Dido ja Aeneas — Henry Purcelli kolmeosaline barokk-ooper
Dido ja Aeneas — Henry Purcelli lummav kolmeosaline barokk-ooper: traagiline armastus, nõiad ja õukonnaetendus; Purcelli tuntuim teos (1684–1689).
Dido ja Aeneas (/ˈdaɪdoʊ/ "Dy-doh ja eh-Nee-us") on kolmeosaline inglise ooper, mille libreto on kirjutanud Nahum Tate ja muusika Henry Purcelli poolt. Teos kirjutati tõenäoliselt umbes aastatel 1684–1685 ning seda loetakse Purcelli üheks tähtsamaks loominguks — mõnikord nimetatakse Dido tema ainsaks „päris“ ooperiks. Võimalik, et eeskujuks olid John Blow’ Veenus ja Adonis ning väiksemad prantsuse ooperid, näiteks Marc-Antoine Charpentier, sest prantsuse muusika ja prantsuse lavatraditsioone hinnati Inglise õukonnas kõrgelt.
Lugu ja tegelased
Ooper põhineb Vergiliuse Aeneisel (eelkõige raamatul IV), kuid Nahum Tate’i libreto teeb looga mitmeid muutusi ja lisab komöödiaelemente. See räägib trooja Aenease ja Karthago kuninganna Dido traagilisest armastusest ning Dido meeleheites tehtud otsusest. Etenduse lõpp on kurb: Aeneas lahkub saatuse (fatum) sundimisel ning Dido sooritab enesetapu.
- Peategelased: Dido (Karthago kuninganna), Aeneas (trooja kangelane), Belinda (Dido usaldusnaine), Sorceress (loorberide nõid), Nõiad (komöödiaelement) ja meremeeste / pruutkonna koor.
- Tegelaste rollid: armastus- ja tragöödialiinid vahelduvad kergemate, koomiliste nõidade stseenidega — see kontrast on Purcelli keelele tüüpiline.
Muusika ja stiil
Muusikaliselt kuulub teos barokiajastu inglise ooperi ja õukonnanaisi traditsioonide sekka: see sisaldab ariaid, duetisid, kooripalasid ja tantsusid. Purcell kasutab tihedat meloodilist väljendust, harmoonilist värskust ja tundeväljendust tugevdavat orkestratsiooni, enamasti väikse barokiansambli koosseisus (keelpillid ja continuo, tihti lisaks puupuhkpillid ja klahvpillid vastavalt etenduse traditsioonile).
Kõige kuulsam number on Dido kurbusaria, inglise keeles tuntud kui „When I am laid in earth“ ehk üldtuntud nimega „Dido’s Lament“. See aria põhineb langetatud (langetval) bassiliinil ehk passacaglia/ground-bass’il, mis kordub kogu ariate käigus ning süvendab traagilist meeleolu.
Ajalugu ja ettekanded
Teos oli algselt mõeldud esitamiseks õukonnas, kuid Karl II surm ja poliitilised sündmused võivad olla edasi lükanud selle lavastamise. Traditsiooni kohaselt toimus üks varajane etendus 1689. aastal Chelsea tütarlastekoolis, mida juhatas Josias Priest (tantsuõpetaja õukonnas). Etendus oli tõenäoliselt väiksema koosseisuga ja osatäitjateks olid koolitüdrukud ning kohalikud muusikud.
Ooperi käsikiri on kas kadunud või hävinud; seetõttu tuginevad tänased ettekanded varajastele trükitud koopiatele ja käsikirja fragmenteerunud allikatele. Arvatakse, et mõnest varajasest koopiast mõningaid muusikalisi osasid puuduvad, mistõttu on tekkinud vajadus rekonstrueerida või täiendada osa muusikast, lähtudes Purcelli stiilist ja tolleaegsetest praktikastest. Moderne väljaanded ja lavastused kasutavad mitmeid redaktsioone ja rekonstruktsioone; vahel lisatakse partituuri Purcellile omistatud teisi lühiteoseid, et etenduse terviklikkus tagada.
Tähendus ja pärand
Dido ja Aeneas on saanud inglise barokk-ooperi nurgakiviks — see on lühike, tihe ja emotsionaalselt mõjuv teos, mida etendatakse nii kontsertkujunduses kui lavalistena. Ooperi kombinatsioon traagilistest armastusstseenidest, mõjuvast koorist ja meeldejäävast kurbusariast on teinud sellest Purcelli tuntuma teose ning ühe enim salvestatud inglise barokiteoste hulka. Tänapäeva lavastused varieeruvad minimalistlikest kammerversioonidest kuni suuremate ajalooliselt informeeritud rekonstruktsioonideni.
Ooper pakub nii muusikalist ilu kui dramaturgilist tasakaalu: armastuse ja kaotuse liin on siiras ja sügav, nõidade ja koomiliste kõrvalstseenide kaudu lisandub kontrast, mis rõhutab tragöödiat veelgi selgemini. Tänu oma umbes tunni pikkusele formaadile on Dido ja Aeneas sageli sobiv valik konkursitel, kooli- ja professionaalsetel lavastustel ning kaitsesõnadeks barokimuusika populariseerimisel.
Taust
Dido ja Aenease sõnad ja loo (libreto) kirjutas Nahum Tate. Muusika kirjutas Henry Purcell. Ooperi loomise kuupäevaks on tavaliselt märgitud 1689. aasta. See on kahtluse alla seatud. Teos on lähemal Purcelli 1684-1685. aastal loodud muusikale. Tegelik kompositsiooniaeg jääb tõenäoliselt pigem 1680ndate keskpaika kui 1689. aastasse. Selle kümnendi keskel esitas Josias Priesti Chelsea internaatkool noortele daamidele John Blow' "Venus ja Adonis". See väike ooper oli tõenäoliselt Purcelli teose eeskujuks.
Ooper oli tõenäoliselt mõeldud esitamiseks õukonnas. Kaarel II surm 1685. aasta veebruaris võis olla põhjuseks, miks etendust edasi lükata. Puuduvad tõendid, et ooperit oleks sel ajal õukonnas esitatud. Ooperit esitati esmakordselt 1689. aastal Priest's Chelsea tütarlastekoolis, mitte õukonnas. Teemad, mütoloogiline teema, rohkearvulised tantsud, pastoraalne lavastus, formaalne kokkuvõtlikkus viitavad sellele, et see oli mõeldud pigem aadlipublikule kui tavainimestele. Tõenäolisemalt kõnetasid need lühikesed ooperivormid inglasi. Nad eelistasid laule ja kõnekeelseid dialooge.
Dido võis võtta eeskujuks Marc-Antoine Charpentier' väikesed prantsuse ooperid. Samuti võis see olla eeskujuks John Blow' "Veenus ja Adonis". Venus komponeeriti ja lavastati umbes samal ajal kui Dido. Dido tegevus kulgeb edasi ariooso-kohtadega. Erinevate stseenide raamimiseks kasutatakse koore ja tantse. Armunute stseenide intensiivsus on vastandunud nõidade stseenide grotesksusele. Komöödia ja tragöödia on Didos hoolikalt tasakaalus. See tasakaal näitab Purcelli draamataju.
Pärast 1705. aastat kadus ooper lavalt. Aeg-ajalt toimusid kontsertetendused. 1895. aastal esines esimene uusaegne lavastatud versioon, mida esitasid Royal College of Music'i õpilased Purcelli 200. surma-aastapäeva puhul.
Rollid
| Rolli | Lauluala | |
| Dido (tuntud ka kui Elissa), Karthago kuninganna | sopran või kõrge mezzosopran | |
| Belinda, Dido õde ja teenijanna | kerge sopran | |
| Teine naine, teine neiu | sopran või meztsosopran | |
| Aeneas, Trooja prints | tenor või kõrge bariton | |
| Nõid/ nõid/ nõid | Meztsosopran, kontratenor, kontratenor või bass | |
| Esimene nõid/loitsunaine | Meztsosopran | |
| Teine nõid/loitsunaine | Meztsosopran | |
| Vaim, Merkuuri kujul | sopran või kontratenor | |
| Esimene meremees | tenor | |
| Koor, SATB: kõik liikmed esindavad ühel või teisel hetkel õukondlasi, nõidu, kupeed ja meremehed. | ||
Lugu
Ooperi lugu on võetud rooma poeedi Vergiliuse "Aeneisest". Vergilius püüdis luua roomlaste jaoks rahvuseepose, nagu Homeros tegi "Iliase" ja "Odüsseia" kreeklastele. Aeneas on Veenuse ja Anchisesi poeg Troost. Ta põgeneb oma kodust pärast selle rüüstamist kreeklaste poolt. Teda ootab ees seitsmeaastane teekond Itaaliasse. Saatus on otsustanud, et ta asutab uue rahva. Aeneas saabub Karthagosse. Kuninganna Dido leinab oma surnud meest, kellele ta oli vandunud igavest truudust. Ta on armunud Aeneasse ja Aeneas temasse.
1. akt. Belinda üritab Dido rõõmsaks teha. Belinda oletab, et Dido on mures Aenease, "trooja külalise" pärast. See on nii. Dido on ilmselgelt temasse armunud. Aeneas on temasse armunud. Koor kutsub neid üles nautima oma armastust. "Võidutants" lõpetab aktuse.
Teine akt. 1. stseen: nõiduse koopas otsustavad nõiad rikkuda Dido õnne, lastes Aeneasel Itaaliasse purjetada. Nad võluvad tormi. Äikese ja välgu saatel esitavad nõiad "fuuriate kaiktantsu". Teine stseen: Aeneas, Dido ja õukondlased otsivad varjupaika metsas. Torm kasvab. Daamid kiirustavad minema. Nõidade poolt esile kutsutud vaim soovitab Aeneasel lahkuda Karthagost. Aeneas usub, et see nõuanne on Jove käsk. Ta otsustab purjetada. Ta mõtleb, kuidas ta saab Didot rahustada.
3. akt. Meremehed tantsivad. Üks meremees laulab lopsakat laulu. Nõid ja nõiad on rõõmsad, kui näevad, et Aeneas valmistub lahkuma. Nad vannuvad, et teevad talle rohkem kahju, kui ta kord merel on. Nõiad tantsivad. Dido ja tema rong sisenevad. Aeneas siseneb hetk hiljem. Dido kutsub Aeneast minema. Aeneas keeldub. Dido kutsub teda uuesti lahkuma. Lõpuks läheb ta. Dido tapab end.
Dido enesetapp
Muusikalised numbrid
Originaalkäsikirja ei ole olemas. Uurimine sõltub varaseimatest trükitud koopiatest. Mõned osad on arvatavasti kadunud. Mõnikord on kaotuse tasakaalustamiseks partituuri lisatud Purcelli 1680. aastate keskel kirjutatud muusikat. Mõnikord on puuduv muusika komponeeritud täiesti uuesti Purcelli stiilis.
Ooperi traagilisele tulemusele vihjab peaaegu kohe kuninganna 1. akti aaria saatelugu. Maabassi modulatsioon c-mollilt g-mollini sõnade "Ma igatsen, kuni mu lein on teada" puhul võtab ette 3. akti Dido kaebuse võtme. Purcell kasutab põhibassi ka muudel hetkedel: Dido kahes aarias (1. ja 2. akt) ja aarias "Oft she visits" (tihti külastab ta) 2. aktis. See aaria viitab Actaeoni traagilisele surmale tema enda koerte poolt. Sõna "maa" viitab sellele, mis katab Didot pärast tema surma.
|
|
| ||||
| Probleemid selle faili kuulamisega? Vaata meediaabi. | |||||
- Overture
1. akt.
- Raputa pilve - Belinda
- Ah! Belinda, ma olen prestiižne - Dido
- Suru suureneb varjamisega - Belinda
- Kui monarhid ühinevad - Koor
- Kust võiks nii palju voorust tulla - Dido
- Ära karda ohtu - Belinda, Teine naine
- Näe, teie kuninglik külaline ilmub - Belinda
- Cupido viskab ainult noole - Koorus
- Kui mitte minu jaoks - Aeneas
- Pursue thy Conquest - Belinda
- Mägedesse ja orgudesse - Koor
- Võidukas tants
Teine akt.
- Prelüüd nõidade jaoks
- Harm on meie rõõm - Koor
- Karthago kuninganna - nõidlanna
- Ho, ho, ho! Ho, ho, ho! - Koor
- Aga enne me seda teeme - Kaks nõida
- Meie sügavas võlvitud kambris - Koorus
- Echo Dance of Furies
- Ritornelle
- Tänu nendele üksildastele orgudele - Belinda
- Sageli külastab ta - Second Woman
- Vaata, minu painduvale oda - Aeneas
- Kiire, kiire linna - Belinda
- Jää, vürst ja kuula suure Jove käsku - Vaim!
- Siis kuna meie võlu on kiirenenud - Koorus
- Grove'i tants
3. akt.
- Prelüüdi
- Tule ära - Koor
- Vaata lipud - Sorceress
- Meie järgmine ettepanek - Sorceress
- Hävitamine on meie rõõm - Koor
- Nõidade tants
- Teie nõuanded on kõik asjata - Dido
- Suured mõttekaaslased vandenõudlevad iseenda vastu - Koorus
- Nad käsi, Belinda - Dido
- Kui ma olen maas - Dido
- Kukkuvate tiibadega, te kupid, tulge - Koorus
Dido kohtub Aeneasega Wenceslaus Hollari poolt
Armatsemine
Orkester
- Viiulid
- Viola
- Tšellod
- Bass
- Viol de gamba
- Flûtes à bec
- Bassoflöödid
- Fagott
- Klaver ja orel
- Theorboes
- Kitarrid
Teorbot mängiv naine
Küsimused ja vastused
K: Mis on ooperi pealkiri?
V: Ooperi pealkiri on Dido ja Aeneas.
K: Kes kirjutas Dido ja Aenease loo ja sõnad?
V: Nahum Tate kirjutas Dido ja Aenease loo ja sõnad.
K: Kes on kirjutanud Dido ja Aenease muusika?
V: Dido ja Aenease muusika kirjutas Henry Purcell.
K: Millal kirjutati "Dido ja Aeneas"?
V: Arvatakse, et "Dido ja Aeneas" on kirjutatud umbes aastatel 1684-1685.
K: Milline teine teos võis olla Dido ja Aenease eeskujuks?
V: Dido ja Aenease eeskujuks võisid olla John Blow' "Veenus ja Adonis" ning Marc-Antoine Charpentier' väikesed prantsuse ooperid.
K: Kus oli see algselt ette nähtud etendamiseks?
V: Algselt oli see mõeldud esitamiseks õukonnas.
K: Millest on selle ooperi allikmaterjal võetud?
V: Selle ooperi allikmaterjal on võetud Vergiliuse teosest "Aeneis", mis räägib traagilisest armastusest Trooja printsi Aenaise ja Karthago kuninganna Dido vahel.
Otsige