Die Frau vom Checkpoint Charlie (2007) — tõestisündinud film Jutta Fleckist
Tõestisündinud film "Die Frau vom Checkpoint Charlie" (2007) — Jutta Flecki südantlõhestav võitlus laste eest, Veronica Ferres peaosas, lugu ida-lääne Saksa lahkhelist.
Die Frau vom Checkpoint Charlie (inglise keeles: The Woman of Checkpoint Charlie) on kaheosaline film naisest, kellel õnnestub põgeneda Saksa Demokraatlikust Vabariigist (Ida-Saksamaalt) läände, kuid kes on oma lastest eraldatud. Ta veetis kuus aastat, püüdes saavutada, et Ida-Saksamaa valitsus lubaks tema tütardel temaga ühineda Saksamaa Liitvabariigis (Lääne-Saksamaal). Film põhineb tõestisündinud lool. Esmakordselt näidati filmi Prantsuse-Saksa telekanal ARTE 28. septembril 2007. aastal.
Naise nimi oli Jutta Fleck. Filmis on tema nimi Sara Bender. Teda mängib näitleja Veronica Ferres. Tema lapsi kutsuti Claudia ja Beate. Filmis on nende nimed Silvia ja Sabine (või lühidalt "Bine" - hääldatakse "BEE-ne").
Sisu lühidalt
Filmi keskmes on üksiku ema dramaatiline ja järelpäratav võitlus oma laste eest pärast seda, kui ta on põgenenud idast läände. Kuigi ema ise jõuab Lääne-Saksamaale, ei lubata tema tütardel talle järele tulla – nad jäävad GDR-i režiimi vangistusse, kus emotsionaalne kontakt ja perekondlik õiglus on poliitilise kontrolli ja bürokraatia vastu. Peategelase pikk ja väsitav protest, avalikud aktsioonid ja tahtmine äratada tähelepanu läände teevad temast sümboli peredele, kes olid jagatud külma sõja ajal.
Taust ja tõestisündinud lugu
Film ammutab materjali reaalsetest sündmustest ja Jutta Flecki tegelasest, kes püsivalt võitles oma laste õiguse eest lahku elava emana. Lugu peegeldab ajaloolist tausta: pärast Teist maailmasõda jagunes Saksamaa kahte riiki ja piirid ning reeglid liikumiseks olid ranged. Ida-Saksamaa valitsus keelas paljudel juhtudel rahvusvahelise ühinemise ning kasutas julgeolekuaparaati (sh Stasi) vastuhaku maha surumiseks. Selline ajastu loomustab filmi pingelise ja emotsionaalse konteksti.
Näitlejad ja tegelaskujud
- Veronica Ferres – mängib peategelast Sara Benderit, ekvivalenti Jutta Fleckile.
- Filmis esinevad ka näitlejad, kes kehastavad pereliikmeid, ametnikke ja teisi võtmetegelasi, kes peegeldavad nii Lääne-Saksamaa kui Ida-Saksamaa bürokraatiat ja ühiskonna reaktsioone.
- Tütarde filmilised nimed on Silvia ja Sabine (Bine).
Teemad ja sõnum
Filmi tugevad teemad on perekond, õiglus, üksikisiku vastupanu autoritaarsusele ja meedia mõju avalikule arvamusele. Lugu uurib, kuidas poliitika võib tungida isiklikku sfääri ja milliseid eetilisi ja inimlikke dilemmad see tekitab. Rõhutatud on ka ameti- ja diplomaatiliste vahendite keerukust ning sellest tingitud kannatusi tavaliste inimeste elus.
Vastuvõtt ja tähendus
Kuna film põhineb tõestisündinud juhtumil, pälvis see tähelepanu nii ajaloohuvilistelt kui ka laiemalt publikult – eriti neilt, kes on kogenud külma sõja jagunemist või on huvitatud inimõiguste ja totalitarismi temaatikast. Veronica Ferresi rolli tunnetuslik ja emotsionaalne esitlus on olnud sageli esiletõstetud filmi tugevuste seas. Film toimib nii ajaloolise meenutusena kui ka inimliku loo kujutajana, mis kutsub kaasa mõtlema mineviku vigade ja perekondade kannatuste üle.
Kus ja kuidas vaadata
Algselt näidatud ARTE kanalil, on kaks osa mõeldud telefilmina vaatamiseks. Sõltuvalt levitusõigustest on film aeg-ajalt saadaval ka telekanalite kordusprogrammides või digiplatvormidel, mis vahendavad saksa-keelseid dokumentaal- ja TV-lugusid. Kes soovib filmi lähemalt uurida, võiks otsida täiendavat informatsiooni ja intervjuusid Jutta Flecki ja filmitegijatega, mis annavad suurema pildi nii loo algallikast kui ka filmilise tõlgenduse valikutest.
Kui soovite, võin lisada lühema süvitsi mineva kokkuvõtte filmi esimesest ja teisest osast või otsida usaldusväärseid allikaid Jutta Flecki eluloo ja selle järelkaja kohta meedias.
Lugu
1. osa
1982. aastal elab Sara Bender koos oma kahe tütre Silvia (11) ja Sabine (9) tütrega Erfurtis, Ida-Saksamaal. Nende ema ütles mõned asjad, mis kritiseerisid nende riigi valitsust. Kommunistlikus riigis nagu DDR oli halb olla valitsuse suhtes kriitiline. Nende ema sõnade tõttu koheldi tema lapsi koolis halvasti.
Sara tahab abielluda Peter Kochiga, keda ta tunneb tööl. Pulmad korraldatakse. Sara isa elab Helmstedtis Lääne-Saksamaal. Ta sõidab oma tütre pulma, kuid teel satub ta maanteel õnnetusse ja saab raskelt vigastada. Pulmad lükatakse edasi. Sara tahab oma isa Lääne-Saksamaal haiglas külastada, kuid DDR-i valitsus ei luba tal minna, sest ta on öelnud kriitilisi asju. Tema isa sureb. Sara küsib ikka veel luba kodumaalt lahkumiseks, kuid teda ei lubata, ja tööl tehakse talle raskusi.
Ta üritab koos oma kahe tütrega DDRist põgeneda. Neil õnnestub jõuda Rumeeniasse ja nad tahavad minna Jugoslaaviasse, kuid Ida-Saksamaa salapolitsei (Stasi) püüab nad kinni. Stasi teadis, et nad kavatsevad põgeneda, sest nad olid pannud Sara korterisse salajased mikrofonid, et nad saaksid kuulda kõike, mida räägitakse. Sara ja lapsed tuuakse tagasi Ida-Berliini. Lennujaamas eraldatakse lapsed oma emast. Nad viiakse Dresdenis asuvasse lastekodusse. Sara suletakse politseikambrisse. Tema sõber Peter, kellega ta oli tahtnud abielluda, osutub Stasi poolel olevaks. Ta töötab tema vastu. Sara mõistetakse kolmeks aastaks vangi.
2. osa
Pärast kaheaastast vangistust lastakse Sara välja tänu Lääne-Saksamaa valitsusele, kes maksis DDR-le, et see vabastaks ta ja laseks tal läände tulla. Tal ei lubata siiski näha oma kahte tütart, kes olid saadetud elama kommunistlikule valitsusele lojaalse kasuperekonna juurde. Sarat petetakse allkirjastama dokumente, mis tegelikult tähendab, et tal ei ole enam mingeid õigusi oma tütreid näha.
Sara ei talu Läänes ilma oma tütardeta. Ta hakkab viivitamatult paluma, et ta lubaks oma tütreid kaasa võtta, kuid midagi ei juhtu. Isegi Lääne-Saksamaa valitsus ei aita teda, sest poliitilistel põhjustel ei taheta Ida-Berliinis halbu suhteid DDRiga luua.
Sara arvab, et ainus viis, kuidas ta saab kedagi tema suhtes tähelepanu pöörata, on saada reklaami. Ta saab abi ajakirjanikult ja fotograafilt Richard Panterilt. Ta seisab Checkpoint Charlies, kohas keset Berliini, kus välismaalased saavad üle minna jagatud linna ühelt poolt teisele. Ta kannab suurt plakatit, millel on kirjas: "Andke mulle mu lapsed tagasi!". Richard teeb fotosid ja laseb ajalehtedel üle kogu maailma need ära trükkida. DDRi valitsusele see üldse ei meeldi. Nad saadavad agendid teda ähvardama. Teda rünnatakse ja haavatakse isegi tänaval ning talle öeldakse, et järgmisel korral tapetakse ta, kui ta oma kampaaniat jätkab. Isegi BRD (Lääne-Saksamaa) palub tal oma kampaania lõpetada, sest see on halb rahvusvahelistele suhetele.
Kuid Sara ei peatu. Tal õnnestub oma lastega ühendust võtta, smugeldades kirju ja sõnumeid kassettidel. Tüdrukud on väga rõõmsad ja arvavad, et peagi saavad nad emaga läände ühineda. Kuid luba ei anta.
Sara sõidab Helsingisse konverentsile, kus ta tahab rääkida Lääne-Saksamaa välisministri Hans-Dietrich Genscheriga (film erineb siinkohal veidi sellest, mis tegelikult juhtus). Teda võtavad autoga kaasa mehed, kes ütlevad, et viivad teda Genscheri juurde, kuid tegemist on Stasi agentidega, kes viivad ta metsa, et teda mõrvata, kuid tal õnnestub põgeneda.
Tema kahele tütrele öeldakse, et nende ema on autoõnnetuses hukkunud, kuid see on vale. Lapsed näevad juhuslikult oma ema demonstreerimas teleuudistes. Nad mõistavad, et ta on veel elus. Tema kasuvanemad leiavad kassetil salvestuse, millel tüdrukud on kritiseerinud DDRi valitsust. Neid karistatakse karmilt.
Lõpuks tunneb nende kasuvanem neile kaasa ja aitab veenda DDRi valitsust, et nad lastest lahti lasta. Nad saavad oma emaga taasühineda Lääne-Berliinis.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas on filmi nimi?
V: Filmi nimi on Die Frau vom Checkpoint Charlie (inglise keeles: The Woman of Checkpoint Charlie).
K: Millest on juttu?
V: Lugu räägib naisest, kellel õnnestub põgeneda Ida-Saksamaalt Lääne-Saksamaale, kuid kes eraldatakse oma lastest. Seejärel veedab ta kuus aastat, püüdes saavutada, et Ida-Saksamaa valitsus lubaks tema tütardel temaga Lääne-Saksamaale ühineda.
K: Kas see põhineb tõestisündinud lool?
V: Jah, see põhineb tõestisündinud lool.
K: Millal seda esimest korda näidati?
V: Seda näidati esmakordselt 28. septembril 2007. aastal Prantsuse-Saksa telekanal ARTEs.
K: Kuidas oli selle naise nimi päriselt?
V: Tegelikkuses oli naise nimi Jutta Fleck. Filmis on tema nimi Sara Bender.
K: Millised olid tema laste nimed tegelikus elus?
V: Tema laste nimed olid Claudia ja Beate. Filmis on nende nimed Silvia ja Sabine (või lühidalt "Bine" - hääldatakse "BEE-ne").
Otsige