Elizabeth I usulahendus (1559): Inglise kiriku ülemvõimu ja ühtsuse akt

Elizabethi usulahendus oli Elizabeth I vastus Henry VIII, Edward VI ja Mary I valitsemisajal tekkinud usutülide vastu.

See vastus on antud kahes Inglismaa parlamendi seaduses. 1559. aasta ülemvõimu aktiga kinnitati Inglise kiriku sõltumatust Roomast. Act of Uniformity 1559 otsustas Inglismaa kiriku vormi üle.

Sageli peeti seda Inglise reformatsiooni lõpuks ja anglikaani usu rajamiseks. Kuid mõned ajaloolased arvavad, et Inglismaa sai protestantlikuks riigiks alles palju aastaid hiljem. Tundub, et rahvastikus ja vaimulikkonna seas oli veel pikka aega pärast seda suuri lahkarvamusi.

Taust ja poliitiline eesmärk

Elizabethi usulahenduse (Religious Settlement) eesmärk oli lõpetada kestnud usuline lõhestumus, mis oli tekkinud kolmel troonil oleva monarhi eri suuniste tõttu, ning tagada rahu ja riigikorda. Elizabethi poliitika püüdis leida kompromissi kahe peamise suuna vahel: range protestantliku reformi ja katoliikliku traditsiooni vahel. Selle keskseks strateegiaks oli luua seaduslik raamistik, mis rõhutas kuninganna ülemvõimu kirikus, ent jättis ruumi teatavaks rituaalseks ja hierarhiliseks jätkuks, et rahuldada võimalikult paljusid alamate rühmi.

Peamised sätted

• Ülemvõimu akt (1559): taastati kuninga/kuninganna ülim võim kiriklikes küsimustes – aga tiitel oli peenem: Elizabeth nimetati Supreme Governor ehk kõrgeimaks valitsejaks, mis oli sõnastus, mis pidi kõnetama nii protestantlikke kui ka mõningaid mõõdukamaid katoliikuid.
• Ühtsuse akt (Act of Uniformity, 1559): kehtestati ametlik jumalateenistuse kord ja nõuti, et kirikutes kasutataks regulaarset jumalateenistuse käsiraamatut (uuenenud Book of Common Prayer). Akt püüdis tagada, et jumalateenistused oleksid ühtsed kogu riigis.
• Seadused nõudsid ametlikke tunnistusi ja vandeid, millega vaimulikud ja ametnikud tunnistaksid kroonile kuuluvat kiriklikku autoriteeti.
• Mitmed varasemad reformilised muudatused – näiteks jumalateenistuse pidamine inglise keeles ja vaimulike lahutamatus Rooma paavsti võimust – jäid püsima, samas kui osa katoliiklikust liturgiast ja kiriku välisest sümboolikast säilis eesmärgiga hoida rahvas rahulikumana.

Rakendamine, vastuseis ja kompromissid

Uute aktide jõustamine ei olnud lihtne ja sujuv. Paljud regiooni- ja sotsiaalsed erinevused, pooldajate ja vastaste vastasseisud ning vaimulike ja laiemate kogukondade tunded tegid rakendamise keeruliseks. Mõned asjad, mille üle vaieldi:

• Rituaalide ja riietuse küsimused (nt vaimulike riietus ja missa elementide kasutamine) tekitasid vastuseisu nii puritaanlikult meelestatud protestantides kui ka katoliiklikes ringkondades — see on tuntud kui vestiaarkontroverse.
• Karmimad protestandid pidasid lahjendatud reformi ebapiisavaks, katoliigid ei aktsepteerinud roomakatoliku usu kaotust ning paljud jäid recusant’ideks ehk teenistustest eemalejääjateks.
• Parlamendi ja kuninganna taktikalised kompromissid muutsid sätteid mõnevõrra paindlikumaks, kuid mitteametlikult jäid karistused ja sotsiaalne surve nende vastu, kes seadusi eirasid.

Mõju ja pärand

Elizabethi usulahendus pani aluse anglikanismi kui riikliku kiriku identiteedile — seda on tihti nimetatud "via media" ehk kesktee kujunemiseks katoliku ja reformeeritud traditsiooni vahel. Selle akti kaudu saavutati oluline poliitiline stabiilsus ning tugev ühendus krooniga, mis omakorda mõjutas Inglismaa poliitilist ja kultuurilist elu aastakümneteks.

Samuti sillutas see teed edasistele kirikureformidele ja kokkulepetele, nagu 1563. aasta Thirty-Nine Articles kujunemine, mis aitas selgemalt määratleda anglikaani teoloogiat. Ent usuline ühtsus ei tekkinud üleöö: katoliiklikud ja radikaalsemad protestantlikud rühmad jäid püsivaks väljakutseks ning alles hiljem – läbi seaduste, karistuste, emigratsiooni ja poliitiliste kokkulepete – kujunes Inglismaa religioosne maastik praeguse unikaalse raamiga.

Kokkuvõte

Elizabethi usulahendus (1559) oli teadlik ja pragmaatiline poliitilis-usuline kompromiss, mille kaudu Elizabeth I ja parlament püüdsid taastada rahu ning tugevdada kuninglikku autoriteeti kirglikus usuküsimuses. See ei lõhkunud kõiki lõhesid ega rahuldanud kõiki pooled täielikult, kuid andis aluse Inglismaa kiriku õiguslikule ja institutsionaalsele kujunemisele ning mõjutas oluliselt riigi edasist religioosset ja poliitilist arengut.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Elizabethi religioosne asundus?

Küsimus: Mitu parlamendiseadust hõlmas Elizabethi usulahendus?

K: Mida kinnitas 1559. aasta ülemvõimuakt?

K: Mis oli 1559. aasta ühtsuse seaduse (Act of Uniformity 1559) eesmärk?

K: Milliseks peetakse mõnede arvates Elizabethi usulahutust?

K: Kas Inglismaad peeti pärast Elizabethi usulahendusperioodi (Elizabethan Religious Settlement) rahva seas protestantlikuks riigiks?

K: Kas Elizabethani usulahutusega seoses olid rahva ja vaimulikkonna vahel lahkarvamused?

Otsing