Aṉangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara (APY) — suur Lõuna-Austraalia aborigeenimaa
Aṉangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara (APY) — suur Lõuna-Austraalia aborigeenimaa: avasta APY kultuur, loodus ja kauged maastikud, kodu Pitjantjatjara ja Yankunytjatjara rahvastele.
Aṉangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara (APY) on suur aborigeenide maa-ala Lõuna-Austraalia loodenurgas. See kuulub Pitjantjatjara, Yankunytjatjara ja Ngaanyatjarra (või Aṉangu) rahvastele. Põlisrahva tiitli andis David Tonkini valitsus 30. oktoobril 1981. aastal. Maa pindala on umbes 102 650 ruutkilomeetrit (39 630 ruut mi), mis moodustab umbes 10,4% riigi pindalast. See on üks Lõuna-Austraalia 74 omavalitsuspiirkonnast.
APY maad on kuivad ja väga kauged. See on enamasti tasane, välja arvatud Everard Ranges idas ja Musgrave Ranges Põhja-Territooriumi piiril. Maadel elab umbes 2500 inimest.
Ajalugu ja õiguslik staatus
APY alad said ametliku tunnustuse 1981. aastal, mil Lõuna-Austraalia valitsus andis maade omandiõiguse tagasi Aṉangu rahvastele. See õiguslik tunnustus andis kogukondadele võimaluse ise oma maad hallata, säilitada kultuurilisi tavasid ja osaleda otsustusprotsessides, mis puudutavad maade kasutust. Alates sellest on APY maad reguleeritud eraldi kokkulepetega ja kohalike juhtorganite kaudu.
Rahvas ja kultuur
APY aladel elavad peamiselt Pitjantjatjara, Yankunytjatjara ja Ngaanyatjarra keelerühmade inimesed, kes ise nimetavad end sageli Aṉanguks. Kultuur ja keel on tugevalt seotud maa ja traditsioonilise õiguskorra ehk Tjukurpa (Dreaming) lugudega. Traditsioonilised teadmised, laulud, tantsud ja kunst on ühiskondliku elu keskmes ning järjepidevuse hoidmisel väga olulised.
Área kogukondades toimivad kunstikeskused, mis on tähtsaks sissetuleku ja kultuuri edasikandmise allikaks. Tuntud on mitmed Anangu kunstikeskused, kus valmistatakse maalitust, tekstiili ja muid käsitööesemeid, mis on hinnatud nii Austraalias kui ka rahvusvaheliselt.
Asustused ja teenused
APY maadel on mitu väiksemat küla ja kogukonda, kus paiknevad elanikud, koolid ja põhiteenused. Tänu piirkonna suurusele ja hajutatusele on teenuste kättesaadavus piiratud: tervishoid, haridus ja teenused toimuvad peamiselt kohalikes keskustes ning keerulisemad erihooldusvajadused nõuavad transporti pikkadele vahemaadele.
- Paljud kogukonnad hoolitsevad oma teenuste eest osaliselt iseseisvalt, tihti koostöös riigi- ja heategevusorganisatsioonidega.
- Kaugus suurematest linnadest ja halb teeolukord muudavad transpordi ning kaupade ja teenuste tarnimise kalliks ja aeglaseks.
Majandus ja elatusallikad
Majandus põhineb peamiselt kohalikel teenustel, avalikel töökohustel, kunstil ja mõningal määral põllumajandusel või karihoidmisel nendes tingimustes. Kunst ja käsitöö ning nende müük on tähtis tuluallikas, samuti on eri projektid, mis toetavad kohaliku töö ja ettevõtluse arengut. Aja jooksul on olnud ka arutelusid ja taotlusi maavaraotsingute ja -kasutuse kohta, mis on sageli seotud keskkonna- ja kultuurimõjude hindamisega.
Loodus, kliima ja keskkond
Piirkond on tüüpiline kõrbe- ja poolkõrbealadele: väga madal sademete hulk, kuum suvi ja jahedamad talved. Loodus on kohanenud kuivatingimustega – esinevad spinifex-taimestik, väiksemad põõsad ja kivised pindalad. Everard Ranges ja Musgrave Ranges pakuvad maastiku mitmekesisust ja paikseid ökosüsteeme, samuti kultuuriliselt olulisi paiku.
Mõnes APY piirkonnas on moodustatud kaitsealasid ja Indigenous Protected Areas (IPAd), mille eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ning toetada traditsioonilisi maahaldamise praktikaid.
Ligipääs ja külastamine
APY alad on kaugel ja ligipääsuks on sageli vajalik sõit pikkadel, tihti kattega teedel. Paljudesse kogukondadesse sisenemiseks nõutakse eelnevat luba või kooskõlastust — see on vajalik nii kultuuriliste põhjuste kui ka kogukondade turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks. Külastajatel soovitatakse austada kohalikke tavasid ja juhiseid ning võtta ühendust kohalike ametlike esindajatega enne reisi planeerimist.
Väljakutsed ja tulevik
Nagu paljudel kaugetel põlisrahvaste aladel, seisavad ka APY kogukonnad silmitsi mitmete väljakutsetega: infrastruktuuri ja elamutingimuste parandamine, tervishoiu ja hariduse kättesaadavuse tõstmine, noorte jaoks tööhõive loomine ning keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse üha muutuvas maailmas. Samal ajal pakub maade isehaldus ja tugev kultuuriline identiteet plaane ja võimalusi jätkusuutlikuks arenguks, kus traditsioonilised teadmised ja kaasaegsed lahendused töötavad koos.
APY jätkab olulise piirkonnana Lõuna-Austraalia elukorralduses — nii kultuuriliselt kui ka poliitiliselt — ning on näide sellest, kuidas põlisrahvaste õiguste tunnustamine võib luua aluse kohalikule juhtimisele ja kultuuripärandi säilitamisele.
Ajalugu
APY hõlmatud ala moodustab Pitjantjatjara ja Yankunytjatjara kodumaade lõunaosa; põhjaosa asub põhjaterritooriumil, Uluṟu-Kata Tjuṯa rahvuspargi ümbruses. 1921. aastal muudeti praeguse APY maa läänepoolne osa Loode-Aaborigeenide reservaadiks (North-West Aboriginal Reserve). See asus koos teise reservaadiga teisel pool piiri Põhja-territooriumil, mida kutsuti Petermanni reservaadiks. Mõlemad reservaadid olid mõeldud aborigeenide ajutise varjupaiga (turvalise koha) loomiseks. Valitsus ütles, et nad võivad seal jätkata oma nomaadlikku eluviisi, kuni nad suudavad assimileeruda kaasaegsesse ühiskonda. Praeguse APY maa-ala idapoolne osa oli 1950. ja 1960. aastatel osa Woomera Test Range'ist. Hiljem nihutati ala piir kaugemale lõunasse ja maa renditi seejärel karjakasvatajatele.
1966. aastal võttis Lõuna-Austraalia vastu aborigeenide maade usalduse seaduse. See oli esimene õigusakt (seadus) Austraalias, mis tunnustas aborigeenide maaõigusi ja võimaldas aborigeenirühmadele anda maad vastavalt sellele, kuidas nad seal elasid. Ükski teine osariik või territoorium ei võtnud midagi sarnast vastu enne 10 aastat hiljem. 1976. aastal esitas Pitjantjatjara nõukogu ametliku nõude Musgrave Ranges'i ümbruse maadele. Seda tehti kõigi Aṉangu nimel, kellel on ajaloolised sidemed selle piirkonnaga. Peaminister Don Dunstan ja tema valitsus esitasid 1978. aastal parlamendile seaduseelnõu, mille eesmärk oli anda Pitjantjatjara rahvale õigused oma maale. Opaalikaevandajad olid aga ettepaneku vastu. Nad olid rajanud kaevanduslaagrid Mintabie'sse, mis asus Aṉangule antava ala sees. Valitsus muutus pärast 1979. aasta riigivalimisi. David Tonkini uus valitsus pidas aastaid läbirääkimisi Pitjantjatjara nõukogu ja Mintabie kaevuritega. Parlamentaarne komisjon tegi 2. märtsil 1981 lõpliku otsuse. Selles öeldi, et Mintabie ala tuleks kaasata maade eraldamisse, kuid see tuleks tagasi rentida valitsusele, et kaevandamine saaks seal jätkuda. Parlament kiitis seaduseelnõu samal päeval heaks.
Tonkin allkirjastas Pitjantjatjara maaõiguste seaduse 2. oktoobril 1981, millega eelnõu jõustus. Maa vabalt kasutatav õigus anti Pitjantjatjara, Yankunytjatjara ja Ngaanyatjarra rahvastele, kes moodustasid kohaliku omavalitsusena nõukogu. Üleandmine hõlmas ka endised rendilepingualad idapoolses osas: Everard Park, Kenmore Park ja Granite Downs. Osa APY maadest kagus (umbes 4500 km 2või 1700 ruutmiitrit) kattub endiselt Woomera Test Range'iga.
Mintabie rendileping kestis 21 aastat ja lõppes 2002. aastal. Uued õigusaktid võimaldasid 2009. aastal sõlmida uue rendilepingu, mis allkirjastati 2012. aasta aprillis.
Rahvastik
APY on üks Lõuna-Austraalia 74 kohalikust omavalitsuspiirkonnast. See hõlmab mitmeid asulakogukondi ning üle 50 perepiirkonna (mida nimetatakse "homelands"). Enamik asulaid asub kaugel põhjas. APY halduskeskus on Umuwa. Neli suurimat asulat on 2006. aasta rahvaloenduse andmetel Iwantja (339 inimest), Pukatja (332), Amata (319) ja Mimili (303). Ainus mittepõlisrahvaste kogukond on opaalikaevanduslinn Mintabie (250 inimest). Teised asulakogukonnad on järgmised: Kaltjiti, Watarru, Kanpi, Nyapari, Kalka, Pipalyatjara, Yunyarinyi ja Watinuma.
2006. aasta rahvaloendusel elas APY maadel 2230 inimest. Umbes 84,5% neist olid Austraalia põliselanikud. Üle poole (58,6 %) elanikest nimetas kodus räägitava keelena pitjantjatjara, 14,3 % jankunytjatjara ja 18,7 % inglise keele.
Arendus
Majanduslikku arengut, välja arvatud turism, ei ole eriti palju toimunud. Piirkonnas on tehtud ettepanekuid kaevanduste rajamiseks. Musgrave Ranges sisaldab hinnanguliselt rikkalikke mineraal- ja naftavarusid. APY valitsus ei ole seni kaevandamist lubanud, sest on mures selle võimaliku sotsiaalse mõju pärast ning võimalike mõjude pärast pühapaikadele ja keskkonnale.
Sotsiaalsed küsimused
Kaks peamist probleemi kogu APY maadel on tervishoiu madal tase (võrreldes ülejäänud Austraaliaga) ja narkootikumide kuritarvitamine (tavaliselt alkohol, bensiini nuusutamine, kanepi ja viimasel ajal ka muude illegaalsete uimastite tarvitamine). Asjaolu, et põlisrahvaste piirkond läbib kolme jurisdiktsiooni (Lõuna-Austraalia, Lääne-Austraalia ja Põhja-Territoorium), on muutnud uimastikaubanduse seaduste jõustamise keeruliseks. APY maadel toimunud laste seksuaalse kuritarvitamise uurimise viis läbi pensionile jäänud ülemkohtunik. See viidi lõpule 2008. aastal ja selles leiti, et see oli juba aastaid olnud laialt levinud probleem mitmes APY kogukonnas.
2007. aasta augusti alguses teatas Lõuna-Austraalia valitsus 34 miljoni dollari suurusest kavast "aborigeenide heaolu parandamiseks" APY maadel. 25 miljonit dollarit kulutatakse eluasemete parandamisele ja enamik ülejäänud 8 miljonist dollarist Amata ja Pukatja õiguskaitsele.
Küsimused ja vastused
K: Mis on APY?
V: APY tähendab Aṉangu Pitjantjatjara Yankunytjatjara, mis on suur aborigeenide maa-ala Lõuna-Austraalia loodenurgas.
K: Millistele põlisrahvaste rühmadele kuulub APY maa?
V: Pitjantjatjara, Yankunytjatjara ja Ngaanyatjarra (või Aṉangu) rahvastele kuulub APY maa.
K: Millal anti APY maale põliselanike omandiõigus?
V: David Tonkini valitsus andis põliselanike omandiõiguse 30. oktoobril 1981. aastal.
K: Kui suur on APY maa?
V: Maa pindala on umbes 102 650 ruutkilomeetrit, mis moodustab umbes 10,4 % riigi pindalast.
K: Kas APY maa on asustatud?
V: Jah, maadel elab umbes 2500 inimest.
K: Milline on APY maade topograafia?
V: APY maad on enamasti tasased, välja arvatud Everard Ranges idas ja Musgrave Ranges Põhja-Territooriumi piiril.
K: Kas APY-l on kohalik omavalitsus?
V: Jah, APY on üks Lõuna-Austraalia 74 kohalikust omavalitsusest.
Otsige