Õhtupalvus (Evensong) — anglikaani õhtune jumalateenistus ja traditsioon

Õhtupalvus (Evensong) — sügav anglikaani õhtune jumalateenistus: katedraalide koorilaulud, ajaloolised traditsioonid ja osalemisvõimalused.

Õhtupalvus (sageli Evensong) on anglikaani kirikus traditsiooniline jumalateenistus, mis toimub õhtul ning on sageli suure rõhuasetusega laulul ja palvel. Tavaliselt tulevad inimesed hilisõhtul või varajasel õhtul kirikusse jumalateenistusele. Suurbritannia katedraalides ja mõnedes vanades ülikoolide kabelites peetakse see vorm sageli iganädalaselt: teenistust viib läbi koor ja preestrid, kogudus aga tavaliselt kuulab. Mõnikord on lõpus üks hümn, kuhu kogudus võib kaasa laulda. Väiksemates kirikutes on laulmist rohkem, et kogudus saaks aktiivselt kaasa laulda.

Päritolu ja lühiajalugu

Õhtupalvuse traditsioon sai kujunemise Book of Common Prayer kaudu 16. sajandil, mil Thomas Cranmer koondas keskaegsete mungate vespersi ja kompline elemendid ühtseks õhtupalvuseks. See teenistus on säilitanud oma esitatud formaadi ja lauluosaluse peamiselt anglikaani liturgilises praktikaski, kuigi väljaspool Inglismaad on sellel erinevaid kohalikke variatsioone.

Teenistuse ülesehitus

Õhtupalvuse põhikomponendid on tavaliselt:

• alguspalved ja sissejuhatus;
• pattuaktsepteerimine ja vastused (responses);
• psalmide laulmine või lugemine;
• Esimene piiblilõik (First Lesson) ja kantaat või vastus;
• Magnificat (Neitsi Maarja laul) või mõni muu kantaat;
• Teine piiblilõik (Second Lesson) ning Nunc Dimittis (Siidri laul) tavaliselt pärast lugejatööd;
• kohtpalved, kogumikud (collects) ja ühispalved;
• antel ehk koori soolteos (anthem) ja lõpetav õnnistus; sageli lõpeb teenistus hümniga, kuhu kogudus võib kaasa laulda.

Teenistuse täpne kord võib varieeruda sõltuvalt katedraalist, kirikust või raamatust, millest teenistus järgib. Paljudes katedraalides on suur rõhk koori ettekanne-l ja liturgilistel vastustel.

Muusika ja kooritraditsioon

Õhtupalvus on tuntud eelkõige oma rikkaliku koorimuusika poolest. Koorid võivad olla mees- ja poistekoorid, naiste- ja segakoorid või professionaliseerunud segakoorid. Koorilaul võib olla a cappella või organi saatel. Paljud tuntud heliloojad on kirjutanud Evensongile mõeldud teoseid — näiteks renessansi ja hilisema perioodi autorid, samuti 19.–20. sajandi heliloojad nagu Stanford, Howells, Parry ja Vaughan Williams. Katedraaliõhtupalvused on sageli kõrgetasemelise koorilaulu näide ning meeldiv kultuuriline elamus ka neile, kes ei ole tavapärased kirikukülastajad.

Kus ja millal

Õhtupalvust peetakse enamasti katedraalides ja ülikoolide kabelites, kuid seda vormi võib leida ka paljudes maakirikutes. Katedraalides toimub see tavaliselt regulaarselt — mõnel juhul iga päev või mitu korda nädalas. Teenistus kestab tavaliselt 30–60 minutit, sõltuvalt programmist ja lisateostest.

Mida oodata ja kuidas osaleda

• Õhtupalvusele on sageli oodatud nii kohalikud kui ka turistid; pilet või annetused võivad olla soovitud katedraalis, kuid paljudel kordadel on sissepääs tasuta.
• Kuigi suuremas osas teenib koor ja preestrid, on osa teenistusest mõeldud ka koguduse osaluseks (eriti hümnid ja ühised vastused).
• Enne külastust on hea kontrollida konkreetse katedraali või kiriku kodulehte teenistuse aja ja vormi kohta.
• Püsimiseks ja keskendumiseks soovitatakse tavaliselt vaikust ja lugupidavat riietust, kuid atmosfäär on sageli avatult sõbralik.

Õhtupalvuse tähendus

Õhtupalvus ühendab liturgilise palve, piiblitekstid ja muusika ning pakub nii vaiksemat palvet kui ka esteetilist kogemust. See on tähtis osa anglikaani traditsioonist ja paljude katedraalide identiteedist ning toob kokku nii kirikukoguduse liikmeid kui ka muusikahuvilisi ja külalisi.

Muusika

Kirikutes lauldakse Magnificat ja Nunc dimittis (laulatus), nagu ka psalmi, sageli laulupeo saatel. See on meloodia, mis kordub iga salmi või iga kahe salmi järel ja mida lauldakse selles loomulikus rütmis, milles seda räägitakse. Katedraalides või kirikutes, kus on hea koor, lauldakse kahte laulusalmilaule spetsiaalse muusika (nagu hümn) järgi, mille on koostanud mõni tuntud helilooja. Tavaliselt on olemas orelisaatmine.

Paljud heliloojad, eriti anglikaani kirikute heliloojad, on kirjutanud seadeid (muusikat) nendele kahele laulule (mida kooriliikmed sageli nimetasid "Mag ja Nunc"). Selliste heliloojate hulka kuuluvad Edward Bairstow, Herbert Brewer, Orlando Gibbons, Herbert Howells, Henry Purcell, Charles Stanford, Herbert Sumsion, Thomas Tallis, Thomas Weelkes, Samuel Wesley ja paljud teised. Mõned heliloojad kirjutasid mitu seadeid. Seetõttu tähistatakse erinevaid seadeid sageli selle järgi, millises võtmes nad on, nt Stanford G-s, Stanford C-s jne. Mõnikord võib neid identifitseerida ka selle järgi, millise katedraali jaoks nad kirjutati. Näiteks Herbert Howells kirjutas Mag ja Nunc seadeid mitmetele katedraalidele ja kabelitele. Neid saab identifitseerida nende nimetamise järgi: Howells' Gloucester Service, Collegium Regale (=King's College, Cambridge) jne.

Lauldud õhtulaulu puhul laulab koor ka "introiti", mis on väga lühike pala jumalateenistuse alguses. Nad laulavad psalmi laulu saatel, samuti kõlab hümn.

Evensong York Minsteris

Küsimused ja vastused

K: Mis on õhtupalve?

K: Kus seda lauldakse peaaegu igal nädalapäeval?

K: Kes tavaliselt katedraalides Evensongi ajal laulab?

K: Kas kogudus saab Evensongi ajal osaleda?

K: Kas kogudusel on Evensongi ajal kirikutes rohkem laulmist, milles ta saab osaleda?

K: Kas katedraalides on kunagi päev, mil Evensongi ajal ei ole koori ja kõik räägitakse?

K: Mis liiki jumalateenistus on Evensong?

Otsing