Aeneas usub, et see nõuanne on Jove käsk. Ta otsustab purjetada. Ta mõtleb, kuidas ta saab Didot rahustada.

3. akt. Meremehed tantsivad. Üks meremees laulab lopsakat laulu. Nõid ja nõiad on rõõmsad, kui näevad, et Aeneas valmistub lahkuma. Nad vannuvad, et teevad talle rohkem kahju, kui ta kord merel on. Nõiad tantsivad. Dido ja tema rong sisenevad. Aeneas siseneb hetk hiljem. Dido kutsub Aeneast minema. Aeneas keeldub. Dido kutsub teda uuesti lahkuma. Lõpuks läheb ta. Dido tapab end.

Dido enesetappZoom
Dido enesetapp

Muusikalised numbrid

Originaalkäsikirja ei ole olemas. Uurimine sõltub varaseimatest trükitud koopiatest. Mõned osad on arvatavasti kadunud. Mõnikord on kaotuse tasakaalustamiseks partituuri lisatud Purcelli 1680. aastate keskel kirjutatud muusikat. Mõnikord on puuduv muusika komponeeritud täiesti uuesti Purcelli stiilis.

Ooperi traagilisele tulemusele vihjab peaaegu kohe kuninganna 1. akti aaria saatelugu. Maabassi modulatsioon c-mollilt g-mollini sõnade "Ma igatsen, kuni mu lein on teada" puhul võtab ette 3. akti Dido kaebuse võtme. Purcell kasutab põhibassi ka muudel hetkedel: Dido kahes aarias (1. ja 2. akt) ja aarias "Oft she visits" (tihti külastab ta) 2. aktis. See aaria viitab Actaeoni traagilisele surmale tema enda koerte poolt. Sõna "maa" viitab sellele, mis katab Didot pärast tema surma.

Jää, prints ja kuule

Nõia käskjalg Merkuuri näol püüab veenda Aeneast lahkuma Karthago linnast. (Vasakpoolsed Armastajad metsas)

Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi.
  1. Overture

1. akt.

  1. Raputa pilve - Belinda
  2. Ah! Belinda, ma olen prestiižne - Dido
  3. Suru suureneb varjamisega - Belinda
  4. Kui monarhid ühinevad - Koor
  5. Kust võiks nii palju voorust tulla - Dido
  6. Ära karda ohtu - Belinda, Teine naine
  7. Näe, teie kuninglik külaline ilmub - Belinda
  8. Cupido viskab ainult noole - Koorus
  9. Kui mitte minu jaoks - Aeneas
  10. Pursue thy Conquest - Belinda
  11. Mägedesse ja orgudesse - Koor
  12. Võidukas tants

Teine akt.

  1. Prelüüd nõidade jaoks
  2. Harm on meie rõõm - Koor
  3. Karthago kuninganna - nõidlanna
  4. Ho, ho, ho! Ho, ho, ho! - Koor
  5. Aga enne me seda teeme - Kaks nõida
  6. Meie sügavas võlvitud kambris - Koorus
  7. Echo Dance of Furies
  8. Ritornelle
  9. Tänu nendele üksildastele orgudele - Belinda
  10. Sageli külastab ta - Second Woman
  11. Vaata, minu painduvale oda - Aeneas
  12. Kiire, kiire linna - Belinda
  13. Jää, vürst ja kuula suure Jove käsku - Vaim!
  14. Siis kuna meie võlu on kiirenenud - Koorus
  15. Grove'i tants

3. akt.

  1. Prelüüdi
  2. Tule ära - Koor
  3. Vaata lipud - Sorceress
  4. Meie järgmine ettepanek - Sorceress
  5. Hävitamine on meie rõõm - Koor
  6. Nõidade tants
  7. Teie nõuanded on kõik asjata - Dido
  8. Suured mõttekaaslased vandenõudlevad iseenda vastu - Koorus
  9. Nad käsi, Belinda - Dido
  10. Kui ma olen maas - Dido
  11. Kukkuvate tiibadega, te kupid, tulge - Koorus
Dido kohtub Aeneasega Wenceslaus Hollari pooltZoom
Dido kohtub Aeneasega Wenceslaus Hollari poolt

ArmatsemineZoom
Armatsemine

Orkester

Teorbot mängiv naineZoom
Teorbot mängiv naine

Küsimused ja vastused

K: Mis on ooperi pealkiri?


V: Ooperi pealkiri on Dido ja Aeneas.

K: Kes kirjutas Dido ja Aenease loo ja sõnad?


V: Nahum Tate kirjutas Dido ja Aenease loo ja sõnad.

K: Kes on kirjutanud Dido ja Aenease muusika?


V: Dido ja Aenease muusika kirjutas Henry Purcell.

K: Millal kirjutati "Dido ja Aeneas"?


V: Arvatakse, et "Dido ja Aeneas" on kirjutatud umbes aastatel 1684-1685.

K: Milline teine teos võis olla Dido ja Aenease eeskujuks?


V: Dido ja Aenease eeskujuks võisid olla John Blow' "Veenus ja Adonis" ning Marc-Antoine Charpentier' väikesed prantsuse ooperid.

K: Kus oli see algselt ette nähtud etendamiseks?


V: Algselt oli see mõeldud esitamiseks õukonnas.

K: Millest on selle ooperi allikmaterjal võetud?


V: Selle ooperi allikmaterjal on võetud Vergiliuse teosest "Aeneis", mis räägib traagilisest armastusest Trooja printsi Aenaise ja Karthago kuninganna Dido vahel.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3