Aṉangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara (APY) on suur aborigeenide maa-ala Lõuna-Austraalia loodenurgas. See kuulub Pitjantjatjara, Yankunytjatjara ja Ngaanyatjarra (või Aṉangu) rahvastele. Põlisrahva tiitli andis David Tonkini valitsus 30. oktoobril 1981. aastal. Maa pindala on umbes 102 650 ruutkilomeetrit (39 630 ruut mi), mis moodustab umbes 10,4% riigi pindalast. See on üks Lõuna-Austraalia 74 omavalitsuspiirkonnast.

APY maad on kuivad ja väga kauged. See on enamasti tasane, välja arvatud Everard Ranges idas ja Musgrave Ranges Põhja-Territooriumi piiril. Maadel elab umbes 2500 inimest.

Ajalugu ja õiguslik staatus

APY alad said ametliku tunnustuse 1981. aastal, mil Lõuna-Austraalia valitsus andis maade omandiõiguse tagasi Aṉangu rahvastele. See õiguslik tunnustus andis kogukondadele võimaluse ise oma maad hallata, säilitada kultuurilisi tavasid ja osaleda otsustusprotsessides, mis puudutavad maade kasutust. Alates sellest on APY maad reguleeritud eraldi kokkulepetega ja kohalike juhtorganite kaudu.

Rahvas ja kultuur

APY aladel elavad peamiselt Pitjantjatjara, Yankunytjatjara ja Ngaanyatjarra keelerühmade inimesed, kes ise nimetavad end sageli Aṉanguks. Kultuur ja keel on tugevalt seotud maa ja traditsioonilise õiguskorra ehk Tjukurpa (Dreaming) lugudega. Traditsioonilised teadmised, laulud, tantsud ja kunst on ühiskondliku elu keskmes ning järjepidevuse hoidmisel väga olulised.

Área kogukondades toimivad kunstikeskused, mis on tähtsaks sissetuleku ja kultuuri edasikandmise allikaks. Tuntud on mitmed Anangu kunstikeskused, kus valmistatakse maalitust, tekstiili ja muid käsitööesemeid, mis on hinnatud nii Austraalias kui ka rahvusvaheliselt.

Asustused ja teenused

APY maadel on mitu väiksemat küla ja kogukonda, kus paiknevad elanikud, koolid ja põhiteenused. Tänu piirkonna suurusele ja hajutatusele on teenuste kättesaadavus piiratud: tervishoid, haridus ja teenused toimuvad peamiselt kohalikes keskustes ning keerulisemad erihooldusvajadused nõuavad transporti pikkadele vahemaadele.

  • Paljud kogukonnad hoolitsevad oma teenuste eest osaliselt iseseisvalt, tihti koostöös riigi- ja heategevusorganisatsioonidega.
  • Kaugus suurematest linnadest ja halb teeolukord muudavad transpordi ning kaupade ja teenuste tarnimise kalliks ja aeglaseks.

Majandus ja elatusallikad

Majandus põhineb peamiselt kohalikel teenustel, avalikel töökohustel, kunstil ja mõningal määral põllumajandusel või karihoidmisel nendes tingimustes. Kunst ja käsitöö ning nende müük on tähtis tuluallikas, samuti on eri projektid, mis toetavad kohaliku töö ja ettevõtluse arengut. Aja jooksul on olnud ka arutelusid ja taotlusi maavaraotsingute ja -kasutuse kohta, mis on sageli seotud keskkonna- ja kultuurimõjude hindamisega.

Loodus, kliima ja keskkond

Piirkond on tüüpiline kõrbe- ja poolkõrbealadele: väga madal sademete hulk, kuum suvi ja jahedamad talved. Loodus on kohanenud kuivatingimustega – esinevad spinifex-taimestik, väiksemad põõsad ja kivised pindalad. Everard Ranges ja Musgrave Ranges pakuvad maastiku mitmekesisust ja paikseid ökosüsteeme, samuti kultuuriliselt olulisi paiku.

Mõnes APY piirkonnas on moodustatud kaitsealasid ja Indigenous Protected Areas (IPAd), mille eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ning toetada traditsioonilisi maahaldamise praktikaid.

Ligipääs ja külastamine

APY alad on kaugel ja ligipääsuks on sageli vajalik sõit pikkadel, tihti kattega teedel. Paljudesse kogukondadesse sisenemiseks nõutakse eelnevat luba või kooskõlastust — see on vajalik nii kultuuriliste põhjuste kui ka kogukondade turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks. Külastajatel soovitatakse austada kohalikke tavasid ja juhiseid ning võtta ühendust kohalike ametlike esindajatega enne reisi planeerimist.

Väljakutsed ja tulevik

Nagu paljudel kaugetel põlisrahvaste aladel, seisavad ka APY kogukonnad silmitsi mitmete väljakutsetega: infrastruktuuri ja elamutingimuste parandamine, tervishoiu ja hariduse kättesaadavuse tõstmine, noorte jaoks tööhõive loomine ning keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse üha muutuvas maailmas. Samal ajal pakub maade isehaldus ja tugev kultuuriline identiteet plaane ja võimalusi jätkusuutlikuks arenguks, kus traditsioonilised teadmised ja kaasaegsed lahendused töötavad koos.

APY jätkab olulise piirkonnana Lõuna-Austraalia elukorralduses — nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt — ning on näide sellest, kuidas põlisrahvaste õiguste tunnustamine võib luua aluse kohalikule juhtimisele ja kultuuripärandi säilitamisele.