Õhtune palvus (anglikaani)
Õhtupalvus (sageli Evensong) on anglikaani kirikus traditsiooniline jumalateenistus, kui inimesed tulevad hilisõhtul või varajasel õhtul kirikusse jumalateenistusele. Suurbritannia katedraalides ja mõnes vanas ülikoolide kabelis on see jumalateenistus, mida laulab koor peaaegu igal nädalapäeval (tavaliselt on üks nädalapäev, mil koori ei ole ja kõik räägitakse). Katedraalides laulavad tavaliselt ainult koor ja preestrid, kogudus aga kuulab. Mõnikord on lõpus üks hümn, kuhu kogudus võib kaasa laulda. Kirikutes on eelvoorudes rohkem laulmist, et kogudus saaks kaasa laulda.
Evensongi areng ja tähendus
Tänapäeval kasutatava õhtulaulu vormi töötas välja Thomas Cranmer 16. sajandil. Oli olemas kahte liiki jumalateenistusi, mida kutsuti "vesperiks" ja "kompliiniks" ja mida mungad kloostrites laulsid iga päev. Cranmer võttis mõned sõnad, mida kasutati mõlemas jumalateenistuses, ja lõi sellest tänase õhtupalve (Evensong) vormi.
Eelvooru peamine mõte on Kristuse kehastumise tähistamine: see on lugu Kristuse tulekust maailma inimese kujul ja elamisest inimeste keskel. Jumalateenistusel kasutatakse alati Magnificati ja Nunc Dimittise sõnu. Magnificat on laul, mida Maarja laulis, kui talle öeldi, et tal sünnib laps, kes saab olema Jumala poeg. Nunc Dimittis on laul, mida laulis preester Simeon, kellele Jumal oli lubanud, et ta elab piisavalt kaua, et näha Jeesust. Mõlemad sõnad on pärit Uuest Testamendist.
Paljud kirikud kasutavad nüüd oma jumalateenistustel sõnu Common Worship'ist või mõnest muust kaasaegsest palveraamatust. Kui aga õhtulaulu laulab koor, siis kasutatakse tavaliselt vanast traditsioonilisest "Common Prayer Book of Common Prayer" (1662) sõnu. See on tingitud sellest, et enam kui nelja sajandi jooksul on loodud nii palju suurepärast muusikat, milles on kasutatud neid sõnu.
Kuna õhtujumalateenistusel ei toimu armulaua andmist, võib jumalateenistust juhatada ka ilmik (keegi, kes ei ole "kvalifitseeritud" preester).
Evensongi jumalateenistuse osad
Õhtune jumalateenistus koosneb järgmisest:
- Palved: ülestunnistus, hukkamõistmine (kui preester on kohal) ja Issanda palve.
- Responsoriumi palved (mida laulavad vaheldumisi preester ja koor).
- üks või kaks psalmi.
- Kaks õppetundi (lugemist) Piiblist. Esimene on tavaliselt võetud Vanast Testamendist ja teine Uuest Testamendist. Igale õppetunnile järgneb (üks neist):
- Kaks laulu, tavaliselt Magnificat ja Nunc Dimittis.
- Apostlite usutunnistus.
- Mitmed palved ja vastused, sealhulgas Kyrie eleison ja Issanda palve.
- Hümn
- Rohkem palveid ja õnnistus
Tavaliselt mängib organist enne ja pärast jumalateenistust orelimuusikat. Pühapäeviti võib olla ka jutlus.
Muusika
Kirikutes lauldakse Magnificat ja Nunc dimittis (laulatus), nagu ka psalmi, sageli laulupeo saatel. See on meloodia, mis kordub iga salmi või iga kahe salmi järel ja mida lauldakse selles loomulikus rütmis, milles seda räägitakse. Katedraalides või kirikutes, kus on hea koor, lauldakse kahte laulusalmilaule spetsiaalse muusika (nagu hümn) järgi, mille on koostanud mõni tuntud helilooja. Tavaliselt on olemas orelisaatmine.
Paljud heliloojad, eriti anglikaani kirikute heliloojad, on kirjutanud seadeid (muusikat) nendele kahele laulule (mida kooriliikmed sageli nimetasid "Mag ja Nunc"). Selliste heliloojate hulka kuuluvad Edward Bairstow, Herbert Brewer, Orlando Gibbons, Herbert Howells, Henry Purcell, Charles Stanford, Herbert Sumsion, Thomas Tallis, Thomas Weelkes, Samuel Wesley ja paljud teised. Mõned heliloojad kirjutasid mitu seadeid. Seetõttu tähistatakse erinevaid seadeid sageli selle järgi, millises võtmes nad on, nt Stanford G-s, Stanford C-s jne. Mõnikord võib neid identifitseerida ka selle järgi, millise katedraali jaoks nad kirjutati. Näiteks Herbert Howells kirjutas Mag ja Nunc seadeid mitmetele katedraalidele ja kabelitele. Neid saab identifitseerida nende nimetamise järgi: Howells' Gloucester Service, Collegium Regale (=King's College, Cambridge) jne.
Lauldud õhtulaulu puhul laulab koor ka "introiti", mis on väga lühike pala jumalateenistuse alguses. Nad laulavad psalmi laulu saatel, samuti kõlab hümn.
Evensong York Minsteris
Seotud leheküljed
- Hommikupalve
- Matinea
- Vesper
- Anglikaani laul
- anglikaani kirikumuusika
- Teenindus (muusika)
- Magnificat
- Nunc dimittis
Küsimused ja vastused
K: Mis on õhtupalve?
V: Õhtupalvus, mida tuntakse ka Evensongina, on anglikaani kirikus traditsiooniline jumalateenistus, kuhu tullakse jumalateenistusele hilisõhtul või varajasel õhtul.
K: Kus seda lauldakse peaaegu igal nädalapäeval?
V: Suurbritannia katedraalides ja mõnes vanas ülikoolide kabelis lauldakse Evensongi peaaegu igal nädalapäeval.
K: Kes tavaliselt katedraalides Evensongi ajal laulab?
V: Katedraalides laulavad Evensongi ajal tavaliselt ainult koor ja preestrid, samal ajal kui kogudus kuulab.
K: Kas kogudus saab Evensongi ajal osaleda?
V: Evensongi ajal on tavaliselt ainult üks laul, mille lõpus kogudus saab kaasa laulda.
K: Kas kogudusel on Evensongi ajal kirikutes rohkem laulmist, milles ta saab osaleda?
V: Jah, kirikutes on kogudusel tavaliselt Evensongi ajal rohkem laulmist, milles osaleda.
K: Kas katedraalides on kunagi päev, mil Evensongi ajal ei ole koori ja kõik räägitakse?
V: Jah, katedraalides on tavaliselt üks päev nädalas, mil Evensongi ajal ei ole koori ja kõik räägitakse.
K: Mis liiki jumalateenistus on Evensong?
V: Evensong on anglikaani kirikus toimuv jumalateenistus, kuhu tullakse jumalateenistusele hilisõhtul või varajasel õhtul.
