Päriskonnalised
Järjekorda Anura kuuluvad konnad ja kärnkonnad. Nad on liikide arvu järgi hinnates kõige edukamad elusad kahepaiksed. Kahepaiksete liike on umbes 7400, neist umbes 6500 kuulub Anura liiki.
Konnade ja kärnkonnade vahel ei ole põhimõttelist erinevust. Konnadel on lühike keha, võrkjad sõrmed või varbad, silmad, kahvliga keel ja saba. Nad on erakordsed hüppajad: paljud nende omadused, eriti pikad ja võimsad jalad, on kohandused, mis parandavad nende hüppevõimet. Nad elavad sageli poolveekogude või niisketes piirkondades.
Sageli eristatakse konni ja kärnkonni nende välimuse alusel. Varvaste tüügaste nahk on kohanemine nende mürgise lima valmistamiseks. Peale nende näärmete on nende nahk kuiv ja see on kohanemine kuivemate elupaikadega. Need tunnused on kujunenud mitu korda sõltumatult: konvergentne evolutsioon. Erinevusel ei ole taksonoomilist alust: Anura ei ole jagatud konnadeks ja kärnkonnadeks. Ainus perekond, millele on antud ainuüksi üldnimetus "kärnkonnad", on Bufonidae ("tõelised kärnkonnad"), kuid paljusid liike teistest perekondadest nimetatakse samuti "kärnkonnadeks".
Konnadel on sile (pehme) nahk, samas kui kärnkonnadel on karge (kõva) nahk. Konnad vajavad hapniku saamiseks märga nahka. p6 Konnadel ja kärnkonnadel on laiad pead ja paksud kehad. p6 Neil on lühikesed esijäsemed ja pikad võrkjad tagajalad. See aitab neil vees liikuda ja ujuda. Nad saavad oma jalgadega ka roomata, hüpata ja hüpata. Konnad on head hüppajad ja mõned suudavad hüpata kuni kuue jala kõrgusele. Puukonnakonnad suudavad ronida mis tahes pinnal, selleks kasutavad nad oma kleepuvaid käsi. Tümpanum membraani võib näha ainult konnadel. Tümpanum membraani võib leida konnade kõrvade ja silmade vahel. Konnadel on suus pisikesed hambad. Need asuvad alumisel lõualuudel. p6 Aafrika härjasammal on ainus liik, mille isased on pikemad kui emased. p6 Isased võivad olla kuni 9,5-10 tolli pikad, emased aga ainult kuni 4,5 tolli pikkused. Neobatrachia alamseltsi kuuluvad konnad, nagu näiteks mürktapp-konnad ja Mantellinae konnad, võivad inimest tappa. Nagu enamik mürgiseid loomi, saavad nad oma toksiini toidust. p8
Sellel Texase kärnkonnal on karge (kõva) kuiv nahk.
Sellistel konnadel nagu see söödav konn on sile (pehme) märg nahk.
Elupaigad
Enamik konnadest ja kärnkonnadest elab aeglaselt liikuvate veekogude, nagu jõed, sood, järved ja tiigid, lähedal. p22 Teised, näiteks puukonnakonnad ja mürktapp-konnad, elavad metsades. Konnad ja kärnkonnad elavad peaaegu kõikjal, välja arvatud Antarktikas. p4 Konnad ja kärnkonnad vinguvad või teevad hääli, kui neid puudutatakse või kui nad tunnevad end ohustatuna. p24 Nad teevad neid hääli ka selleks, et suhelda teistega oma elupaigas. Nad teevad neid helisid, paisates oma kõri õhuga ja lastes õhku välja. Isased härjasambad karjuvad emasloomaga paaritumise ajal. Enamik konni ja kärnkonni on territoriaalsed. See tähendab, et nad lähevad lahingusse, kui nende elukoha lähedusse satub mõni omasugulane. Nad hüppavad, maadlevad ja isegi ajavad iga looma minema. Nad teevad seda selleks, et meelitada oma territooriumile ka emasloomi. Emased valivad territooriumi, kus on piisavalt toitu ja kus on palju vett, et ujuda ja muneda. p223
Varblased veedavad suurema osa oma ajast maismaal, konnad aga vees. p6 Saba konnad näevad oma kõva naha tõttu välja nagu kärnkonnad. Saba on tegelikult organ, mida konnad kasutavad kiirelt liikuvas vees seemnerakkude vabastamiseks. Nad on ainsad konnad, kellel see organ on olemas. p199 Sugukond Eleutherodactylus on maismaakonnad. See tähendab, et nad munevad maale. Sääskjalgsed konnad teevad vihma ajal nutuhääli.
Liik
On üle 400 liigi "tõelisi" kärnkonnad, Bufonidae. Merekonnakonnad on ainsad Austraalias elavad konnad, kuhu nad on inimeste poolt sisse toodud. Ehtsatel kärnkonnadel on mürgised parotoidnäärmed, mis võivad halvata või isegi tappa koeri. Mõned teised loomad söövad aga harilikke kärnkonni ilma kahjulike tagajärgedeta. Varblasmürke eritavad tüükad. Nende puudutamine ei ole inimesele kahjulik. p202
Puukonnal on üle 400 liigi, millest paljud suudavad muuta oma naha värvi. p220 Puukonnal on kleepuvad jalad, mis aitab neil ronida ja suurte lehtede külge takerduda. "Tõelised konnad", Ranidae, leidub kõigil mandritel, välja arvatud Antarktikas. Perekonda kuulub üle 700 liigi. lk224 Murdvares konnade jalad aitavad neil kaevata.
Küsimused ja vastused
K: Mis on järjekorras Anura?
V: Korpus Anura hõlmab konni ja kärnkonni, mis on liikide arvu järgi hinnates kõige edukamad elusad kahepaiksed.
K: Mis vahe on konnade ja kärnkonnade vahel?
V: Konnade ja kärnkonnade vahel ei ole põhimõttelist erinevust, kuid neid saab eristada välimuse järgi. Konnadel on sile nahk, samas kui kärnkonnadel on tüükane nahk, mis toodab mürgist lima. Need tunnused on kujunenud sõltumatult läheneva evolutsiooni käigus.
K: Millised tunnused on konnadel?
V: Konnadel on tavaliselt lühike keha, võrkjad sõrmed või varbad, väljaulatuvad silmad, kahvliga keel ja sabata. Neil on ka pikad võimsad jalad, mis aitavad neil hüpata suuri vahemaid.
K: Kuidas liiguvad puukonnad?
V: Puukonnakonnad kasutavad oma kleepuvaid käsi, et ronida mis tahes pinnale, mis võimaldab neil hõlpsasti ringi liikuda.
K: Kas kõikidel konnaliikidel on tümpanum membraan?
V: Jah, kõigil konnaliikidel on kõrvade ja silmade vahel asuv tümpanumkile.
K: Kas isased aafrika konnad on suuremad kui emased aafrika konnad? V: Jah, isased aafrika härjasammalad võivad olla kuni 91⁄2-10 tolli pikad, samas kui emasloomad kasvavad ainult kuni 41⁄2 tolli pikkuseks.
K: Kas mõned konnaliigid võivad inimest tappa?
V: Jah, mõned konnaliigid, mis kuuluvad alamseltsi Neobatrachia, nagu näiteks mürktapp-konnad ja Mantellinae konnad, võivad olla piisavalt mürgised, et tappa inimest nende toidust saadud toksiinide tõttu.
