Konnad ja kärnkonnad (Anura): liigid, anatoomia ja elupaigad
Avasta Anura maailm: konnade ja kärnkonnade liigid, anatoomia, käitumine ja elupaigad — areng, kohastumised ning kaitsealased teadmised ühes põhjalikus ülevaates.
Järjekorda Anura kuuluvad konnad ja kärnkonnad. Nad on liigirikkuse poolest kõige edukamad elusad kahepaiksed: kahepaikseid on kokku ligikaudu 7400 liiki, neist umbkaudu 6500 kuulub Anura hulka. Anura-liikide mitmekesisus hõlmab väga erineva suuruse, kuju, käitumise ja elupaigatüübiga liike.
Taksonoomia ja nimetused
Sõnad "konn" ja "kärnkonn" ei kajasta ühtainsat teaduslikku taksonoomilist eristust — tegemist on pigem rahvapäraste mõistetega. Mõned perekonnad (näiteks Bufonidae ehk „tõelised kärnkonnad“) kannavad inglise-eesti terminoloogias sageli nime „kärnkonnad“, kuid mitmes teises perekonnas olevad liigid võivad samuti eestikeelsete nimetuste järgi olla „kärnkonnad“. Erinevused naha tekstuuri, kehatüübi või elupaiga eelistuse alusel on sageli kujunenud sõltumatult (see on konvergentse evolutsiooni näide) ja seetõttu puudub selge taksonoomiline piir.
Anatoomia ja kohastumused
Anura liikide iseloomulik tunnus on täiskasvanud loomade lühike keha ja sisuliselt puuduv saba — sabad esinevad alles noorloomalises arengujärgus (tibudes). Paljudel liikidel on tugevad ja pikad tagajalad koos võrkjate varbavahedega, mis toetavad nii hüppamist kui ka ujumist. Esi- ja tagajäsemete suhteline pikkus sõltub liigist: hüppajatel ja ujajatel on eriti arenenud tagajäsemed, ronimisjärgsetel liikidel näiteks puukonnakonnadel on kleepuvad padjad.
Naha ehitus ja funktsioon on kahepaiksete puhul väga tähtsad: naha kaudu toimub gaasivahetus ja niiskuse reguleerimine, mistõttu paljud liigid eelistavad niiskeid elupaiku. Mõnedel liikidel on nahas spetsiaalsed näärmed, mis toodavad lima (niiskuse hoidmiseks) ning teised sünteesivad toksilisi ühendeid kaitseks röövloomade eest. Tüügastega kaetud või kare nahk on sageli seotud selliste kaitsemehhanismidega, sealhulgas mürgise lima sekretsiooniga. Nahk võib olla kas väga sile ja niiske või kare ja kuivam, sõltuvalt liigi ökoloogiast — see ongi üheks aluseks, miks rahvasuus eristatakse „konnu“ ja „kärnkonnu“.
Nende kõrvakuulmise organi väljenduseks on väline tümpanum: tümpanum-membraan (kuulmekile) paikneb tavaliselt silma ja mandli tasemel ning on enamiku konnade puhul hästi nähtav. Suus on paljudel liikidel pisikesed hambad, eelkõige ülemistel lõualuudel (maksillaar- ja vomeriinhambad), mis aitavad saaki kinni hoida; hambad alumisel lõualuudel on enamikul liikidel haruldased või puuduvad, kuid kohta võib viidata alumisel lõualuudel. p6
Toitumine ja mürgisus
Konnad on üldiselt kiskjad: söödaks on putukad, ämblikud, limused ja väiksemad selgrootud. Mõned suuremad liigid võivad võrgutada ka väiksemaid selgroogseid. Mürgised liigid (näiteks teatud Neobatrachia rühma esindajad) võivad omada tugevaid toksilisi ühendeid; osa nende toksiinidest kogutakse toidust (näiteks mürkmardikatest), seetõttu sõltub mürgisuse tase ka toitumisest. p8
Elupaigad ja käitumine
Konnad ja kärnkonnad esinevad väga erinevates elupaikades: metsadest ja niitudest kuni kõrbeteni ja kõrgsuuruste veekogudeni, sõltuvalt liigist. Paljud liigid on seotud veekogudega eelkõige paljunemise tõttu, kuid on ka täiesti maismaal ning isegi puude otsas elavaid liike. Nende nahk ja käitumuslikud kohastumused (nt ööpäevane aktiivsus, varjumine, vees peitumine) aitavad neil vee- ja soojusvahetust reguleerida. p6
Paljunemine ja areng
Enamik Anura-liike paljuneb vees: emane muneb munad ja isased viljastavad neid väliselt. Munadest kooruvad vastsed ehk tibud, kes on tavaliselt herbivoorsed ja neil on saba ja uim. Metamorfoosi käigus arenevad tagajäsemed, kaovad saba ning tibust kujuneb täiskasvanud konn või kärnkonn. Erandeid on — mõned liigid viljastavad või kandevad mune maismaal või emasel kandmisel jne — seega on paljunemistrateegiad väga mitmekesised.
Mõned huvitavad faktid ja kaitse
- Aafrika härjasammal on kuulus selle poolest, et isased on sel liigil sageli suuremad kui emased — vastupidine paljude teiste kahepaiksete sugulisele dimorfismile. Isased võivad ulatuda kuni umbes 9,5–10 tolli pikkuseks, emased aga tavaliselt kuni umbes 4,5 tolli pikkuseks. p6
- Mõned mürgised liigid ja liigid, kelle elupaigad on hävinud, võivad olla ohtlikud inimestele; samas on suur osa anura-liikidest ohutu ja tähtis komponent ökosüsteemides putukate kontrollimisel.
- Paljud liigid on ohustatud elupaikade kadumise, saastamise, haiguste (nt chytridiomykoos) ja kliimamuutuste tõttu. Kaitse- ja säilitusmeetmed hõlmavad elupaikade kaitset, liigilise mitmekesisuse uuringuid ja vajadusel hübriidistumise vältimist laialdase levikuga liikidega.
Kuigi rahvapärastes eristustes kasutatakse mõisteid "konn" ja "kärnkonn" sagedasti, on teaduslik lähenemine keskendunud liigiomadustele, geneetikale ja evolutsioonilisele päritolule. Anura moodustab suure ja ökoloogiliselt olulise rühma kahepaiksete seas, kelle elukäik ja mitmekesisus pakuvad nii teadlastele kui loodushuvilistele palju uurimis- ja vaatlusvõimalusi.
Sellel Texase kärnkonnal on karge (kõva) kuiv nahk.
Sellistel konnadel nagu see söödav konn on sile (pehme) märg nahk.
Elupaigad
Enamik konnadest ja kärnkonnadest elab aeglaselt liikuvate veekogude, nagu jõed, sood, järved ja tiigid, lähedal. p22 Teised, näiteks puukonnakonnad ja mürktapp-konnad, elavad metsades. Konnad ja kärnkonnad elavad peaaegu kõikjal, välja arvatud Antarktikas. p4 Konnad ja kärnkonnad vinguvad või teevad hääli, kui neid puudutatakse või kui nad tunnevad end ohustatuna. p24 Nad teevad neid hääli ka selleks, et suhelda teistega oma elupaigas. Nad teevad neid helisid, paisates oma kõri õhuga ja lastes õhku välja. Isased härjasambad karjuvad emasloomaga paaritumise ajal. Enamik konni ja kärnkonni on territoriaalsed. See tähendab, et nad lähevad lahingusse, kui nende elukoha lähedusse satub mõni omasugulane. Nad hüppavad, maadlevad ja isegi ajavad iga looma minema. Nad teevad seda selleks, et meelitada oma territooriumile ka emasloomi. Emased valivad territooriumi, kus on piisavalt toitu ja kus on palju vett, et ujuda ja muneda. p223
Varblased veedavad suurema osa oma ajast maismaal, konnad aga vees. p6 Saba konnad näevad oma kõva naha tõttu välja nagu kärnkonnad. Saba on tegelikult organ, mida konnad kasutavad kiirelt liikuvas vees seemnerakkude vabastamiseks. Nad on ainsad konnad, kellel see organ on olemas. p199 Sugukond Eleutherodactylus on maismaakonnad. See tähendab, et nad munevad maale. Sääskjalgsed konnad teevad vihma ajal nutuhääli.
Liik
On üle 400 liigi "tõelisi" kärnkonnad, Bufonidae. Merekonnakonnad on ainsad Austraalias elavad konnad, kuhu nad on inimeste poolt sisse toodud. Ehtsatel kärnkonnadel on mürgised parotoidnäärmed, mis võivad halvata või isegi tappa koeri. Mõned teised loomad söövad aga harilikke kärnkonni ilma kahjulike tagajärgedeta. Varblasmürke eritavad tüükad. Nende puudutamine ei ole inimesele kahjulik. p202
Puukonnal on üle 400 liigi, millest paljud suudavad muuta oma naha värvi. p220 Puukonnal on kleepuvad jalad, mis aitab neil ronida ja suurte lehtede külge takerduda. "Tõelised konnad", Ranidae, leidub kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Perekonda kuulub üle 700 liigi. lk224 Murdvares konnade jalad aitavad neil kaevata.
Küsimused ja vastused
K: Mis on järjekorras Anura?
V: Korpus Anura hõlmab konni ja kärnkonni, mis on liikide arvu järgi hinnates kõige edukamad elusad kahepaiksed.
K: Mis vahe on konnade ja kärnkonnade vahel?
V: Konnade ja kärnkonnade vahel ei ole põhimõttelist erinevust, kuid neid saab eristada välimuse järgi. Konnadel on sile nahk, samas kui kärnkonnadel on tüükane nahk, mis toodab mürgist lima. Need tunnused on kujunenud sõltumatult läheneva evolutsiooni käigus.
K: Millised tunnused on konnadel?
V: Konnadel on tavaliselt lühike keha, võrkjad sõrmed või varbad, väljaulatuvad silmad, kahvliga keel ja sabata. Neil on ka pikad võimsad jalad, mis aitavad neil hüpata suuri vahemaid.
K: Kuidas liiguvad puukonnad?
V: Puukonnakonnad kasutavad oma kleepuvaid käsi, et ronida mis tahes pinnale, mis võimaldab neil hõlpsasti ringi liikuda.
K: Kas kõikidel konnaliikidel on tümpanum membraan?
V: Jah, kõigil konnaliikidel on kõrvade ja silmade vahel asuv tümpanumkile.
K: Kas isased aafrika konnad on suuremad kui emased aafrika konnad? V: Jah, isased aafrika härjasammalad võivad olla kuni 91⁄2-10 tolli pikad, samas kui emasloomad kasvavad ainult kuni 41⁄2 tolli pikkuseks.
K: Kas mõned konnaliigid võivad inimest tappa?
V: Jah, mõned konnaliigid, mis kuuluvad alamseltsi Neobatrachia, nagu näiteks mürktapp-konnad ja Mantellinae konnad, võivad olla piisavalt mürgised, et tappa inimest nende toidust saadud toksiinide tõttu.
Otsige