Alternatiivkütusega sõidukid: tüübid, eelised ja näited

Alternatiivkütusega sõidukid: tüübid, eelised ja näited — tutvu elektri-, hübriidi-, maagaasi-, biodiisli- ja vesiniklahendustega ning nende keskkonna- ja kulusäästuga.

Alternatiivkütusega sõidukid on sõidukid, mis kasutavad energiat, mis pärineb muust kui naftast (nafta). (Bensiin ja diislikütus pärinevad naftast). Enamikku alternatiivsest energiast ei ole vaja importida teistest riikidest, nii et raha jääb riiki. Osa (kuid mitte kõik) pärineb taastuvatest allikatest. Paljud neist toodavad vähem saastet kui bensiin või diisel.

Alternatiivkütusega sõidukite valik on mitmekesine: need võivad vähendada sõltuvust naftast, langetada kasvuhoonegaaside heidet ja kohati vähendada kohalikke õhusaaste probleeme. Samas sõltub keskkonnamõju tugevalt kütuse või elektri tootmise viisist, tootmisprotsessidest ning kasutus- ja ringlussevõtu tingimustest.

Alternatiivkütusega sõidukid hõlmavad mitmesuguseid mootoreid ja mootoreid.

• Elektriauto - auto ei reosta, kuid seal, kus elektrit toodetakse, võib tekkida mõningane reostus.
• Maagaasiga sõiduk - fossiilne kütus, kuid põleb palju puhtamalt kui bensiin ja maagaasi on rohkem saadaval kui naftat.
• Biodiiselmootoriga sõiduk - diislikütus, mis on saadud taimsetest (või mõnikord ka loomsetest) õlidest.
• Etanooliga sõiduk - üsna sageli segatakse etanooli bensiiniga, 10% kuni 85% etanooli (nimetatakse E10 või E85).
• Metanooliga sõiduk - metanooli ja etanooli kasutatakse paljudes kiireimates võidusõiduautodes
• Butanooli sõiduk - sarnaselt etanoolile ja metanoolile saab seda valmistada paljudest biokütustest, kuid seda ei kasutata tavaliselt.
• Vesinikuauto - nimetatakse ka kütuseelemendiga sõidukiks või FCV-ks.
• Suruõhusõiduk - see tehnoloogia töötab, kuid sõidukid on veel tutvustusetapis ja leviala võib olla probleemiks.
• Propaan (või veeldatud naftagaas, LPG)

Samuti on olemas jalgrattad, riksad ning kahe- ja kolmerattalised inimajamiga sõidukid.

Eelised kokkuvõtlikult

• Asendatavus ja energiajulgeolek: alternatiivkütused ja elektrienergia võivad vähendada sõltuvust imporditavast naftast ning tugevdada riiklikku energiajulgeolekut.
• Keskkonnamõju: paljud alternatiivid (eriti elektri puhul, kui elekter tuleb taastuvatest allikatest) väljutavad vähem süsinikdioksiidi ja lokaalset õhusaastet.
• Tervise kasu: vähem heitgaase ja peenosakesi linnatingimustes parandab õhukvaliteeti ja vähendab hingamisteede haiguste riske.
• Tööstuse ja innovatsiooni toetus: alternatiivkütused soodustavad uusi tehnoloogiaid, tootmist ja töökohti (laadimisvõrgud, akutootmine, biokütuste tootmine).

Peamised piirangud ja tähelepanekud

• Infrastruktuur: paljude alternatiivide puhul (laadijad, vesiniku tanklad, CNG/LPG-jaamad) on levik piiratud ja investeeringud vajalikud.
• Kulu ja elutsükli mõju: elektriautode akude tootmine ja biokütuste tootmine võivad omada olulist keskkonnamõju, kui seda ei korraldata säästlikult. Ka alginvesteering võib olla suurem kui tavatüüpi auto puhul.
• Sõidukite ulatus: mitmete alternatiivide puhul (nt suruõhk, mõned elektrilised väikeautod) on sõiduulatus ja tarbija ootused piiriks.
• Tooraine ja maht: biokütuste laiaulatuslik tootmine võib konkureerida toidutootmise ja elupaikadega, seega on oluline hinnata jätkusuutlikkust.

Teknoloogiate lühiülevaade ja näited

Elektriautod (BEV): töötavad täielikult elektrimootoriga ja akudelt. Plussid: null heitgaase sõidu ajal, madalamad hoolduskulud. Miinused: laadimisvõrgu olemasolu ja akude piiratud elutsükkel. Näited: laialdaselt tuntud mudelid on Tesla Model 3, Nissan Leaf, Renault Zoe (mudelinimed on illustreerivad; turul on palju erinevaid variante).

Hübriid- ja pistikhübriidautod (HEV, PHEV): kombineerivad sisepõlemismootorit ja elektrisüsteemi. Hübriidid ei vaja väliseid laadijaid, pistikhübriidid aga võimaldavad lühikesi sõite puhtalt elektriga. Näide: Toyota Prius (hübriid), Mitsubishi Outlander PHEV (pistikhübriid).

Maagaas ja propaan (CNG/LPG): on fossiilsed kütused, mis põlevad tavapärasest puhtamalt ja vähendavad teatud heitmeid. Levinud kasutuses näiteks ühistranspordis ja kaubaveos. Nõuavad spetsiaalseid paake ja tankimisvõrku.

Biodiisel ja etanool: biokütused, mida saab segada traditsioonilise kütusega või kasutada puhtalt. Kasutuselevõtt sõltub tootmise jätkusuutlikkusest ja tooraineallikatest (jäätmed vs põllumajanduslikud põllud).

Vesinik ja kütuseelemendid (FCV): vesiniku kasutamine kütuseelemendis toodab veevett ja elektrit; hea tankimisaeg ja ulatus, kuid vesiniku tootmine ning tankimisvõrk on hetkel piirav tegur. Näited: Toyota Mirai, Hyundai Nexo (näitlikud mudelinimed).

Suruõhk ja muud eksperimentaalsed lahendused: sobivad lühikeste vahemaade ja kergemate sõidukite puhul; areng ja kommertsialiseerimine on piiratud.

Kasutusvaldkonnad

Alternatiivkütused sobivad eri otstarveteks: linnaliiklus (elektribussid, riksad), eritransport ja kättetoimetamine (elektrilised pakiautod), ühistransport (bussid, trammid), maanteekaubandus (CNG või biodiisel) ning sõidujagamine. Valik sõltub teenuse iseloomust: sõidukite läbitud kilomeetritest, tankimise/taaslaadimise võimalustest ja majanduslikust loogikast.

Kuidas valida alternatiiviga sõidukit?

• Mõtle oma sõiduharjumustele: päevane läbisõit, sagedased pikad sõidud või linnasõidud mõjutavad parimat valikut.
• Hinda infrastruktuuri: kas piirkonnas on laadimisvõrk, CNG- või vesinikjaamad?
• Arvesta kogukuludega: lähtu nii ostuhinnast kui ka kasutuskuludest (kütus/elekter, hooldus, maksusoodustused).
• Kontrolli keskkonnamõju: kas elektriallikas on taastuvenergia või fossiilne — see mõjutab tõelist süsinikujälge.

Kokkuvõte

Alternatiivkütusega sõidukid pakuvad reaalseid võimalusi vähendada keskkonnamõjusid ja suurendada energiajulgeolekut, kuid nende tegelik kasu sõltub paljudest teguritest: kuidas kütus või elekter toodetakse, milline on infrastruktuur ja kuidas tagatakse tootmise jätkusuutlikkus. Tarbija ja poliitikakujundaja tasub hinnata nii tehnilisi kui ka sotsiaal-majanduslikke mõjusid, et teha teadlikke ja pikaajalisi valikuid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on alternatiivkütusega sõidukid?

K: Mis kasu on alternatiivkütuste kasutamisest?

K: Kas alternatiivkütuste puhul kasutatakse taastuvaid energiaallikaid?

K: Millist tüüpi sõidukid kasutavad elektrit alternatiivkütusena?

K: Kas on olemas inimtekkelisi sõidukeid, mis kasutavad alternatiivset kütuseallikat?

K: Kas autodes kasutatakse praegu suruõhutehnoloogiat?

Otsing